36. 36. NEUROLOOGIA

kolju- ja rindkerepildilt. šundi palpeerimine:
klapp on tuntav tavaliselt parema kõrva taga.
See peab olema elastne. Kõva või aukus klapp
näitab funktsioonihäiret. Riket oletades on
näidustatud KT.
Millal arvata retsidiivi?
– Patsiendi neuroloogilised ärajäämanähud halvenevad.
Arst peab teadma neid sümptomeid ja
leide, mida patsiendil on varem esinenud.
– Rõhusümptomid.
– Epilepsiahood sagenevad või erinevad varasematest.
– Üldine teovõime langus.
– Retsidiivi kahtlusel konsulteerida neuroloogi või
neurokirurgiga. Tuumoriretsidiivide ravivõimalused
olenevad haigusjuhtumist. Mõnikord on
progresseeruvad nähud tingitud radiatsioonientsefalopaatiast.
36.73 NÄOHALVATUS
Kati Juva, Sirpa Asko-Seljavaara
Eesmärgid
– Patsiendid, kellel diagnoositakse näonärvi tsentraalset
halvatust, tuleb saata neuroloogilisele
uuringule etioloogia selgitamiseks (võib olla
põhjustatud ajuveresoonte haigusest).
– Näonärvi perifeerne halvatus võib olla idiopaatiline,
aga tuleb silmas pidada mitmeid ravitavaid
põhjusi. Ägeda algusega, kõiki harusid
haarava halvatusega, kus alguses võib olla ka
kerget kõrvavalu, piisab sageli uurimisest tervisekeskuses
(neuroloogilisele ja kõrvastaatusele
lisaks TSH ja Borrelia-antikehad).
Anatoomia
– Näonärv innerveerib näolihaste liikumist, keele
eesosa maitseaistingut, pisaranäärmeid ja sublingvaalseid
ning submandibulaarseid süljenäärmeid.
– Näo ülaosa innervatsioon osaliselt ristub, st. et
mõlema otsmikupoole ja silmaümbruse lihased
innerveeritakse mõlemast ajupoolkerast.
– Näo alaosa innervatsioon tuleb vaid vastaspoolsest
ajupoolkerast.
Tsentraalne näohalvatus
– Kesknärvisüsteemi kahjustuse põhjustatud tsentraalne
näohalvatus ilmneb vastassuunurga
rippumisena.
– Esineb sageli teiste poolesümptomitega koos ja
selle põhjused on harilikult
ajuinfarkt
ajuverejooks
949
36.73
ajukasvaja
peaajupõrutus.
– Tsentraalse näohalvatusega patsient tuleb saata
edasisele neuroloogilisele uurimisele.
Perifeerne näohalvatus
– Põhjustab terve näopoole halvatuse. Seega otsaesine
ei kortsu, silm ei sulgu ja suunurk ripub.
Mõnikord kaasnevad maitsetundlikkuse nõrgenemine,
pisaraerituse lakkamine ja hüperakuusia
(m. stapedius’e häire tõttu kostavad helid liiga
kõvasti).
– Perifeerse näohalvatuse teadaolevad põhjused on
borrelioos (2.73), sarkoidoos (6.70) (põhjustavad
sageli bilateraalse kahjustuse)
diabeet
koljupõhimiku murd
kasvaja, millest põhjustatud parees areneb
aeglaselt (7.20).
Belli parees
– Idiopaatiline näonärvihalvatus e. Belli parees
paraneb üldiselt iseenesest, aga osale haigeist
jääb püsiv nõrkus või näospasmikalduvus.
– Prednisoloonravi toimest ei ole märke ja seda ei
soovitata.
– Kui silm hästi ei sulgu, ähvardab sarvkesta kuivamine.
Silm tuleb ööseks katta lapiga. Rasketel
juhtudel saata haige silmaarsti juurde, kes
vajadusel õmbleb silmaava kitsamaks.
– Kui kahtlustatakse kõrvapiirkonna protsessi (nt.
akuutne või krooniline otiit, parootise- piirkonna
kasvaja), tuleb patsient saata kõrvaarsti juurde.
– Idiopaatilisele Belli pareesile eelneb tihti valu
kõrvapiirkonnas, ilma et kõrvas oleks põletikku.
– Halvasti paraneva näohalvatuse raviks võib teha
närvi vabastuslõikuse.
– ENMG-uuringuga saab hinnata halvatuse raskust
ja paranemisvõimalusi.
Plastilis-kirurgiline ravi
Taust
– N. facialis innerveerib 16 eri lihast kummalgi
näopoolel
– Näohalvatuse raskeim jääknäht on lagoftalm e.
silma sulgematus ja kuivamine. Otsmiku halvatusest
tuleneb otsmiku rippumine silma peal ja
suupoole halvatusest ebaselge kõnelemine ja
söömise raskendumine.
Ravi
– Püsiva näohalvatuse korral tuleb konsulteerida
plastikakirurgiga.
– Näohalvatust ravitakse lihasetransponeerimistehnikaga,
eelkõige võidakse temporaallihast
siirata silma sulgemiseks või masseter-lihast
suunurga tõstmiseks.
– Lisaks tehakse mikrokirurgilisi rekonstrueeri-