36. 36. NEUROLOOGIA

36. NEUROLOOGIA
raskem võõrutusseisund, mis tihti algab epileptilise
hooga, või hoogude seeriana 1–2 ööpäeva
kestel viimasest alkoholi tarvitamise korrast.
– Alles mõni ööpäev või nädal pärast joomise
lõppemist alanud hoogude põhjuseks on kas
sedatiivse ravimi kasutamise lõpetamine või
orgaaniline ajuhaigus (nt. subduraalne hematoom).
Võõrutuskrampide ravi ja haige
uurimine
– Abstinentsiga seotud epilepsiahoogusid uuritakse
samuti kui teisi epilepsiaprobleeme
(36.40). Ajuhaigust lokaliseerivate nähtude puudumisel
on ravivajava haiguse (koljusisene verejooks,
ajutrauma, ajuvereringe häire) tõenäosus
u. 6%. On vaja uurida seerumi elektrolüüte, eriti
S-Na ja veresuhkrut.
– Abstinentsiseisund suurendab epileptilise staatuse
(36.43) tekke võimalust. Soovitatakse kiiretoimelist
ravimit (nt. diasepaam), manustatuna
pärasoolde või veeni (mitte lihasesse kohe esimese
abstinentsikrambi järel.
– Alkohoolikuile ei tohi kirjutada antiepileptiliste
ravimite retsepte, sest nad ei suuda kasutada ravimit
korrapäraselt. Sageli jätab joodik ravimi
tarvitamise purjutamise ajaks ära. Alkoholi kasutamine
muudab antiepileptilise ravimi metabolismi.
Ravimi ebakorrapärase tarvitamisega
suureneb epilepsiahoogude hulk, mida tuleb
arvestada, kui patsient on näiteks posttraumaatilist
epilepsiat põdev alkohoolik.
Teised alkoholismist provotseeritud
epilepsianähud
– Fokaalsed nähud hoo ajal viitavad ajuhaigusele.
Posttraumaatilist või ajuvereringe häiretest johtuvat
epilepsiat põdeva isiku võõrutuskrambid
võivad olla fokaalsed.
– Vähese alkoholipruukimisega (õhtune koosviibimine
jms.) provotseeritud epileptilised hood on
alati neuroloogilise uurimise põhjuseks.
Alkohol, epilepsia ja juhiluba
– Võõrutushoogusid tuleb pidada autojuhtimise
vastunäidustuseks. Juhiloa saamise eelduseks on
õnnestunud alkoholismiravi.
– Hiljuti abstinentsikrampe saanud alkohoolikule,
kes palub arstitunnistust juhiloa jaoks, kirjutatakse
tunnistus, millest ilmneb, et alkoholism on
juhiloa andmisele takistuseks. Arst toimetab
ametnikele oma otsuse kohta teate (osa tunnistuseblanketist).
Epilepsiahaige alkoholitarvitajana
– Mõõdukas alkoholi tarvitamine (1–2 restoraniannust)
koos toiduga ei suurenda hoogude hulka
932
ega mõjuta epilepsiaravimite metabolismi. Paari
restoraniannuse (< 30g) igapäevanegi võtmine
pole epilepsiat põdevale patsiendile vastunäidustatud.
– Purjutamine aga suurendab epileptikuil hoogude
hulka juba selgesti.
36.48 AFAASIAGA PATSIENT
Rauni Kaskinen
Suhtlemisnäpunäited
– Varu endale aega, seda kulub palju.
– Suuna oma kõne patsiendile, mitte saatjale.
– Räägi selgesti, aga rahulikult, nägu patsiendi
poole.
– Kasuta tavalist keelt, ära tõsta häält.
– Esita üks asi korraga, kui vaja, korda teiste sõnadega,
lisamärkused parandavad mõistmist.
– Kasuta mitteverbaalse suhtlemise vorme (•estid,
miimika, joonistamine jm.).
– Anna patsiendile aega vastamiseks, ära hakka
mõistatama. Võid selgitada ja küsida, kas oled
õigesti aru saanud. Ütle talle, kui sa teda ei
mõistnud.
– Esita küsimused üheselt mõistetavatena (mitte
nii: kas suitsetate ja joote ja kui palju? vaid: kas
suitsetate? kui palju? kas joote? jne.)
– Anna kõik juhendid ka kirjalikult.
– Omaste käest küsi, kuidas nad hakkama saavad.
– Pea meeles: masendus on afaasikutel üldine,
kuid väga raskesti diagnoositav.
– Rahulikul ja lõdvestaval keskkonnal on kõigile
hea kommunikatiivne toime.
36.49 AFAASIKU TAASTUSRAVI
Rauni Kaskinen
Afaasia, düsfaasia
– Haiguse või trauma läbi tekkinud raskus reprodutseerida,
kasutada ja mõista räägitud ja kirjutatud
kõnet. Kahjustus paikneb üldiselt vasakus
ajupoolkeras.
– Antud häiretega seonduvad:
kõnemotoorika häire (düsartria)
mäluhäire (amneesia)
tunnetushäire (agnoosia)
sihipäraste liigutuste häire (apraksia).
Peamised tüübid
– Nonfluentne e. sujumatu (motoorne, Broca):
raske takerduv kõne, mõistmishäire on tihti
kergem kui kõnelemishäire.
– Fluentne e. sujuv (sensoorne, Wernicke):