36. 36. NEUROLOOGIA

36. NEUROLOOGIA
3. Tasemediagnostikas on kõigepealt vaja selgitada,
kas tegemist on para- või tetrapareesiga,
st. kas nähte on ka ülajäsemetes. Kui tetrapareesi
ei ole, on kahjustus Th1-segmendist
allpool.
4. Teha kindlaks tundlikkusepiir. Difuussete seljaajuhaiguste
puhul tundlikkusepiiri ei ole,
küll aga leiab selle tihti seljaajukompressioonide
korral. Seljaajukahjustus on üldiselt kõrgemal
kui tundlikkusepiir. Hell koht lülisamba
koputlusel võimaldab lülivigastuse paiga leida.
Ratsapükste-anesteesia osutab conus medullarise
kahjustusele.
5. Seljaaju natiivröntgenipildis võib näha murde,
spondüloosi, destruktsioone. Kuigi lülid näivad
pildil normaalsed, võib siiski olla tegemist
seljaajukompressiooniga. Lumbaalpiirkonna
kahjustused ei põhjusta medullakompressiooni,
vaid alumise motoneuroni kahjustust.
Seljaajukahjustuse põhjused
Seljaajukompressioon
– Seljaajutrauma
üldiselt selgitatav anamnestiliselt
neurokirurgi või ortopeedi juurde.
– Spinaalkanali kasvajad
Ekstraduraalsed 25%:
- peaasjalikult metastaasid
- arenevad üldiselt kiiresti, sageli on domineeriv
sümptom valu
- primaartuumor võib olla teada.
Intraduraalsed 50%:
- meningeoom või neurinoom
- arenevad aeglaselt, prognoos võib olla hea.
Intramedullaarsed 25%:
- glioomid
- prognoos on olnud halb, operatsiooni tulemused
on paranemas.
– Epiduraalabtsess
ei ole alati infektsioonisümptomeid
saab sageli alguse spondüliidist või osteomüeliidist.
– Spinaalne ekstraduraalhematoom
antikoagulantravi komplikatsioon
ilmneb ka manipulatsioonide (nt. lumbaalpunktsioon)
järel.
– Skeletikompressioon
spondüloos (enamasti tservikaalne)
mediaalne diskiprolaps.
Põletikulised seljaajuhaigused
– Müeliit
Võib olla difuusne, transversaalne (kahjustus
kitsal alal, sümptomid altpoolt seda) või astsendeeriv
(tõusev).
Põhjused:
- spetsiifilised haigustekitajad (HIV, süüfilis)
946
- viirusinfektsiooni järel
- hulgine skleroos
- LED – transversaalmüeliit
- sarkoidoos.
Osa etioloogiaid jääb lahtiseks.
– Abstsessid
Ekstraduraalsed:
- põhjustajaks tuberkuloos või bakterid.
Intraduraalsed:
- põhjustajaks algloomad.
Vaskulaarsed seljaajuhaigused
– Hematoomid:
Ekstraduraalsed (vt. kompressiooni kohta
ülalpool)
Intramedullaarsed:
- arteriovenoossetest malformatsioonidest
põhjustatud.
– Arteria spinalis anterior’i infarkt.
Metaboolsed seljaajuhaigused
– B 12 -vitamiini defitsiit:
difuusne seljaajukahjustus
areneb aeglaselt.
36.69 AJUKASVAJAD
Marjaana Luisto
Epidemioloogia
– Primaarsetesse ajukasvajatesse haigestumus
Soomes on 12,3/100000/a. ja ajumetastaasidesse
3,4/100 000/a. Soomes on elus u. 3000
ajukasvajapatsienti.
– Ajukasvajaid on igas vanuses inimestel. Esinemistipud
on varases lapseeas ja keskeast edasi.
Etioloogia
– Enamiku ajukasvajate põhjus on tundmatu.
Immunosupressioon ja immunoloogilise defitsiitsuse
seisundid (AIDS) suurendavad primaarse
ajulümfoomi esinevust.
– Neurofibromatoosi teise tüübiga ja tuberoosse
skleroosiga kaasneb risk haigestuda ajukasvajasse.
Tavalisemad ajukasvajad
– Glioomid moodustavad ajukasvajaist umbes
poole. Neid liigitatakse põhiraku ja suureneva
pahaloomulisuse astme järgi.
Astrotsütoomid (gradus 1–4) on täiskasvanuil
ja nad kasvavad ajukoe sees ümbritsevasse
ajukoesse ilma täpse piirita. Gradus 1 ja 2
kasvavad üsna aeglaselt. Astrotsütoom gradus
3-ga on eluprognoos paari aasta ringis. Gradus
4 e. multiformset glioblastoomi põdev