36. 36. NEUROLOOGIA

Paljud haruldasemad haigused
Laboratoorsed uuringud
– Kasu on üldiselt vähe, kui väsimus on ainus
sümptom
– Tavalised haigused välistatakse põhiuuringutega:
verepilt, B-La, S-TSH, B-Gluk, elektrolüüdid,
Kui HB või settereaktsioon on piirtasemel, võrdle
haige varasemate proovidega, muutus võib
olla tähenduslik.
– Kui somaatiline haigus tundub siiski võimalik,
võib proovide valikut laiendada: nt. S-Krea,
uriinisade, S-Ca, S-CRP, S-ASAT, EKG, kopsupilt,
põskkoobaste pilt, Borrelia-antikehad.
– Selgita patsiendile, et proovid võetakse haiguste
välistamiseks. Nende negatiivne leid ei ole siis
pettumus.
Depressioon ja töökurnatus
– Täpsustada, mida tähendavad haige poolt kasutatavad
mõisted. Fikseeri olmeseisund (pere,
töö, inimestevahelised suhted, majanduslik olukord)
ja nendes toimunud muutused.
– Depressiooniravi kiire alustamine võib olla ahvatlev
valik, aga somaatilised nähud võivad jääda
küllaldase tähelepanuta.Teiselt poolt võib ka
lõputu uurimine ja välistamine olla takistuseks
depressiooni optimaalsele ravile.
– Selgita haige unetus, unehäired ja uinutite kasutamine
(6.90) (36.76).
Kurnatus ja väsimussündroom
– Iga kümnes soomlane räägib, et on surmani
väsinud ja iga viies kurdab päevast väsimust.
Liigne päevaväsimus on ärkvelolekuraskus ja
siit johtuv ebameeldivus.
– Väsimussündroomist räägitakse alles siis, kui
füüsilised haigused on välistatud. Sündroomile
on otsitud ka viiruslikku spetsiifilist etioloogiat.
Tõenäoselt on see siiski psüühiline. Vaid väike
osa väsimusekurtjatest täidab väsimussündroomi
kriteeriumeid.
Uurimisstrateegia
– Väsimus üksinda on üldnäht ega tähenda üldiselt
haigust.
– Kui väsimus on ainuke tunnus siis piisab selgitamiseks
tavaliste haiguste välistamisest.
– “Alati väsinud” ja vastuvõtul tihti käivad kannatajad
vajavad üht korralikku uurimist ja edaspidi
tuleb anda tuge nende raskes elus. Toonikumidest
võib olla kasu, aga arstiteaduslik info
nende toimest on napp.
– Viirusinfektsioonist “aeglaselt toibujate” ravis
on jälgimine hea strateegia.
– Hinda alati, milline inimene vastuvõtul kaebab
väsimust ja missugune on tema reageerimisviis.
951
Ole eriti hoolikas, kui haige on “harva arsti
juures käija”. Ebamääraste sümptomite taustal
tuleb temast otsida tõsist haigust.
36.76 UNEHÄIRED
Unto Nousiainen, Esa Mervaala
36.76
Eesmärgid
– Märgata, et unehäired on päevase väsimuse põhjus.
– Väsimuse sekundaarsete põhjuste väljistamine
enne spetsiaalseid uuringuid.
– Unehäiretest tekkivate terviserikete profülaktika.
Esinemine
– Krooniliste unehäirete all kannatab u. 5% täiskasvanuist
ja päevase väsimuse all u. 3%.
Unehäirete liigitus
– Unetus
– Liigne päevane väsimus, tukastamisvajadus
unetusest tulenev väsimus
narkolepsia
muud hüpersomniad
unedeprivatsioon
– Une-ärkveloleku rütmi häired
ajavahe-pingutused (jet lag - sündroom)
vahetustega töö koormus
– Unega kaasnevad erihäired (parasomniad)
uneskäimine
öised hirmuhood
öine enurees
muud parasomniad (nt. painajalikud unenäod,
hammaste kiristamine)
Seotus eaga
– Lapseeale tüüpilised parasomniad on uneskäimine,
öised hirmuhood, (pavor nocturnus) ja
öine peavõngutamine (jactatio capitis).
– Täiskasvanute tavalised parasomniad on norskamine,
painajalikud unenäod ja unesrääkimine
(taust on tavaliselt psüühiline).
– Uneapnoetõbi (6.90) võib olla igas eas, aga kõige
tavalisem on see keskeas.
– Häiritud ööuni ja unetus on eakate inimeste
probleem.
Uuringud
– Esmased uuringud
Anamnees öise une kvaliteedist ja pikkusest,
päevasest väsimusest ja unehalvatustest. Vajadusel
unepäevik (33.38).
Suuremat osa unehäireid on võimalik “diagnoosida”
ka kliiniliste sümptomite põhjal.
– Uneuuringud