36. 36. NEUROLOOGIA
36. 36. NEUROLOOGIA 36. 36. NEUROLOOGIA
36. NEUROLOOGIA 3. Tasemediagnostikas on kõigepealt vaja selgitada, kas tegemist on para- või tetrapareesiga, st. kas nähte on ka ülajäsemetes. Kui tetrapareesi ei ole, on kahjustus Th1-segmendist allpool. 4. Teha kindlaks tundlikkusepiir. Difuussete seljaajuhaiguste puhul tundlikkusepiiri ei ole, küll aga leiab selle tihti seljaajukompressioonide korral. Seljaajukahjustus on üldiselt kõrgemal kui tundlikkusepiir. Hell koht lülisamba koputlusel võimaldab lülivigastuse paiga leida. Ratsapükste-anesteesia osutab conus medullarise kahjustusele. 5. Seljaaju natiivröntgenipildis võib näha murde, spondüloosi, destruktsioone. Kuigi lülid näivad pildil normaalsed, võib siiski olla tegemist seljaajukompressiooniga. Lumbaalpiirkonna kahjustused ei põhjusta medullakompressiooni, vaid alumise motoneuroni kahjustust. Seljaajukahjustuse põhjused Seljaajukompressioon – Seljaajutrauma üldiselt selgitatav anamnestiliselt neurokirurgi või ortopeedi juurde. – Spinaalkanali kasvajad Ekstraduraalsed 25%: - peaasjalikult metastaasid - arenevad üldiselt kiiresti, sageli on domineeriv sümptom valu - primaartuumor võib olla teada. Intraduraalsed 50%: - meningeoom või neurinoom - arenevad aeglaselt, prognoos võib olla hea. Intramedullaarsed 25%: - glioomid - prognoos on olnud halb, operatsiooni tulemused on paranemas. – Epiduraalabtsess ei ole alati infektsioonisümptomeid saab sageli alguse spondüliidist või osteomüeliidist. – Spinaalne ekstraduraalhematoom antikoagulantravi komplikatsioon ilmneb ka manipulatsioonide (nt. lumbaalpunktsioon) järel. – Skeletikompressioon spondüloos (enamasti tservikaalne) mediaalne diskiprolaps. Põletikulised seljaajuhaigused – Müeliit Võib olla difuusne, transversaalne (kahjustus kitsal alal, sümptomid altpoolt seda) või astsendeeriv (tõusev). Põhjused: - spetsiifilised haigustekitajad (HIV, süüfilis) 946 - viirusinfektsiooni järel - hulgine skleroos - LED – transversaalmüeliit - sarkoidoos. Osa etioloogiaid jääb lahtiseks. – Abstsessid Ekstraduraalsed: - põhjustajaks tuberkuloos või bakterid. Intraduraalsed: - põhjustajaks algloomad. Vaskulaarsed seljaajuhaigused – Hematoomid: Ekstraduraalsed (vt. kompressiooni kohta ülalpool) Intramedullaarsed: - arteriovenoossetest malformatsioonidest põhjustatud. – Arteria spinalis anterior’i infarkt. Metaboolsed seljaajuhaigused – B 12 -vitamiini defitsiit: difuusne seljaajukahjustus areneb aeglaselt. 36.69 AJUKASVAJAD Marjaana Luisto Epidemioloogia – Primaarsetesse ajukasvajatesse haigestumus Soomes on 12,3/100000/a. ja ajumetastaasidesse 3,4/100 000/a. Soomes on elus u. 3000 ajukasvajapatsienti. – Ajukasvajaid on igas vanuses inimestel. Esinemistipud on varases lapseeas ja keskeast edasi. Etioloogia – Enamiku ajukasvajate põhjus on tundmatu. Immunosupressioon ja immunoloogilise defitsiitsuse seisundid (AIDS) suurendavad primaarse ajulümfoomi esinevust. – Neurofibromatoosi teise tüübiga ja tuberoosse skleroosiga kaasneb risk haigestuda ajukasvajasse. Tavalisemad ajukasvajad – Glioomid moodustavad ajukasvajaist umbes poole. Neid liigitatakse põhiraku ja suureneva pahaloomulisuse astme järgi. Astrotsütoomid (gradus 1–4) on täiskasvanuil ja nad kasvavad ajukoe sees ümbritsevasse ajukoesse ilma täpse piirita. Gradus 1 ja 2 kasvavad üsna aeglaselt. Astrotsütoom gradus 3-ga on eluprognoos paari aasta ringis. Gradus 4 e. multiformset glioblastoomi põdev
patsient üldiselt ei ela isegi aastat, hoolimata ravist. Oligodendroglioomid (gradus 1–4) kasvavad astrotsütoomist aeglasemalt, mistõttu nende prognoos on parem. Nad sisaldavad sageli lupja. Ependümoom (gradus 1–4) lähtub ependüümikoest ja asetseb ajuvatsakeste seinas, sagedamini 4. vatsakese lähedal. Patsiendid on lapsed või noored täiskasvanud. Kasvaja on üsna kiiritustundlik. Selle prognoos on supratentoriaalpiirkonnas üsna hea, aga 4. ajuvatsakese ependümoomi ei saa eemaldada täielikult ja tema prognoos on halvem. Medulloblastoom (gradus 1–4) on lastel esinev kasvaja, mis asub tagumises koljuaugus ja võib metastaseeruda seljaaju piirkonda. Ta on pahaloomuline, aga kiiritustundlik. Pilotsüütiline astrotsütoom (väikeaju astrotsütoom, spongioblastoom) (gradus 1–2) on lastel kõige tavalisem kasvaja. Asetseb tagumises koljuaugus või näonärvis. Tagumise koljuaugu astrotsütoomi operatiivne ravi on kõige õnnelikumal juhul kuratiivne. – Neurinoom e. schwannoom on healoomuline ja aeglaselt kasvav. Ta võib asetseda närvisüsteemis mitmes kohas. Ajupiirkonnas on lähtekohaks kraniaalnärvid, kõige sagedamini kuulmis-tasakaalunärv. – Kolloidtsüst on harva esinev healoomuline kasvaja, mis asetseb kolmandas ajuvatsakeses. – Meningeoom on ajukelmetest lähtuv healoomuline, ajukoest hästi piirdunud kasvaja. Anaplaasiat esineb meningeoomide puhul harva. Meningeoom on aeglaselt kasvav, sagedasem naistel ja keskealistel või vanematel. Totaalne eemaldamine on üldiselt võimalik. – Hüpofüüsi kasvajatest on suurem osa hüpofüüsi adenoomid (24.75). Samas piirkonnas asetseb ka kaasasündinud kraniofarüngeoom, mis võib põhjustada ajuripatsi puuduliku talitluse sümptomeid või nägemishäireid. – Primaarne ajulümfoom on kasvaja, mida viimasel ajal on aina sagedamini diagnoositud. – Dermoidtuumor on healoomuline, sisaldab naha derivaate ja asetseb sageli aju keskjoone piirkonnas. – Epidermoidtuumor on healoomuline, sisaldab kolestoroolisisaldusega massi. – Metastaasid. Umbes neljandik ajukasvajaist on mujal organismis paikneva kasvaja metastaasid. Osa kasvajaid võib anda metastaase ajju, sagedamini pärinevad metastaasid kopsu- ja rinnavähist. – Meningeaalne kartsinoos – olukord, kus pahaloomulised kasvajarakud levivad piki ajukelmeid, aga ei moodusta omaette kasvajat. Haiguspilt meenutab kroonilist meningiiti (36.52). 947 36.69 Seda põhjustavad melanoom, leukeemiad, rinnaja kopsuvähk. Ajukasvajate sümptomid – Koljusisene mass põhjustab kas üldsümptomeid või lokaalse koekahjustuse, rõhust või ärritusest tingitud lokaalsümptomeid. – Kasvaja tekitatud sümptomid progresseeruvad aeglaselt. Verejooks tuumorisse võib äkiliselt haiguspilti muuta. – Aeglaselt kasvava tuumori ülemäärase massiga aju kohaneb ja kasvaja võib olla õige suur, enne kui tekib rõhusümptomeid. Kui kolju reservmaht on täis, läheb asi kiiresti halva poole. Üldsümptomid – Epilepsia on ajukasvaja esimene sümptom u. 15% patsientidest ja seda esineb u. 30% kõikidest kasvajahaigeist. Täiseas algava, eriti fokaalse epilepsia põhjusena tuleb alati arvesse võtta, et võib olla tegemist kasvajaga (36.40). – Peavalu ei ole ajukasvajate varane sümptom. See ilmneb siis, kui kasvaja põhjustab hüdrotsefaalia, olles sulgenud liikvoriringe, või on kasvanud nii suureks, et tõstab sellega intrakraniaalset rõhku (36.18). Kasvajapeavalu iseärasused: tugevneb progresseeruvalt avaldub lamamisasendis, hommikul, äratab öösel põhjustab iiveldust, oksendamist rõhutõus (köhimine, pingutus) mõjub halvendavalt. – Lokaliseerimist eksitavad sümptomid: III ja IV kraniaalnärv kahjustuvad kergesti, kui intrakraniaalne rõhk tõuseb (36.18), ilma et kasvaja asetseks nende läheduses. Ajutüvi võib rõhuda vastu ajukese telgi serva, millest tekib hemipareesi sündroom. Lokaalsed sümptomid – Frontaalsagara eesosa kasvaja põhjustab iseloomumuutusi: aeglustumist, sooritusvõime langust ja enesekriitika minetamist. Haistmine kaob. Frontaalsagara tagaosa kasvaja võib rõhuda nägemisnärvile, põhjustada ühepoolselt nägemise nõrgenemise ning nägemisnärvi atroofia. Kui see ulatub pretsentraalse kääruni, siis areneb aeglaselt hemiparees või Jacksoni tüüpi epilepsia (fokaalsed hood, kus tõmblused levivad piki ühe poole jäsemeid). Dominantse hemisfääri kasvajaga võib kaasneda düsfaasia. – Parietaalsagara kasvaja võib põhjustada ühe poole tundlikkus- või liikumishäireid, samuti neuropsühholoogilisi häireid ja süvapaiknemise korral homonüümse hemianopsia. – Temporaalsagara kasvajad põhjustavad kergesti temporaalepilepsiat (36.40). Lisaks võib esineda mäluhäireid ja isiksuse muutumist. Wernicke
- Page 7 and 8: Liikvori uurimine on tarbetu - Peaa
- Page 9 and 10: 36.09 DIPLOOPIA Kati Juva Põhimõt
- Page 11 and 12: gus ja veenipulsatsiooni puudumine
- Page 13 and 14: süvendatud uurimisest hoolimata t
- Page 15 and 16: - Tuumor. - Vereringehäired. - Spo
- Page 17 and 18: Mogigraafia e. nn. kirjutuskramp -
- Page 19 and 20: - Köhasünkoop tuleb ränga köhim
- Page 21 and 22: analüüse võetakse sel juhul, kui
- Page 23 and 24: - Keskmise ja raske dementsuse esin
- Page 25 and 26: Hüper- ja hüpokaltseemia - Seerum
- Page 27 and 28: - raskused igapäevastes toimingute
- Page 29 and 30: meeritud omaksed on parimad asjatun
- Page 31 and 32: - KT-uuring on ebatäpne tagumise k
- Page 33 and 34: Komplikatsioonid - SAH ja eriti ane
- Page 35 and 36: TIA harvemad põhjused - Müksoom -
- Page 37 and 38: - Võime nõrgenemist võib tulla k
- Page 39 and 40: Partsiaalne hoog võib sekundaarsel
- Page 41 and 42: (täiskasvanule umbes 1250 mg), inj
- Page 43 and 44: Barbituraadid (fenobarbitaal, primi
- Page 45 and 46: kõne voolav, sisaldab rohkesti par
- Page 47 and 48: - Seened - Borreelia - Süüfilis -
- Page 49 and 50: ataksia kraniaalnärvipareesid kroo
- Page 51 and 52: seedetrakti- ja erituselundite häi
- Page 53 and 54: - NB! Peab olema diferentseeritud L
- Page 55 and 56: Peroneaallihaste nõrkus, millele k
- Page 57: piirkonnas, kaasneb seljaajukompres
- Page 61 and 62: kolju- ja rindkerepildilt. šundi p
- Page 63 and 64: Paljud haruldasemad haigused Labora
- Page 65 and 66: facialis, a. occipitalis on turses,
- Page 67 and 68: autoinjektoriga naha alla, teised v
- Page 69 and 70: - Patsiendid on poisid, kelle sümp
- Page 71 and 72: - Sageli kraniaalnärvide perifeers
- Page 73 and 74: mest on vastukäivad: on andmeid, e
- Page 75 and 76: (meeldejätmisvõime puudulikkus, d
- Page 77 and 78: avi halvenemise järgus otsekohe. K
- Page 79 and 80: 36.97 SELJAAJUKAHJUSTUSEGA HAIGE TE
- Page 81 and 82: tub enamasti traumale järgneva mõ
patsient üldiselt ei ela isegi aastat, hoolimata<br />
ravist.<br />
Oligodendroglioomid (gradus 1–4) kasvavad<br />
astrotsütoomist aeglasemalt, mistõttu nende<br />
prognoos on parem. Nad sisaldavad sageli<br />
lupja.<br />
Ependümoom (gradus 1–4) lähtub ependüümikoest<br />
ja asetseb ajuvatsakeste seinas, sagedamini<br />
4. vatsakese lähedal. Patsiendid on<br />
lapsed või noored täiskasvanud. Kasvaja on<br />
üsna kiiritustundlik. Selle prognoos on supratentoriaalpiirkonnas<br />
üsna hea, aga 4. ajuvatsakese<br />
ependümoomi ei saa eemaldada<br />
täielikult ja tema prognoos on halvem.<br />
Medulloblastoom (gradus 1–4) on lastel esinev<br />
kasvaja, mis asub tagumises koljuaugus ja<br />
võib metastaseeruda seljaaju piirkonda. Ta on<br />
pahaloomuline, aga kiiritustundlik.<br />
Pilotsüütiline astrotsütoom (väikeaju astrotsütoom,<br />
spongioblastoom) (gradus 1–2) on lastel<br />
kõige tavalisem kasvaja. Asetseb tagumises<br />
koljuaugus või näonärvis. Tagumise koljuaugu<br />
astrotsütoomi operatiivne ravi on kõige<br />
õnnelikumal juhul kuratiivne.<br />
– Neurinoom e. schwannoom on healoomuline ja<br />
aeglaselt kasvav. Ta võib asetseda närvisüsteemis<br />
mitmes kohas. Ajupiirkonnas on lähtekohaks<br />
kraniaalnärvid, kõige sagedamini kuulmis-tasakaalunärv.<br />
– Kolloidtsüst on harva esinev healoomuline kasvaja,<br />
mis asetseb kolmandas ajuvatsakeses.<br />
– Meningeoom on ajukelmetest lähtuv healoomuline,<br />
ajukoest hästi piirdunud kasvaja. Anaplaasiat<br />
esineb meningeoomide puhul harva.<br />
Meningeoom on aeglaselt kasvav, sagedasem<br />
naistel ja keskealistel või vanematel. Totaalne<br />
eemaldamine on üldiselt võimalik.<br />
– Hüpofüüsi kasvajatest on suurem osa hüpofüüsi<br />
adenoomid (24.75). Samas piirkonnas asetseb<br />
ka kaasasündinud kraniofarüngeoom, mis võib<br />
põhjustada ajuripatsi puuduliku talitluse sümptomeid<br />
või nägemishäireid.<br />
– Primaarne ajulümfoom on kasvaja, mida viimasel<br />
ajal on aina sagedamini diagnoositud.<br />
– Dermoidtuumor on healoomuline, sisaldab naha<br />
derivaate ja asetseb sageli aju keskjoone piirkonnas.<br />
– Epidermoidtuumor on healoomuline, sisaldab<br />
kolestoroolisisaldusega massi.<br />
– Metastaasid. Umbes neljandik ajukasvajaist on<br />
mujal organismis paikneva kasvaja metastaasid.<br />
Osa kasvajaid võib anda metastaase ajju, sagedamini<br />
pärinevad metastaasid kopsu- ja rinnavähist.<br />
– Meningeaalne kartsinoos – olukord, kus pahaloomulised<br />
kasvajarakud levivad piki ajukelmeid,<br />
aga ei moodusta omaette kasvajat. Haiguspilt<br />
meenutab kroonilist meningiiti (<strong>36.</strong>52).<br />
947<br />
<strong>36.</strong>69<br />
Seda põhjustavad melanoom, leukeemiad, rinnaja<br />
kopsuvähk.<br />
Ajukasvajate sümptomid<br />
– Koljusisene mass põhjustab kas üldsümptomeid<br />
või lokaalse koekahjustuse, rõhust või ärritusest<br />
tingitud lokaalsümptomeid.<br />
– Kasvaja tekitatud sümptomid progresseeruvad<br />
aeglaselt. Verejooks tuumorisse võib äkiliselt<br />
haiguspilti muuta.<br />
– Aeglaselt kasvava tuumori ülemäärase massiga<br />
aju kohaneb ja kasvaja võib olla õige suur, enne<br />
kui tekib rõhusümptomeid. Kui kolju reservmaht<br />
on täis, läheb asi kiiresti halva poole.<br />
Üldsümptomid<br />
– Epilepsia on ajukasvaja esimene sümptom u.<br />
15% patsientidest ja seda esineb u. 30% kõikidest<br />
kasvajahaigeist. Täiseas algava, eriti fokaalse<br />
epilepsia põhjusena tuleb alati arvesse võtta,<br />
et võib olla tegemist kasvajaga (<strong>36.</strong>40).<br />
– Peavalu ei ole ajukasvajate varane sümptom.<br />
See ilmneb siis, kui kasvaja põhjustab hüdrotsefaalia,<br />
olles sulgenud liikvoriringe, või on<br />
kasvanud nii suureks, et tõstab sellega intrakraniaalset<br />
rõhku (<strong>36.</strong>18). Kasvajapeavalu iseärasused:<br />
tugevneb progresseeruvalt<br />
avaldub lamamisasendis, hommikul, äratab<br />
öösel<br />
põhjustab iiveldust, oksendamist<br />
rõhutõus (köhimine, pingutus) mõjub<br />
halvendavalt.<br />
– Lokaliseerimist eksitavad sümptomid: III ja IV<br />
kraniaalnärv kahjustuvad kergesti, kui intrakraniaalne<br />
rõhk tõuseb (<strong>36.</strong>18), ilma et kasvaja<br />
asetseks nende läheduses. Ajutüvi võib rõhuda<br />
vastu ajukese telgi serva, millest tekib hemipareesi<br />
sündroom.<br />
Lokaalsed sümptomid<br />
– Frontaalsagara eesosa kasvaja põhjustab iseloomumuutusi:<br />
aeglustumist, sooritusvõime langust<br />
ja enesekriitika minetamist. Haistmine<br />
kaob. Frontaalsagara tagaosa kasvaja võib<br />
rõhuda nägemisnärvile, põhjustada ühepoolselt<br />
nägemise nõrgenemise ning nägemisnärvi atroofia.<br />
Kui see ulatub pretsentraalse kääruni, siis<br />
areneb aeglaselt hemiparees või Jacksoni tüüpi<br />
epilepsia (fokaalsed hood, kus tõmblused levivad<br />
piki ühe poole jäsemeid). Dominantse<br />
hemisfääri kasvajaga võib kaasneda düsfaasia.<br />
– Parietaalsagara kasvaja võib põhjustada ühe<br />
poole tundlikkus- või liikumishäireid, samuti<br />
neuropsühholoogilisi häireid ja süvapaiknemise<br />
korral homonüümse hemianopsia.<br />
– Temporaalsagara kasvajad põhjustavad kergesti<br />
temporaalepilepsiat (<strong>36.</strong>40). Lisaks võib esineda<br />
mäluhäireid ja isiksuse muutumist. Wernicke
Change language