36. 36. NEUROLOOGIA

Peroneaallihaste nõrkus, millele kaasub tüüpiline
distaalne atroofia ja jalavõlvi kõrgenemine.
Häired ilmnevad sageli juba lapseeas (luupeksest
jalg nikastub hõlpsasti).
Hiljem ilmnevad sümptomid ülajäsemete distaalsetes
osades.
Dominantselt päritav, sümptomite raskusaste
on vahelduv, aga ei põhjusta üldiselt käimisvõime
kaotust.
Diagnoos:
- ENMG-leid tüüpiline: motoorse närviimpulsi
juhtimiskiiruse märgatav aeglustumine
ja sensoorset reaktsiooni ei ole
- kinnitatakse närvibiopsiaga (tihti piisab, kui
see on tehtud ühel sugulastest).
– 2. tüüp: Neuronaalne Charcot’-Marie-Toothi
tõbi.
Demüeliniseeruva e. hüpertroofilise ja neuronaalse
sündroomi eristamine on kliiniliselt
raske, kuigi 2. tüübi sümptomid algavad hiljem.
Charcot’-Marie-Toothi tõbe (peroneaalset
lihasatroofiat) aetakse kergesti segi tibiaalse
lihasdüstroofiaga, mis on autosoom-dominantselt
päritav primaarne lihasehaigus.
Diagnoos:
- ENMG-uuringul on närvijuhtimiskiirus ainult
natuke aeglustunud või normaalne
- lihaste ENMG-uuringul tõdetakse siiski
kroonilist denervatsiooni
- närvibiopsia.
– On ka harva esinevaid sensoor-motoorseid päritavaid
polüneuropaatiaid ja hereditaarseid
sensoorneuropaatiaid.
– Rabeda närvi sündroom
Soomes on suguvõsasid, kus esineb autosoom-dominantse
päritavusega närvi müeliintupe
haigust, millest närvi müeliintupp kahjustub.
Sümptomitest esineb korduvaid pareese ja
tundehäireid, sageli plexus brachialis’e või
nervus suralis’e alal.
ENMG leid on tüüpiline. Sümptomiteta haigusekandja
saab leida ka juhtereaktsioonide
mõõtmisega.
Polüneuropaatiad immunoloogilistel
põhjustel
Äge polüradikuloneuriit = Guillain-Barré
– Progresseeruv lihasnõrkus ja paresteesiad (“suremistunne”),
mis arenevad akuutselt mõne päeva
kuni mõne nädalaga. Saada kahtluse korral
kohe edasi (36.85).
HIV-infektsiooniga kaasnev neuropaatia
– 10–30%-l patsientidest esineb eelsümptomina
kas kesk- või perifeerse närvisüsteemi häireid.
– Eritüübilised neuropaatiad, mida täheldatakse
943
koos HIV-infektsiooni ja AIDS-iga.
distaalne, valuline sensoorne polüneuropaatia
krooniline Guillain-Barré taoline tõbi
hulgine mononeuropaatia
progresseeruv polüradikuliit.
Neuropaatia Lyme’i tõve korral
– Vt. 2.73.
– Haigus võib alata perifeerse närvisüsteemi
sümptomitega.
– Tavaliselt subakuutne motoorne-sensoorne polüneuropaatia.
– Mõnikord on sümptomiteks mononeuropaatiad
(enamasti näonärvihalvatus, ka nt. peroneusparees).
– Valulik radikulopaatia või polüradikuliit.
Paraproteineemiaga kaasnev polüneuropaatia
– Healoomulisele paraproteineemiale või müeloomile
võib lisanduda sensoorne-motoorne polüneuropaatia,
mille põhjuseks on proteiini seondumine
perifeerse närviga.
– Kui seisund põhjustab olulisi sümptomeid, tehakse
immunosupressioonravi (glükokortikoidid
või tsütostaatikumid). Raskel juhul plasmaferees.
Polüneuropaatiate ravi, prognoos ja
jälgimine
– Etioloogial (36.64) on otsustav tähendus ravi ja
prognoosi suhtes, ravi on suunatud põhihaigusele.
– Sümptomaatiline ravi.
Neuropaatilise valu ravi
– Notsitseptiivne valu, mida põhjustab valutundlike
kudede kahjustus, närvisüsteem on korras.
Põhjustele vastav ravi aitab ka valu vastu, tihti
põletikuvastaste analgeetikumidega.
– Neurogeensete valude korral on kahjustus närvikoes.
Elektrilöögitaolised või lõikavad valud: karbamasepiini
kuni 200 mg x 2–3 (ravi aeglane
algus)
Valu, hüperesteesia, öösel häirivad valud:
amitriptüliin, alustada 10–25 mg/ööp. (õhtul),
lisada 2–3 näd. kuni 100 mg/ööp.Teine võimalus:
klomipramiin ja imipramiin.
36.67 NÄRVIJUURTE
KAHJUSTUSED
Marjaana Luisto
36.67
Sümptomid
– Suuremat osa närvijuurehäireid iseloomustavad
torkivad valud selgroost juure innervatsioonipiirkonda.
Tüüpiline on see juurekompressioo-