07.05.2013 Views

36. 36. NEUROLOOGIA

36. 36. NEUROLOOGIA

36. 36. NEUROLOOGIA

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

<strong>36.</strong> <strong>NEUROLOOGIA</strong><br />

harvemini esineva düsartrilise kõnehäire olemus<br />

välja selgitada ja anda individuaalset<br />

kõneravi.<br />

Omaste juhendamine ja informatsiooni edastamise<br />

asendusmooduste õpetamine.<br />

– Neuropsühholoogiline taastus<br />

Neuropsühholoogilist taastust vajab ainult osa<br />

ajuhalvatusega patsientidest.<br />

Neuropsühholoogiliste uuringutega selgitatakse<br />

välja kognitiivse häire iseloom ja raskusaste.<br />

Säilinud võimeid ära kasutades püütakse taastada<br />

häiritud tegevust või seda korvata.<br />

Taastamise käik<br />

– Parima tulemuse annab varakult alustatud taastusravi.<br />

– Taastamine on rühmatöö. Kui ressursid on head,<br />

kuuluvad taastusrühma<br />

arst<br />

meditsiiniõde<br />

sotsiaaltöötaja<br />

füsioterapeut<br />

tegelusterapeut<br />

logopeed<br />

neuropsühholoog.<br />

– Ressurssidest olenemata on kõige tähtsam taastusravi<br />

vastu huvi tunda.<br />

– Taastusrühma ülesanded<br />

Määrata igale patsiendile taastusülesanne (nt.<br />

tööellu tagasiminek või kodus iseseisev toimetulek).<br />

Teha plaan eesmärkide saavutamiseks. Eesmärke<br />

tuleb tarbe korral täpsustada ja muuta.<br />

Taastusravi kulg<br />

1. Intensiivne taastus haiglapalatis<br />

Taastamist alustatakse võimalikult ruttu pärast<br />

haigestumist.<br />

Füsioteraapiaga on põhjust alustada samal või<br />

järgmisel päeval, esiteks asendiravina ja hiljem<br />

üha aktiivsema liigutusravina. Halvatud<br />

poolt peab eriti treenima ja terve pool ei pea<br />

kompenseerima halvatud poole tegevust. Algul<br />

ei anta mingeid abivahendeid. Kui olukord<br />

on stabiilseks kujunenud, vaadatakse, kas<br />

haige vajab mingeid abivahendeid liikumise ja<br />

tegevuse hõlbustamiseks.<br />

Ka muud vajalikku taastust (nt. logopeedilist<br />

ravi) püütakse haiglas alustada võimalikult<br />

varakult.<br />

Kogu hooldusmeeskond ja omaksed peaksid<br />

taastuses osalema.<br />

Äkilise haigestumisega kaasneb sageli masendusreaktsioon.<br />

Selle äratundmine ja ravi tõstab<br />

patsiendi taastusmotivatsiooni ja parandab<br />

tulemusi.<br />

924<br />

Taastusravi peab algul olema igapäevane.<br />

Kohe, kui haige saab kodus hakkama, tuleb ta<br />

saata koju.<br />

Kui patsient ägeda perioodi ajal veel kodus<br />

hakkama ei saa, aga taastuseeldused on siiski<br />

olemas, peaks intensiivset taastust jätkama rehabilitatsiooniasutuses.<br />

2. Haiglaperioodi järgne intensiivne taastus<br />

Intensiivset taastust haiglaperioodi järel tuleb<br />

jätkata polikliiniliselt 2–3 korda nädalas.<br />

Seda tuleb teha seni, kuni on märgata edu.<br />

3. Toetav taastus<br />

Tugitaastust tehakse pärast intensiivset taastusperioodi,<br />

üldiselt 1/2–1 aasta jooksul pärast<br />

haigestumist.<br />

Püütakse säilitada intensiivse taastuse tulemust<br />

See taastus sisaldab tavaliselt<br />

- 2–3 15 protseduuriga füsioteraapiakuuri<br />

aastas<br />

- muud taastust (nt. logopeediline ravi) mõni<br />

kord periooditi igal aastal või kontrolliva<br />

juhendamisega<br />

- kodusel ravil olevad raskemad haiged võib<br />

tarbe korral saata 3–4-nädalasele ravile rehabilitatsiooniasutusse.<br />

Eesmärgiks on toetada<br />

omapäi toimetulekut ja parandada<br />

omaste motivatsiooni jätkata haige ravimist<br />

kodus.<br />

Toetav taastus kuulub selgelt põhitervishoiutöösse.<br />

Kohanemistreeningud<br />

– Intensiivse taastusperioodi järel, kui nähakse,<br />

millised ajuhalvatusnähud jäävad, tuleb tihti<br />

masendusperiood ja muid kohanemisprobleeme<br />

(nt. pensionile jäämine). Sel ajal on tihti abi<br />

kohanemiskursustest.<br />

<strong>36.</strong>38 NEUROPSÜHHO-<br />

LOOGILISED<br />

HÄIRED<br />

Marja Hietanen<br />

Üldist<br />

– Häired ajutegevuses või ajukahjustus võivad<br />

põhjustada möödaminevaid või püsivaid muutusi<br />

patsiendi vaimses tegevuses. Nende nn. neuropsühholoogiliste<br />

sümptomite raskusaste vaheldub<br />

ja olemuselt on nad sõltuvad ajutalitlushäirete<br />

lokalisatsioonist.<br />

Dominantse hemisfääri kahjustused<br />

– Vasak ajupoolkera on dominantne paremakäelistel<br />

ja suurel osal vasakukäelistel.

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!