36. 36. NEUROLOOGIA

36. NEUROLOOGIA
– U. 25% juhtudest jääb etioloogia lahtiseks ka pärast
üksikasjalikku uurimist.
Uuringud
– Üldraviasutuses tehakse suhkrukoormuskatse,
üldverepilt, B 12 -vitamiini sisaldus seerumis, seerumi
laktaaat, GT, TSH ja kreatiin.
– Kui etioloogiat pole võimalik anamneesi ja üldhaigla
uuringute abil selgitada, saadetakse patsient
neuroloogi juurde.
– Sagedasemad polüneuropaatia põhjused on
diabeet ja alkohol.
– Märgataval osal jääb etioloogia teadmata, põhjalikest
uuringutest hoolimata.
Toksilised neuropaatiad
Alkoholpolüneuropaatia
– Tavalisim toksiline neuropaatia.
– U. 20%-l alkohoolikuil kliiniliselt sedastatud,
lisaks subkliiniliselt ( seega vaid ENMG-s diagnoositav)
u. 30%-l.
– Tüüpiline motoorne-sensoorne polüneuropaatia,
kergematel juhtudel ülekaalus sensoorsed sümptomid
(jalad nagu tules ja valulik paresteesia).
Raskematel juhtumitel tuleb juurde ka motoorne
nõrkus.
– Krooniline: areneb aeglaselt, paranemine aeglane.
– Akuutne: suure joomaperioodi ajal areneb jäsemete
distaalsetesse osadesse, eriti jalgadesse tugev
hüperalgeesia, punetus ja mõnikord turse.
Võib takistada kõndimist.
– Ravi: küllalt pika (u. 6 kuud) alkoholiabstsinentsi
ajal polüneuropaatia sümptomid paranevad.
Akuutse joomaperioodi järel on B-vitamiiniga
ravimine tarvilik.
Raskmetallidest ja lahustitest põhjustatud
polüneuropaatiad
– Arseen, plii, tallium, elavhõbe ja kuld on polüneuropaatiat
põhjustavad raskmetallid.
– Lahustid võivad põhjustada polüneuropaatiat
tööalase kasutamise ja “nuusutamise” tõttu.
Tavalisemad põhjustajad on liimides olev heksaan,
värvides ja lakkides olev MBK (metüülbutüülketoon)
ja paberi pealiskihis kasutatav
akrüülamiid .
Ravimitest põhjustatud
polüneuropaatia
– Paljud tsütostaatikumid põhjustavad perifeerset
neuropaatiat.
– Nitrofurantoiinist ja INH-st põhjustatud polüneuropaatia
on üsna tavaline probleem. INHpolüneuropaatia
algab üldiselt valudega.
– Disulfiraam (antabus) võib põhjustada neuropaatiat,
mis võidakse panna alkoholi arvele.
– Püridoksiin (B 6 -vitamiin) võib suurtes annustes
942
põhjustada polüneuropaatiat. See tekitab probleeme,
sest B-vitamiinipreparaate on polüneuropaatiahaigeile
antud etioloogiast sõltumata.
– Muud põhjustajad on ms. klooramfenikool, kliokinool,
dapsoon, etionamiid, glutenimiid, hüdrolatsiin
ja kloorprotikseen.
Metaboolsed neuropaatiad
Diabeetiline neuropaatia
– On käsitletud koos diabeediga (23.42).
Ureemiline polüneuropaatia
– Tavaline neerude alatalitlusega kaasnev komplikatsioon,
u. 25%-l patsientidest. Hemodialüüs
parandab sümptomeid märgatavalt.
– Vahe muude metaboolsete neuropaatiatega: motoorne
ja sensoorne häire on üheraskused (sensoorne
seega ei domineeri).
Vitamiinide defitsiidiga kaasnev
polüneuropaatia
– Praktikas B 12 -vitamiini puudusest (pernitsioosne
aneemia).
– B 12 -raviga osaline paranemine u. aasta jooksul.
– Pellagrat, mida põhjustab nikotiinhappe või
trüptofaani defitsiit, on Soomes leitud alkohoolikuil.
Hüpotüreoosiga kaasnev polüneuropaatia
– Kõige tavalisemalt mononeuropaatia (karpaalkanali
sündroom).
– Sensoorne polüneuropaatia on hüpotüreoosiga
kaasnevaist perifeerse närvisüsteemi häiretest
levikult järgmine.
– Paraneb hüpotüreoosi raviga.
Akuutse porfüüriaga kaasnev polüneuropaatia
– Kliiniline avaldumine: ägedad kõhuvalud, psühhiaatrilised
häired ja perifeerne neuropaatia.
– Tüüpiline on akuutne motoorne lõtv halvatus,
kõõluserefleksid puuduvad.
Paraneoplastiline polüneuropaatia
– Meestel üldiselt koos kopsuvähiga, naistel rinnavähiga.
– Kui täheldatakse alaägedat sensoorset polüneuropaatiat,
tuleb otsida vähki.
– Paraneoplastiliste neuropaatiate korral on sageli
märgata liikvori valgusisalduse suurenemist.
– Leukeemiate ja müeloomidega võib kaasneda
motoorset neuropaatiat.
Päritavad neuropaatiad
– Osa neuropaatiaid on päritavad, aga päritavus
jääb tähele panemata, kui suguvõsa pole uuritud.
Suur osa pärilikest neuropaatiatest päritakse
autosoom-dominantselt.
Hereditaarne motoorne-sensoorne
neuropaatia (HMSN)
– 1. tüüp: Demüeliniseeriv Charcot’-Marie-Toothi
tõbi