36. 36. NEUROLOOGIA

kõne voolav, sisaldab rohkesti parafaasiaid
(sõnaväärastusi, •argooni), kõne mõistmise
häire on sageli silmatorkav.
Raskusastmed
– Kerge
Võib jääda diagnoosimata, patsient ise võib
sellest teadlik olla; võib tööd segada; sekundaarse
vaimse häire risk.
– Keskmine
Tunduvaid raskusi keelelistes avaldustes, patsient
suudab väljenduda ja kõnet mõista piiratult.
– Raske
Kogu keeleline tegevus on väga raskendatud.
Taastamise eesmärgid
– Võimaluste piirides saada kaotatud talitlusvõime
tagasi (tõeline taastus).
– Juhtida säilinud kommunikatsioonivõime maksimaalselt
kasutusse (kompenseeriv taastus).
– Parandada haiguse ja eluviisiga kohanemist.
– Taastus töörühmas on tõhusaim. Taastusaeg on
pikk ja tõhusamat edu saavutatakse esimese
haigusaasta vältel. Kergemate häirete korral on
tulemus parem.
Taastamisviisid
– Kerge
Logopeedi ja neuropsühholoogi uuringud ja
taastusravi. Intensiivsel taastaval ravil on parimad
tulemused.
– Keskmine
Logopeedi ja tööterapeudi taastamistööga
parandamise või kompenseeriva menetlusega
püütakse saada parim võimalik kommunikatsioonivõime.
– Raske
Logopeedi ja tööterapeudi taastamistööga
teatava kommunikatsioonivõimaluse leidmine,
ümbritsevaid juhendades ja veendes püütakse
jõuda võimalikult positiivse kommunikatsioonimiljööni.
– Tulevikuväljavaateid mõjutab suuresti võime
kohaneda haigusest põhjustatud elumuutustega.
Toetav ravivahekord, usaldav kurvastuse väljaelamine,
võimaliku depressiooni ravi on need,
millest on abi. Omaste toetust ja juhendamist ei
saa unustada. Pikaajalises kohanemises on oma
osa vastavate haigete liitudes või seltsides tehtaval
kohanemistreeningul.
933
36.51 INFEKTSIOON JA
KESKNÄRVISÜSTEEMI
SÜMPTOMID
Jussi Kovanen
36.51
Põhimõtted
– Infektsiooniga võivad kaasneda kesknärvisüsteemi
sümptomid,
kui haigustekitajad levivad otseselt kesknärvisüsteemi
alale või
kaudselt, nt. toksiliste tegurite, palaviku või
elektrolüütide häirete tõttu, mil liikvoris ei ole
ilmset põletikureaktsiooni.
– Kui infektsioonihaigel on neuroloogilisi sümptomeid,
tuleb ta panna haiglasse, kus on piisavad
uurimis- ja ravivõimalused.
– Neuroleptilist ravi saaval haigel võib tekkida
pahaloomuline neuroleptiline sündroom (36.15)
kõrge palaviku, segasuse ja lihasjäikusega.
Tavalisemad sümptomid
Peavalu
– On sageli vaskulaarset tüüpi, tundub pulsirütmis
tuksuvat. Ei ole kuklakangestust. Põhjused:
peapiirkonna infektsioonid (sinusiit, hambapõletikud)
püelonefriit
koldeline kopsupõletik
sepsis
mitmed viirusinfektsioonid.
– Raviks on põhihaiguse ravi ja sümptomaatiliselt
prostaglandiini-inhibiitorid.
Iiveldus ja oksendamine
– Põhihaiguse ravi, i.v. tilgutus, metoklopramiid
või prokloorperasiin suposiididena.
Segasus
– Põhjuseks on sageli vaid kõrge palavik. Sepsis
on võimalik enam vanureil. Segasust on ka sageli
hingamisteede infektsioonide ja püelonefriidi
korral. Diferentsiaaldiagnostiliselt tuleb arvesse
kas meningiit või entsefaliit.
– Kaaluda liikvori uurimist, kui oletatakse kesknärvisüsteemi
infektsiooni.
– Vältida liiga tugevaid rahustavaid ravimeid, mis
raskendavad tunnetuse taseme jälgimist.
Epileptilised hood
– Võivad provotseeruda eriti epilepsiahaigeil, aga
ka teistel palaviku, elektrolüütide häirete ja toksiliste
tegurite toimel.
– Raviks on i.v. diasepaam, palaviku alandamine,
põhihaiguse ja elektrolüüdihäirete ravi.