36. 36. NEUROLOOGIA

36. NEUROLOOGIA
BAEP (Brainstem Auditory Evoked Potential)
e. ajutüve auditoorsed esilekutsutud
potentsiaalid (kasutatakse ka lühendeid BEP
ja BAER.)
– Saadakse, kui võetakse keskmine heliärritustele
tekkinud reaktsioonidest kuulmistees.
– Indikatsioonid:
peapööritus
akustikusneurinoomi kahtlus
ajutüve võimalik kahjustus.
VEP (Visual Evoked Potential) e. visuaalsed
esilekutsutud potentsiaalid
– Nägemisärritusest (kuvaril malelaua taoliselt
paiknevate muutuva heledusega ruudukeste vilkumisest)
visuaalses ajukoore piirkonnas tekkinud
impulsside keskmine.
– Indikatsioonid:
nägemistee oletatav kahjustus
optikusneuriidi ja hulgise skleroosi kahtlus.
Pikaajalised registreeringud
EEG pikaajaline registreerimine
(ambulatoorne EEG, kassett-EEG)
– Aju elektrilist aktiivsust registreeritakse magnetlindile.
Uuringut saab teha ka haige kodus ja pikema
aja jooksul .
– Uuringu eesmärk on registreerida aju biovoolusid
haigushoo ajal.
EEG-videotelemeetriauuring*
– Patsiendi aju elektrilist aktiivsust ja teisi biosignaale
(nt. EKG, EMG) registreeritakse mitmel
kanalil ja samal ajal patsienti ka filmitakse. Registreeritud
signaalid ja videofilm patsiendist liidetakse
ja lindistatakse videokassetile.
– Uuring teeb võimalikuks täpselt analüüsida haigushoo
sümptomite vastavust registreeritud biosignaalidele.
Uneuuringud
– MSLT-uuring e. päevaaegne polügraafiline unelatentsi
test (Multiple Sleep Latency Test) uurib
päevast väsimust polügraafilise registreerimise
ajal, kui uuritavale antakse võimalus uinuda 4
korda 2 tunniste vahedega.
– Unepadjauuring, kus registreeritakse haige öised
liigutused, ka hingamine, sobib uneapnoe
sündroomi diagnoosimiseks.
– Piiratud unepolügraafia sisaldab peale unepadjauuringu
ka vere hapnikusisalduse jälgimise
oksümeetriliselt, mis parandab uneapnoe diagnostikat.
– Ülikoolihaiglais on lisaks võimalik teha päevast,
mõnes haiglas ka kogu öö kestvat unepolügraafiat,
mille puhul unepadjauuringule lisatakse
* Eestis Tartu Ülikooli Lastekliinikus.
894
EEG, oksümeetria, EKG ja muidki registreeringuid.
Uuringut kasutatakse ka narkolepsia kindlakstegemiseks.
Kättesaadavus
– Soomes on keskhaiglais neurofüsioloogiakabinetid,
kus tehakse EEG-, ENMG- ja esilekutsutud
potentsiaalide uuringuid.**
– Pikaaegseid uuringuid tehakse Soomes ülikoolide
kliinikuis ja mõningais erahaiglais.
36.06 LUMBAALPUNKTSIOON,
LIIKVORI UURIMINE
Matti Iivanainen, Marjaana Luisto
– Liikvorileiu tõlgendus vt. 36.07.
Liikvori uuring valvekorra tingimustes
– Üldarst on tavaliselt suuteline tegema liikvori
uuringuid valvekorras.
– Kõigist liikvorinäitudest uuritakse ainult rakke,
valgu- ja glükoosisisaldust.
Indikatsioonid
– Bakteriaalne meningiit (36.52) (vältimatu uuring)
– Viirusmeningiit (36.52) või subarahnoidaalne
hemorraagia (SAH) (36.32)
– Pea KT on SAH eelistatuim diagnoosimisviis.
Lumbaalpunktsioon on näidustatud, kui pea KT
on negatiivne ja SAH kliiniliselt tõenäoline (5%
juhtudest). Liikvori uurimist võib teha SAH
kahtluse selgitamiseks, kui KT-uuring ei ole
kättesaadav ja haige on heas seisundis.
Kontraindikatsioonid
– Kõrgenenud koljusisese rõhu kahtlus (väikeaju
pitsumise oht!).
Paispapill
Hommikune peavalu, oksendamine, teadvuse
hägunemine (36.18).
– Ebaselgetes situatsioonides, eriti, kui pole võimalik
uurida silmapõhja, tuleb teha pea KT enne
lumbaalpunktsiooni.
Suhtelised vastunäidustused
– Patsiendile kavatsetakse teha lähemal ajal müelograafia,
mille ajal võidakse võtta liikvoriproov.
Eelnev lumbaalpunktsioon võib põhjustada
hematoomi, mis raskendab müelograafia
tegemist või tõlgendamist.
– Antikoagulantravi.
** Eestis tehakse EEG-uuringuid mitmes haiglas; ENMGuuringuid
Tartu Ülikooli Närvikliinikus ja Lastekliinikus,
Tallinna Diagnostikakeskuses ja Sadamahaiglas. Unepolügraafia
on praegu võimalik Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinikus.