36. 36. NEUROLOOGIA

36. NEUROLOOGIA
kus haigus on peale ajukelmete levinud ka ajukoele.
– Viirusentsefaliidi esinemus on 3/100 000 aastas.
– Tähtsamad põhjused on
herpes simplex -viirus
enteroviirused hilissuvel ja
puukentsefaliit (Soomes eriti Ahvenamaal).
– Muud tekitajad on tsütomegalo-, EB-, tuulerõuge-,
adeno- ja gripiviirused.
– HIV-infektsioon võib põhjustada ise kroonilise
entsefaliidi või põhjustab nõrgenenud vastupanuvõimest
tingituna entsefaliidi mõni muu
haigustekitaja, eriti toksoplasma.
– Bakteriaalsed haigused, millele võib kaasuda
entsefaliidi haiguspilt, on
listerioos
mükoplasmade tekitatud haigused,
borrelioos
süüfilis.
Diferentsiaaldiagnoos
– Intrakraniaalse hemorraagia järel mõne päevaga
arenev liikvori polümorfonukleaarne leukotsüütreaktsioon
ja sellega kaasnev vähene glükoosisisaldus
võivad tekitada diferentsiaaldiagnostilise
probleemi.
Herpesentsefaliit
– Herpes simplex’i viiruse (HSV-1) põhjustatud
haigus, kus palaviku, väsimuse ja peavaluga
kaasneb tavaliselt temporaalsagara kahjustusele
viitavaid sümptomeid:
segasus ja hallutsinatsioonid
epileptilised hood
düsfaasia
teadvuse hämardumine.
Diagnoos
– Liikvori raku- ja valgusisaldus on tüüpiline viiruslikule
meningiidile ja ka suhkrusisaldus on
üldiselt normaalne.
– Entsefaliit on ebatõenäoline, kui patsiendil pole
palavikku ja kui liikvorileid on normaalne.
– Akuutses staadiumis võidakse viirust leida
PCR-meetodiga.
– EEG-s on muutused ja see osutab ühe- või
mõlemapoolsele temporaalsagara kahjustusele.
Täheldatakse tüüpilisi perioodilisi muutusi.
– Peaaju KT-muutused algstaadiumis on üldiselt
vähesed, aga umbes nädala möödudes võib näha
muutusi temporaalsagaras. Muutused ilmnevad
üldiselt kiiremini peaaju MRI- ja SPECT-uuringul.
– Liikvori herpeseantikehade sisaldus on suurenenud.
Seerumi antikehade muutust või positiivset
külvitulemust neelust ei või pidada oluliseks.
Liikvori viiruskülv on vaid harva positiivne.
936
Ravi
– Ravi tuleb alustada kliinilise kahtluse korral, sest
ravi puudumisel on surevus 70% ja ellujäänuil
on tihti raskeid ning püsivaid järelnähte.
– Atsükloviiri 10 mg/kg x 3 i.v. 10 päeva kestel.
– Kahtlustades või ravides herpesentsefaliiti, peab
võimalikult kindlalt veenduma, et ravitavad bakteriaalsed
haigused on välistatud. Ebaselgetel
juhtudel on tarvis samaaegselt ravida ka tuberkuloosset
meningiiti.
Prognoos
– Ravituist sureb u. 20% ja 50–60% paraneb hästi
või rahuldavalt.
Tuulerõugete järgne entsefaliit
– On üks tavalisemaid laste entsefaliite.
– Ilmneb tüüpiliselt 2–4 nädalat pärast muid infektsiooninähtusid.
– Viirusvastast ravi tehakse vaid immunosupressiooni
saanud haigeile.
Puukentsefaliit (Kumlingeni tõbi)
– Tõve tekitaja on puugihammustusega edasiantav
viirus.
– Soomes on viirust Ahvenamaal ja Turu saarestikus,
väikesi endeemilisi koldeid on Merenkurku
rannal, Helsingi ja Lappeenranta lähedal.
– Ahvenamaal arvatakse nakatunud puukide suhet
u. 1:200.
Häired
– 10–30% nakkust saanutest haigestuvad kliinilisse
haigusse.
– Peiteaeg on 7–14 päeva.
– Haiguspilt on kahejärguline:
algul on ligi nädala kestev gripitaoline pilt
seejärel on nädalane sümptomiteta aeg, siis
nädalast paari kuuni kestev meningoentsefaliidile
tüüpiliste sümptomite periood.
Prognoos, ravi ja profülaktika
– Soomes on enamik juhtusid kerged, raskeid
juhte on u. 20%. Kerge ärrituvus jm. neuropsühhiaatrilised
häired on pärast läbitehtud haigust
tavalised. Püsiv kahjustus, nagu halvatused, on
võimalikud.
– Ravi on sümptomaatiline. Voodirahu ja haiglaravi
on meningiidiperioodil soovitatavad.
– Müügil on inaktiviseeritud viiruseid sisaldav
vaktsiin. Vaktsineerimiskuuri kuuluvad kaks
kuuajalise vahega tehtavat süstet ja tõhustusannus
aasta pärast. Kaitsetoime on hea ja kõrvalnähud
vähesed.
Krooniline neuroborrelioos
– Vt. 2.73
– Võimalikud avaldused on
arenev dementsus
hulgise skleroosi sarnane haiguspilt