36. 36. NEUROLOOGIA

seedetrakti- ja erituselundite häired, higistamise
häired
impotentsus.
Anamnees
– Paljud neuropaatiad on põhjustatud üldhaigustest.
– Riskirühmad:
diabeetikud
alkohoolikud.
– Selgita välja:
eelnenud haigused
ravimite tarvitamine (36.63)
võimalike toksiinide mõju keskkonnas (36.63)
alkoholianamnees
teiste pereliikmete ja sugulaste sümptomid
(36.63)
kas lisaks neuropaatiale on patsiendil mõni
süsteemne haigus (36.63)
haiguse kulg: akuutne, subakuutne (nädal,
mõni kuu), krooniline (kuid, aastaid) või retsidiveeruv.
Neuropaatia kesksed nähud
– Vt. 36.01.
– Lihaste nõrkus või atroofia.
– Tundlikkushäired kõikide tundekvaliteetide
osas).
– Nõrgenenud või puuduvad kõõlusrefleksid, alanenud
lihastoonus.
– Naha troofilised muutused.
– Autonoomse närvisüsteemi häireid osutavad nähud:
pupillide muutumine
kuivad jalad
bradükardia koos hingeldusega.
Neuropaatia tüübid
Polüneuropaatia
– Vt. 36.63
– Sageli esinev motoorne-sensoorne, distaalselt
suurenev sümmeetriline (kinda-suka tüüpi) tundehäire,
lõdvad lihased, lihaste väsimine ja reflekside
kustumine.
– Puhast motoorset või sensoorset polüneuropaatiat
esineb harva.
– Etioloogia vt. 36.63.
Hulgine mononeuropaatia
– Kahe või enama närvi haigestumine mitmes jäsemes
(nt. ulnaris ja peroneus).
– Klassikaliselt kaasneb periarteritis nodosa, kollagenooside
ja diabeediga.
Mononeuropaatia
– Mõningad mononeuropaatiad on teatud etioloogiale
tüüpilised:
reienärvi ja silmaliigutaja närvi parees: diabeet
939
näonärvihalvatus: sarkoidoos, borrelioos.
– Vt. ka närvide kompressioonid (36.61).
Diferentsiaaldiagnostika
– Ülemise motoneuroni häire korral võivad kõõluserefleksid
olla algul nõrgenenud, hiljem
kõrgenenud, lihastoonus on tõusnud. Haigel on
ka muid. peaaju (36.31) (36.67) või seljaaju
(36.68) kahjustustele vihjavaid nähte.
– Lihastehaiguste (36.83) ja motoneuronihaiguste
(ALS) (36.88) korral tundehäireid ei ole.
– Liigestehaigustega (artriit, artroos, tendiniit jne.)
ei ole refleksimuutusi ega tundehäireid. Sageli
on kas liiges või kõõlus valulik.
– Polüradikuloneuriit (36.85) on perifeersete
närvide haigus, mis kiire ja raske haiguspildi
tõttu on eriti hästi äratuntav.
36.61 NÄRVIDE PITSUMIS- JA
KOMPRESSIOONISEISUNDID
Esa Mervaala
Surveneuropaatia
36.61
– Perifeerse närvi kompressiooniseisund (surveneuropaatia)
on põhjustatud närvile väljastpoolt
suunatud survest, mis on sageli ainukordne
(näiteks purjuspäi äramagatud õlavars), vahel
korduv (küünarnukile najatumine telefoni juures).
– Kompressioon kahjustab peamiselt neid närve,
millel ei ole ümber kaitsvaid pehmeid kudesid.
– Kompressioonineuropaatia paraneb hästi, kui
väline surve lõpeb.
Pitsumisneuropaatia
– Perifeerse närvi pitsumine tähendab närvi pigistusse
jäämist koestruktuuride vahele. Seisund
on harilikult pidev, ent tugevusaste vaheldub,
sedamööda kuidas nt. kude tursub ja jäse koormust
saab.
– Pitsumisneuropaatia parandamine nõuab üldiselt
meetmeid (turse likvideerimine, neurokirurgiline
närvi vabastamine jms.).
– Perifeersete närvide pitsumisseisundid on tavalisemaid
valude ja hüpesteesia põhjusi. Harvemini
(kui pitsumist pole ravitud) esineb motoorset
nõrkust ja pitsumiskohast distaalselt ka vastavate
innerveeritavate lihaste atroofiat.
Pitsumis- ja kompressiooniseisundi
sümptomid
Sensoorsed sümptomid
– Hüpesteesia, torked, pisted, tundlikkuse ergastumine
või nõrgenemine, valu, eriti öösel.
– Sensoorsed sümptomid ilmnevad üldiselt pitsu-