36. 36. NEUROLOOGIA

visualiseerimises märgistatud isotoopide (IMP,
HM-PAO) abil.
– Meetodit osaliselt alles uuritakse, aga kasutada
saab:
ajuinfarkti varajasel diagnoosimisel
Alzheimeri tõve (bilateraalne nõrgenemine
temporaal- ja parietaalsagara piirkonnas) ja
vaskulaarse dementsuse (ebavõrdne isotoobi
jaotumine) eristamiseks
entsefaliidi diagnoosimiseks.
Positronemissioonitomograafia (PET)
– Soomes on PET kasutusel Turus.
– Kliinilised kasutusalad on peamiselt neuroloogia,
onkoloogia ja kardioloogia alal.
– On võimalik mõõta kvantitatiivselt eri metaboliitide
lokalisatsiooni ajus ja visualiseerida tulemus
tasapinnapiltidena.
36.05 NEUROFÜSIOLOOGILISTE
UURINGUTE KLIINILINE
RAKENDUS
Toimetus
Põhimõte
– Meetodid on objektiivsed, närvisüsteemi eri tasemete
funktsiooni uurimiseks. Nad ei anna
anatoomilist diagnoosi.
– Uuritavale on nad ohutud ja kordamisel usaldatavad.
Vastunäidustusi ja ealisi piiranguid ei
ole
– Osa KNF-uuringuid on valulikud ja suhteliselt
kallid. KNF-uuringute kasutamine sõeluuringutena
ei ole põhjendatud.
– Tavaliselt on neuroloogilise haige uurimine neurofüsioloogiliste,
neuroradioloogiliste ja muude
uuringute kompleks, kui anamneesis ja staatuseuuringuga
on saadud lokaliseerida ja iseloomustada
närvisüsteemi häiret.
EEG, elektroentsefalograafia
– Kasutusalad on
mitmesugused hood, epilepsiakahtlus
entsefaliit
deliirium, dementsus.
– Une-EEG on näidustatud, kui haige ärkveloleku-
EEG on normaalne, aga kliiniliselt on suur
epilepsiakahtlus (eriti temporaalepilepsia). Unedeprivatsiooni-EEG
puhul hoitakse patsienti
eelmisel ööl ärkvel, mis võib aktiviseerida epilepsiailminguid..
– QEEG (kvantitatiivne EEG): signaali töödeldakse
arvutiga.
– Epilepsiaravi ei ole vaja enne EEG-uuringut
893
36.05
lõpetada. Võimaluse korral võiks patsient vahetult
uuringu eel jätta epilepsiaravimid (bensodiasepiinid)
võtmata.
ENMG, elektroneuromüograafia
– ENMG on perifeersete närvide, närvi-lihase
sünapsi ja lihaskiudude uuring. Sellega ei
uurita kesknärvisüsteemi (erand: treemori analüüs).
– Uuringusse kuulub närvide juhtekiiruse ja seljaaju-
ning lihasreflekside mõõtmine, kasutades
elektrilist ärritust ja lihase biovoolude uurimine
lihasesse pistetud nõelelektroodidega.
– Et uuring poleks haigele ebameeldiv, tuleb
uurida üksnes asjasse puutuvaid lihaseid, näit.
oletatava närvijuurekompressiooni alal.
– Denervatsioonimuutused arenevad lihases u. 2–
3 nädalat pärast perifeerse närvi kahjustust.
ENMG-uuringut üldiselt ei tasu teha varem.
ENMG ei ole primaarne uuring kiiret ravi vajavate
olukordade jaoks, näit. alajäseme süveneva
nõrkuse korral. Lihasehaiguse kahtlusel tuleb
lihaste ensüümiuuringud teha enne ENMG-d,
sest nimetatud uuring põhjustab ensüümide aktiivsuse
suurenemist.
– Indikatsioonid:
motoneuroni haigused (ALS)
radikulaaarne kahjustus, polüradikuliit
närvipõimikute kahjustus
polüneuropaatia, mononeuropaatia
perifeersete närvide kompressioon ja traumaatiline
kahjustus
myasthenia gravis, müasteeniline sündroom
(vajavad tetanisatsiooni ja/või üksikkiu-
EMG-d, mis tuleb saatekirjale märkida)
lihasehaigused.
Esilekutsutud potentsiaalid (evoked
potentials)
SEP (Somatosensory Evoked Potential e.
somatosensoorsed esilekutsutud potentsiaalid)
– Saadakse, kui tundenärvi ärritamisega esilekutsutud
närvisüsteemi reaktsioonidest võetakse
keskmine.
– Tavalisemad uuringud on N. tibialise SEP
alajäsemest ja N. medianuse SEP ülajäsemest.
Uuritav tee on pikk ja kulgeb läbi perifeersete
närvide ning närvipõimikute selja- ja peaaju
kaudu.
– Uuringu näidustused:
kesknärvisüsteemi haigused, nt. hulgine skleroos
(sclerosis multiplex) ja mõned degeneratiivsed
seisundid ning seljaajuhaigused
närvipõimikute vigastused
värske närvikahjustus.
– SEP-i abil uuritavaid haigusi tuleb ravida spetsialiseeritud
osakondades.