36. 36. NEUROLOOGIA
36. 36. NEUROLOOGIA 36. 36. NEUROLOOGIA
36. NEUROLOOGIA nile, mille puhul kompressiooni suurendamine lisab ja vähendamine leevendab valusid. Kergematel juhtudel võib valu asemel olla torkiv paresteesia. – Tundehäired juure innervatsioonipiirkonnas. Pane tähele, et innervatsioonialadel esineb variatsioone ja kattumist. Ühe närvijuure täielikki väljalangus ei põhjusta täielikku anesteesiat. – Lihased, mida juur innerveeris, muutuvad nõrgaks ja kui seisund on kauaaegne, siis atrofeeruvad. Lihasesse tuleb närve mitmest juurest. Kroonilise juurekahjustuse korral võib tulla fastsikulatsioone. – Juurest lähtuvate närvide reflekside nõrgenemine või kustumine. Mäluvärskendus – Vt. tabel 36.67. Radikulaarse kahjustuse põhjused Kompressioon – Diski prolaps Sagedamini lumbaalpiirkonnas. Kliiniline leid närvijuurte kahjustuse korral 944 Alajäseme juurest lähtuvale lihasnõrkusele kaasub peaasjalikult valu seljas või alajäsemetes. Valutu nõrkuse etioloogia on tõenäoliselt muu (seljaaju haigused (36.68), käimisraskus (36.14). – Kaelapiirkonna diski prolaps Sümptomid algavad üldiselt äkilise kuklavaluga, avalduvad sageli pead liigutades. Valu kiirgub ülajäsemetesse ja halveneb, kui pead valu poole kallutada. Kael on sageli jäik. Sagedasim tase C 5–6, seejärel C 4–5 ja C 6– 7. Mediaalne prolaps võib komprimeerida seljaaju ja põhjustada alajäsemete nõrkust, mis vajab kiiret ravi. Kergetel juhtudel on ravi konservatiivne. Operatiivne ravi: pareesid, rasked tundehäired, visa valu. – Kasvajad Sümptomid arenevad aeglaselt ja haaravad laienedes mitmeid juuri. Kui tuumor asetseb tservikaal- või torakaal- TSERVIKAALJUURED Juur Tundlikkus Lihased Refleksid C 2–3 Kuklasse C4 Kuklasse C5 Õlga, õlavarde Õlg, õlavars Biitseps C6 Pöidlasse Õlavars, küünarvars Biitseps C7 Keskmisse sõrme Küünarvars, käsi Triitseps C8 Väikesõrme Käe väikelihased Triitseps TORAKAALJUURED Juur Tundlikkus T1 Rangluu all T5 Mamillas T10 Nabas T12 Kubemes LUMBAALJUURED Juur Kiirgumine Nõrkus Refleks L2 Reie tüvesse Puusa fleksiooninõrkus L3 Reie esipinnale Põlve sirutusnõrkus L4 Reie ja säärte esipinnale Põlve sirutusnõrkus Patella L5 Suurde varbasse Suure varba ja jalalaba sirutusnõrkus SAKRAALJUURED Juur Kiirgumine Häire Refleks S1 Kanda, talda Varvastele tõusta raske Achilles S2 Reie taga-sisepind Alumised sakraaljuured: ratsapükste tüüpi innervatsioonihäire, põis, sool, seksuaalfunktsioon Tabel 36.67
piirkonnas, kaasneb seljaajukompressiooni sümptomeid. Neurinoomi puhul võidakse lülide natiivröntgenipildil näha laienenud närvimulku (C–2 juure mulk on normaalselt teistest suurem, võrrelda pooli omavahel). – Degeneratiivsed muutused Eriti kaelalülide alal võivad juuremulgu kitsenemisega kaasneda juure ärritussümptomid. Tuleb jälgida, kas röntgenoloogiline ja kliiniline leid on samast tasemest. Sageli on piltidel kitsad kanalid sümptomiteta. Põletik – Herpes zoster (vöötohatis) (2.45) – Radikuliit Nii tservikaal- kui ka lumbaalpiirkonnas esinev ühte või enamat juurt haarav radikuliit, mille etioloogia jääb sageli lahtiseks. Nt. Lyme’ tõbi on üks võimalikke põhjustajaid. – Polüradikuliit Areneb mõne päeva jooksul ja tekitab progresseeruva sümmeetrilise lihasnõrkuse. Raviga on kiire (36.85) Diabeet – Diabeetiline rindkere radikulopaatia põhjustab ühepoolse vöötja valu, tundehäire ja lokaalset lihaste nõrkust (23.42). Ravi kiirus ja ravile suunamine – Erakorralised cauda equina sündroom (20.92) seljaajukompressiooni sümptomid. – Kiired radikulaarsed halvatussümptomid väljakannatamatu valu. Ravi suunamine – Konservatiivne ravi tervisekeskus, füsiaatria. – Operatiivne ravi ortopeedia: lumbaalpiirkond neurokirurgia: kaelapiirkond ja kasvajad. – Ebaselgete seisundite diagnostika neuroloogia. Diagnoos – ENMG aitab eristada radikulaarseid ja muid perifeersete närvide häireid ja annab informatsiooni kahjustuse vanusest. – Denervatsiooninähud arenevad 2–3 nädala jooksul, nii et kiiret ravi nõudvate seisundite korral ei ole ENMG praktiline. (36.05). – Sageli kasutatakse neuroradioloogiat. Nimmepiirkonnas on kasutusel KT (või müelograafia), kaela- ja torakaalpiirkonnas magnetresonantsuuring. 945 36.68 SELJAAJU HAIGUSED Kati Juva Põhimõte – Seljaaju kahjustust peetakse kompressiooniks, kuni pole teisiti otsustatud. Millal on kiire – Seljaajukahjustuse tunnustega patsient saadetakse neuroloogi või neurokirurgi juurde kohe, kui tegemist on seljaajutraumaga para- või tetraparees on arenenud kiiresti (mõne päevaga) parees on progresseerunud nii, et jalad enam ei kanna, või on arenenud inkontinentsus. – Seljaajukompressioon on põhjustanud täieliku parapareesi, ja kõige enam 24 tunni jooksul tuleb vabastada seljaaju, muidu jääb püsiv kahjustus. Seljaajukahjustuse sümptomid – Seljaaju on kesknärvisüsteemi osa ja selle vigastamisel areneb ülemise motoneuroni kahjustus. – Sümptomid: kahjustuskohast allpool lihaste nõrkus, halvatuse sümptomid, tundehäired lisaks võib areneda põie ja soole parees. – Aeglaselt areneva ülemise motoneuroni kahjustuse sündroom ilmneb spastilise para- või tetrapareesina. Sellele on tüüpiline lihastoonuse suurenemine (spastilisus) kõrgenenud refleksid positiivne Babinski refleks põis tühjeneb reflektoorselt ja sageli ning võib põhjustada sunnitüüpi inkontinentsust. – Kiiresti arenev seljaajukahjustus – nt. traumast või lülimetastaasist – avaldub spinaalšokina, see omakorda lõdva halvatusena, mis meenutab alumise motoneuroni kahjustust: lihastoonus on nõrk refleksid nõrgad ja Babinski negatiivne. Kahjustuse taseme diagnostika 36.68 – Osa seljaajuhaigusi piirdub ühe kohaga, osa ulatub laiemale. Seljaajuhaigusi uurides püütakse välja selgitada kahjustuse tase. 1. Selgitada, kas tõepoolest on tegemist ülemise motoneuroni kahjustusega (vt. ülalpool). 2. Välistada peaajuhaigused. Seljaajuhaigused ei mõjuta kraniaalnärvide talitlust, teadvustaset või kõrgemat ajutalitlust (kõne, mälu). Peaajukahjustuse korral on peaaegu alati olemas mõned neist sümptomitest. Hemisfääride vahel kasvav parasagitaalne kasvaja võib põhjustada spastilise parapareesi.
- Page 5 and 6: visualiseerimises märgistatud isot
- Page 7 and 8: Liikvori uurimine on tarbetu - Peaa
- Page 9 and 10: 36.09 DIPLOOPIA Kati Juva Põhimõt
- Page 11 and 12: gus ja veenipulsatsiooni puudumine
- Page 13 and 14: süvendatud uurimisest hoolimata t
- Page 15 and 16: - Tuumor. - Vereringehäired. - Spo
- Page 17 and 18: Mogigraafia e. nn. kirjutuskramp -
- Page 19 and 20: - Köhasünkoop tuleb ränga köhim
- Page 21 and 22: analüüse võetakse sel juhul, kui
- Page 23 and 24: - Keskmise ja raske dementsuse esin
- Page 25 and 26: Hüper- ja hüpokaltseemia - Seerum
- Page 27 and 28: - raskused igapäevastes toimingute
- Page 29 and 30: meeritud omaksed on parimad asjatun
- Page 31 and 32: - KT-uuring on ebatäpne tagumise k
- Page 33 and 34: Komplikatsioonid - SAH ja eriti ane
- Page 35 and 36: TIA harvemad põhjused - Müksoom -
- Page 37 and 38: - Võime nõrgenemist võib tulla k
- Page 39 and 40: Partsiaalne hoog võib sekundaarsel
- Page 41 and 42: (täiskasvanule umbes 1250 mg), inj
- Page 43 and 44: Barbituraadid (fenobarbitaal, primi
- Page 45 and 46: kõne voolav, sisaldab rohkesti par
- Page 47 and 48: - Seened - Borreelia - Süüfilis -
- Page 49 and 50: ataksia kraniaalnärvipareesid kroo
- Page 51 and 52: seedetrakti- ja erituselundite häi
- Page 53 and 54: - NB! Peab olema diferentseeritud L
- Page 55: Peroneaallihaste nõrkus, millele k
- Page 59 and 60: patsient üldiselt ei ela isegi aas
- Page 61 and 62: kolju- ja rindkerepildilt. šundi p
- Page 63 and 64: Paljud haruldasemad haigused Labora
- Page 65 and 66: facialis, a. occipitalis on turses,
- Page 67 and 68: autoinjektoriga naha alla, teised v
- Page 69 and 70: - Patsiendid on poisid, kelle sümp
- Page 71 and 72: - Sageli kraniaalnärvide perifeers
- Page 73 and 74: mest on vastukäivad: on andmeid, e
- Page 75 and 76: (meeldejätmisvõime puudulikkus, d
- Page 77 and 78: avi halvenemise järgus otsekohe. K
- Page 79 and 80: 36.97 SELJAAJUKAHJUSTUSEGA HAIGE TE
- Page 81 and 82: tub enamasti traumale järgneva mõ
<strong>36.</strong> <strong>NEUROLOOGIA</strong><br />
nile, mille puhul kompressiooni suurendamine<br />
lisab ja vähendamine leevendab valusid. Kergematel<br />
juhtudel võib valu asemel olla torkiv<br />
paresteesia.<br />
– Tundehäired juure innervatsioonipiirkonnas. Pane<br />
tähele, et innervatsioonialadel esineb variatsioone<br />
ja kattumist. Ühe närvijuure täielikki<br />
väljalangus ei põhjusta täielikku anesteesiat.<br />
– Lihased, mida juur innerveeris, muutuvad nõrgaks<br />
ja kui seisund on kauaaegne, siis atrofeeruvad.<br />
Lihasesse tuleb närve mitmest juurest.<br />
Kroonilise juurekahjustuse korral võib tulla<br />
fastsikulatsioone.<br />
– Juurest lähtuvate närvide reflekside nõrgenemine<br />
või kustumine.<br />
Mäluvärskendus<br />
– Vt. tabel <strong>36.</strong>67.<br />
Radikulaarse kahjustuse põhjused<br />
Kompressioon<br />
– Diski prolaps<br />
Sagedamini lumbaalpiirkonnas.<br />
Kliiniline leid närvijuurte kahjustuse korral<br />
944<br />
Alajäseme juurest lähtuvale lihasnõrkusele<br />
kaasub peaasjalikult valu seljas või alajäsemetes.<br />
Valutu nõrkuse etioloogia on tõenäoliselt<br />
muu (seljaaju haigused (<strong>36.</strong>68), käimisraskus<br />
(<strong>36.</strong>14).<br />
– Kaelapiirkonna diski prolaps<br />
Sümptomid algavad üldiselt äkilise kuklavaluga,<br />
avalduvad sageli pead liigutades.<br />
Valu kiirgub ülajäsemetesse ja halveneb, kui<br />
pead valu poole kallutada.<br />
Kael on sageli jäik.<br />
Sagedasim tase C 5–6, seejärel C 4–5 ja C 6–<br />
7.<br />
Mediaalne prolaps võib komprimeerida seljaaju<br />
ja põhjustada alajäsemete nõrkust, mis<br />
vajab kiiret ravi.<br />
Kergetel juhtudel on ravi konservatiivne. Operatiivne<br />
ravi: pareesid, rasked tundehäired,<br />
visa valu.<br />
– Kasvajad<br />
Sümptomid arenevad aeglaselt ja haaravad<br />
laienedes mitmeid juuri.<br />
Kui tuumor asetseb tservikaal- või torakaal-<br />
TSERVIKAALJUURED<br />
Juur Tundlikkus Lihased Refleksid<br />
C 2–3 Kuklasse<br />
C4 Kuklasse<br />
C5 Õlga, õlavarde Õlg, õlavars Biitseps<br />
C6 Pöidlasse Õlavars, küünarvars Biitseps<br />
C7 Keskmisse sõrme Küünarvars, käsi Triitseps<br />
C8 Väikesõrme Käe väikelihased Triitseps<br />
TORAKAALJUURED<br />
Juur Tundlikkus<br />
T1 Rangluu all<br />
T5 Mamillas<br />
T10 Nabas<br />
T12 Kubemes<br />
LUMBAALJUURED<br />
Juur Kiirgumine Nõrkus Refleks<br />
L2 Reie tüvesse Puusa fleksiooninõrkus<br />
L3 Reie esipinnale Põlve sirutusnõrkus<br />
L4 Reie ja säärte esipinnale Põlve sirutusnõrkus Patella<br />
L5 Suurde varbasse Suure varba ja jalalaba<br />
sirutusnõrkus<br />
SAKRAALJUURED<br />
Juur Kiirgumine Häire Refleks<br />
S1 Kanda, talda Varvastele tõusta raske Achilles<br />
S2 Reie taga-sisepind Alumised sakraaljuured: ratsapükste<br />
tüüpi innervatsioonihäire,<br />
põis, sool, seksuaalfunktsioon<br />
Tabel <strong>36.</strong>67
Change language