36. 36. NEUROLOOGIA

Barbituraadid (fenobarbitaal, primidoon)
– Praegu kasutatakse vähe.
– Põhjustavad väsimust.
– Võib põhjustada dementsust ja iseloomumuutust,
mis võivad paraneda ravi lõpetamise järel.
– Ravimi kasutamise lõpetamine peab toimuma
väga aeglaselt (mitme kuu jooksul); suurenenud
hoorisk ja ka muid võõrutussümptomeid..
– Ravimiga alustamine ainult eriarsti konsultatsiooni
põhjal.
Okskarbamasepiin
– Uus karbamasepiini sugulasravim. Eelised karbamasepiiniga
võrreldes: põhjustab vähem nahalöövet,
vähem interaktsioone teiste ravimitega.
– Ravimisisaldust arvestada eraldi.
Vigabatriin
– Uus ravim, hinda ei korvata täielikult. (Eestis
praegu üldse mitte). Soovitatakse lisaravimiks
ravimresistentsete epilepsiate korral eriarsti
poolt. Toimeaine sisalduse määramist pole tarvis.
Võib vallandada psühhoosi.
Klobasaam
– Bensodiasepiin, sobib kõikide epilepsiate lisaraviks.
– Võib kaotada tõhususe pikaajalisel kasutamisel.
Lamotrigiin
– Saadav eriloaga.
– Naatriumvalproaat tõstab plasmasisaldust.
– Üldiselt hästi talutav
– Kõrvalmõjud:
nahalööve
diploopia, väsimus, peavalu, iiveldus, ärrituvus.
36.45 EPILEPSIAHAIGE LIIKLUSES
JA TÖÖL
Mikael Ojala
Liikluses
– Isegi üksainus epilepsiahoog takistab püsivalt
raskete veokite ja takso juhtimist.
– AB-autojuhiluba on amatöörjuhtidele neuroloogi
loal võimalik anda siis, kui viimasest hoost on
möödunud vähemalt üks aasta. See puudutab ka
öiseid hoogusid ja väiksemaid teadvuskao hoogusid.
EEG-st sõltub otsustamine vaid piirjuhtudel.
– Elu esimese hoo järel on autojuhtimine keelatud
4–6 kuuks ja alles võimaliku retsidiivi järel kohaldatakse
kahe aasta seadust.
– Arstimite manustamisega seotult või teistes
eriolukordades ilmnevate hoogude korral võidakse
kohaldada 4–6-kuine juhtimiskeeld.
931
– Ravi lõpetamisel tuleks kaaluda autojuhtimiskeelu
vajadust.
– Epilepsiaravi üldiselt ei takista autosõitu. Epilepsiahaige
muud võimalikud (nt. neuropsühholoogilised)
häired on sõiduvõime hindamisel aga
tõsised küsimärgid.
– Tavaliselt ei või arst murda vaikimiskohustust:
patsienti informeeritakse autoga sõitmise keelust
ja see kirjutatakse tema haiguslukku, aga asjast
ei teatata riigiametnikele.
Tööelu
– Kui hood ei jää arstimite abil täielikult ära, ei tohi
patsient töötada liikluses ega ka vigastusohtlikel
töökohtadel (tellingud, lõikemasinad jne.).
– Ainult raske epilepsia on töötegemise takistuseks
juba sellisenagi, kui töö on muidu valitud hoogude
võimalust arvestades. Neuropsühholoogilised
puuded, mis paljudel epileptikutel ilmnevad,
võivad ametivalikule mõjuda rohkem. Seepärast
on üldiselt vajalik epilepsiahaige täielik
terviseuuring.
– Adekvaatne epilepsiaravi arstimitega ei nõrgenda
töövõimet.
– Tõrjuv suhtumine tööl piirab epilepsiahaigel
tööga toimetulekut sageli rohkem kui haigus ise.
36.46 ALKOHOL JA EPILEPSIA
Matti Hillbom
36.46
Üldiselt
– Uimastite (nt. alkohol) või paljude kesknärvisüsteemi
mõjutavate ravimite (barbituraadid,
bensodiasepiinid jm.) rohke kasutamise lõpetamisel
ilmnev üldine võõrutushoog näitab aju
mööduvat ülitugevat ärritusseisundit.
– Neljandik akuutse epilepsia probleemidega
ravile tulnuist on need probleemid saanud
alkoholiabstinentsiga. Tõeliste alkohoolikute
risk saada epileptiline hoog on 10-kordne, võrreldes
teiste inimestega.
Võõrutuskrambid
– Hood on primaarselt generaliseerunud GMhood,
mis ilmnevad teiste abstinentsisümptomitega
koos, uimastite või arstimite pikaajalise
ja rohke kasutamise lõppedes.
– Diagnoosi eelduseks on see, et muud võõrutussümptomid
satuvad ajaliselt kokku küllalt tugeva
aldistumisega.
– Pohmelus on nõrgim alkoholi tarbimisest põhjustatud
võõrutusseisund, millega üldiselt ei
kaasne võõrutuskrampe, kui mingi muu põhjus
(arm, kasvaja jm.) ei alanda aju krambiläve.
– Mitmeid päevi kestnud purjusolekule järgneb