36. 36. NEUROLOOGIA

– Võime nõrgenemist võib tulla
kõne moodustamises
kõne mõistmises
kirjutamises, lugemises ja arvutamises
visuaalkonstruktiivses kujutlusvõimes
keelelises mälus.
– Tundereageeringuis võib esineda masendust või
ängistustunnet.
Mittedominantse hemisfääri
kahjustused
– Võime võib nõrgeneda
ruumitajus
visuaalkonstruktiivses kujutluses
nägemismälus
poole vaatevälja märkamises
sümptomite teadvustamises
afektiivse kommunikatsiooni märkamises.
– Tundereageeringuis võib esineda põhjuseta heatujulisust
või hoolimatust ja ükskõiksust, aga ka
ängistust.
Kesksed neuropsühholoogilised
sümptomid
Kõnehäired e. afaasiad (36.50)
Lugemise, arvutamise ja kirjutamise häired
– Eritasemeline lugemis-, arvutamis- või kirjutamisraskus,
mis ei tulene näiteks nägemiskahjustusest
või käte talitlushäirest. Võib kaasuda
ajutalitluse häiretele või esineda nn. primaarse
õppimisraskusena.
Äratundmise häire e. agnoosia
– Agnoosia all mõistetakse raskust ära tunda esemeid
või ilminguid, kuigi närviteed ja taju on
normaalsed.
Visuaalne agnoosia on raskus nähtut identifitseerida.
Auditiivne agnoosia ün raskus kuuldut ära
tunda või mõista.
Taktiilne agnoosia on raskus esemeid puudutamisega
identifitseerida.
Ruumisuhete tajumise häired
– Võib ilmneda nt. parema-vasaku eristamise raskusena,
ruumilise asukoha meelespidamise raskusena,
ümbruse mõistmise raskusena (oskamatus
orienteeruda ja kaarte mõista).
– Võib ilmneda raskusena koostada osadest tervik
ehk visuaalkonstruktiivse kujutluse häirena.
Tahteliste liigutuste häired e. apraksia
– Ilmnevad raskusena teha tahtlikke liigutusi, kusjuures
motoorsed juhteteed ja taju on normis.
– Nn. riietumisapraksia ilmneb tihti koos tegevusvõime
laialdasema nõrgenemisega (nt. dementsus).
Mäluhäired e. amneesia
– Vt. 36.20.
925
36.38
– Mäluhäired on sagedased ajutalitlushäiretest
põhjustatud neuropsühholoogilised sümptomid.
Põhjuseks võib olla väga mitmesugust ajupatoloogiat.
Tähelepanu- ja keskendumishäired
– Tähelepanu- ja keskendumisraskused on mäluhäirete
kõrval sagedased neuropsühholoogilised
sümptomid.
Tajumatus
– Juttu on kahjustuse vastaspoole (oma keha ja
vaatevälja) tajumatusest e. omaksvõtmatusest
(nn. neglect-sündroomist).
– Võib ilmneda eri aistingute suhtes.
– Haigusteadvuse puudumine e. anosognoosia.
– Haiguse eitamine e. denial.
Psüühilised muutused
– Võivad alata asjakohase reaktsioonina haigusele
(nt. depressioon) või on osa ajukahjustusest või
-haigusest.
– Kõrgenenud meeleolu e. eufooria.
– Depressioon.
– Apaatia.
– Vrd. frontaalsagara kahjustus.
Frontaalsagara kahjustuse
neuropsühholoogilised sümptomid
– Kesksed on oma tegevuse planeerimise ja juhtimise
häired. Häired võivad ilmneda
loovuse ja tootvuse vähenemisena
ettenägelikkuse nõrgenemisena
tegevuse sujuvuse ja paindlikkuse nõrgenemisena
impulsiivsusena
sotsiaalse toimetuleku nõrgenemisena
isiksuse muutustena.
Neuropsühholoogilised sümptomid on
sagedased
– ajuvereringehäiretega
– ajutraumadega
– degeneratiivsete ajuhaiguste (nt. Alzheimeri tõbi,
Parkinsoni tõbi) korral
– alkoholismiga
– psühhiaatriliste haiguste (depressioon, skisofreenia)
korral.
Neuropsühholoogiline uurimus on
põhjendatud
– Diferentsiaaldiagnostiline probleem, eriti kui
soovitakse eristada psüühilisi tegureid ajust
tingitud põhjustest.
– Sümptomite süstematiseerimine ja isiku vaimse
teovõime hindamine (mis häiritud, mis korras).
– Taastuse hindamine.
– Töö- ja tegevusvõime hindamine.