36. 36. NEUROLOOGIA
36. 36. NEUROLOOGIA
36. 36. NEUROLOOGIA
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>36.</strong> <strong>NEUROLOOGIA</strong><br />
piirkonna kasvaja põhjustab kõne- ja kõnemõistmise<br />
häireid. Vaatevälja kadu võimalik.<br />
– Oktsipitaalsagara kasvaja põhjustab nägemisvälja<br />
kadu või hootisi nägemishäireid.<br />
– Väikeajukasvaja põhjustab rõhusümptomeid<br />
juba varases staadiumis. Lokaalseid sümptomeid<br />
võib olla vähe. Need on tasakaaluhäired, düsartria<br />
ja ataksia.<br />
– Ajutüvekasvajad põhjustavad ajutüvekahjustuse<br />
sümptomeid, kus kraniaalnärvide ja juhteteede<br />
sümptomid võivad esineda üheskoos. Liikvoriringe<br />
häirub kergesti.<br />
– Ajusilla piirkonnas on levinuim kuulmisnärvi<br />
neurinoom. Esimene sümptom on aeglane kuulmise<br />
neurosensoorne nõrgenemine. Hiljem on<br />
peapööritust ja lähedaste kraniaalnärvide häireid:<br />
näotundlikkuse ja motoorika häireid. Edasi<br />
hakkab kasvaja rõhuma ajutüvele, põhjustades<br />
sümptomeid jäsemetes ja hüdrotsefaaliat.<br />
– Türgisadula kasvajad (24.75) põhjustavad hormonaalseid<br />
häireid ja bilateraalselt nägemisvälja<br />
kadu nägemisnärviristmiku kompressiooni tõttu.<br />
– Tsentraalsete kasvajate sümptomid:<br />
Kolloidtsüst põhjustab aeg-ajalt liikvoriringe<br />
häireid, mille aegu patsient tunneb peavalu,<br />
iiveldust ja nõrkust.<br />
Corpus pineale piirkonna kasvajad põhjustavad<br />
Parinaud’ sümptomi: haige ei suuda<br />
pilku tõsta üle horisontaalpinna.<br />
Capsula interna piirkonna kasvaja põhjustab<br />
halvatuse sümptomeid, basaalganglionide kasvajad<br />
ekstrapüramidaalsümptomeid.<br />
Diagnostika<br />
– Kesksed on anamnees ja staatus. Objektiivsed<br />
nähud on peamised. Paispapill on tänapäeval<br />
haruldane, kasvaja avastatakse enne selle arenemist.<br />
– Sageli ei saa oletada just nimelt kasvajat, vaid<br />
haigel on ajusümptomeid, mille uurimiseks läheb<br />
vaja pea KT-d või MRI-d (<strong>36.</strong>04).<br />
– Angiograafiat või manetangiograafiat võib tarvis<br />
minna enne operatsiooni.<br />
– Liikvoriuuring ei kuulu ajukasvajate diagnostikasse.<br />
– Akustikusneuronoomi varased sümptomid avastatakse<br />
otoloogilise uurimisega. BAEP on juba<br />
varases staadiumis muutunud (<strong>36.</strong>04).<br />
– Biopsiamaterjal võidakse võtta kiiritusravi<br />
jaoks.<br />
Ravi<br />
Rõhusümptomite ravi<br />
– Vt. ka: Kõrgenenud intrakraniaalne rõhk (<strong>36.</strong>18).<br />
– Kui patsiendil on intrakraniaalse rõhu sümptomid<br />
või neuroloogilised ärajäämanähud, võib 6–<br />
24 t. jooksul manustada deksametasooni, mis<br />
kõrvaldab tuumori ümber oleva turse.<br />
948<br />
– Deksametasooni võib anda suu kaudu või soonde<br />
kuni 5 mg x 4. Eluohtlikus seisundis haigele<br />
(teadvusetus, laienenud pupill(id)) võib anda<br />
tilgutiga mannitooli 1,5–2 g/kg, millega võidame<br />
u. 3 t. aega neurokirurgiaosakonnani jõudmiseks.<br />
Operatiivne ja kiiritusravi<br />
– Ajukasvajaga haige ravi suhtes peaks alati<br />
konsulteerima neurokirurgiga. Kui kasvaja ongi<br />
opereerimatu, on omaste silmis tähtis see, et<br />
eriarst on ravivõimalusi kaalunud.<br />
– Lõikusvõimalused olenevad eelkõige kasvaja<br />
asukohast. Kasvaja suurus, laad, patsiendi vanus<br />
ja üldseisund on samuti olulised.<br />
– Healoomuliste kasvajate ravis püütakse neid<br />
täielikult kõrvaldada.<br />
– Glioomide täielik kõrvaldamine õnnestub harva.<br />
Glioomid enamasti retsidiveeruvad. Sageli tehakse<br />
osaline resektsioon, mis leevendab haige<br />
sümptomeid ja annab lisaaega. Resektsiooni järel<br />
tehakse sageli kiiritusravi.<br />
– Ajulümfoom on väga kiiritustundlik, biopsia järel<br />
antakse kiiritusravi.<br />
– Üksikuid metastaase tuleb opereerida.<br />
– Osa opereerimatuid kasvajaid põhjustab hüdrotsefaaliat.<br />
Sel juhul võib patsient abi saada šunteerimisest.<br />
Hüdrotsefaalia võib tuleneda ka<br />
lõikuse järelseisundist.<br />
– Kiiritusravi pole ajukasvajate korral üldiselt<br />
kuratiivne. Reeglina läheb selle eel tarvis aju<br />
biopsiat. Deksametasooni kasutatakse ajule antava<br />
kiiritusravi ajal ajuturse vähendamiseks.<br />
– Uued ravimeetodid on stereotaksiline kiiritusravi<br />
gammanoa abil, lineaarkiirendil või implanteeritud<br />
isotoopidega. Uurimisjärgus on boorineutroni<br />
haare ja tsütostaatiline ravi.<br />
Jälgimine<br />
– Üldiselt on ajukasvajaga haige algjärgus neurokirurgiaosakonna<br />
või neuroloogiapolikliiniku<br />
hoole all. Lõppjärgus võib ravi üle minna tervisekeskusele.<br />
– Verepildi või tooraksipildi jälgimisel ei ole<br />
ajukasvajate korral tähendust. Primaarsed ajukasvajad<br />
ei metastaseeru väljapoole kesknärvisüsteemi.<br />
Probleemid<br />
– Kasvaja või tema ravi on jätnud neuroloogilisi<br />
ärajäämisnähte.<br />
– Kui prognoos on lühiajaliseltki hea, tuleb patsiendile<br />
anda harilikku taastusravi.<br />
– Epilepsia on tavaline. Ravimeid jätkatakse<br />
kasvaja kõrvaldamise järel, kui patsiendil oli<br />
epilepsia enne lõikust.<br />
– Kui haigel on peavalu, oksendamist, unisust või<br />
kõndimisraskusi, peab oletama häireid šundi<br />
funktsioonis. Šundivoolikut saab kontrollida
Change language