36. 36. NEUROLOOGIA
36. 36. NEUROLOOGIA 36. 36. NEUROLOOGIA
36. NEUROLOOGIA A. cerebri media ummistus on sagedasem, siis on enamasti ülajäseme halvatus. Harvem on a. cerebri anteriori piirkonna ummistuse järel arenev, peamiselt jalga haarav hemiparees koos uriinipidamatusega. Dominantse hemisfääri infarktiga kaasnevad sageli düsfaasia, düsleksia ja düsgraafia. Mittedominantse hemisfääri infarktiga võib kaasneda ruumitaju häireid, samuti suunaeksimisi ja anosognoosiat (haigustunnetuse puudumist) ning nn. neglect-ilminguid (haige kehapoole mittemärkamist e. omaksvõtmatust). – Vertebrobasilaarpiirkonna (ajutüve) infarktile on omane peapööritus, millega kaasneb teisi ajutüve talitlushäireid, nagu diploopia, neelamisraskus, düsartria, kontralateraalne parees. Äkiline homonüümne vaatevälja väljalangus on sageli a. cerebri posterior’i ummistusest põhjustatud. Arter võib saada verd osal inimestel karootis-, teistel vertebraalarterite kaudu. – Lakunaarinfarktid on väikeste (mõnest mm-st paari cm-ni) aju süvaosade infarktid, mis sageli kaasuvad kõrgvererõhutõvele. Kliinilised sümptomid on vähesed: puhas motoorne või sensoorne hemiparees, ataksia – hemiparees ja düsartria – “kohmaka käe sündroom” ehk ebakindel koordinatsioon. Vt. ka vaskulaarne dementsus (36.24). – Aju veenitromboos e. siinustromboos võib ilmneda raseduse ajal või sünnitusjärgselt, hormoonravi, dehüdratatsiooni, hüübimishäire või maliigsete haiguste korral. Haigus põhjustab kõrgenenud intrakraniaalse rõhu sümptome: peavalu, teadvuse hämardumist või teadvusetus-krambihoogusid, samuti halvatusi, mille sümptomid ei vasta arterisulguse omadele. – Ajuinfarktiga võib kaasneda peavalu, mis on üldiselt kergem kui hemorraagia korral. Suur infarkt võib põhjustada intrakraniaalse rõhu tõusu ja teadvuse nõrgenemist. Patsiendi üldseisund on halvenenud, ta ehk ei suuda neelata ega urineerida; on alajäsemetromboosi- ja infektsioonirisk. Kliiniline diagnostika – Kõik tööealised ja vanematestki vanuserühmadest iseenesega toimetulevad patsiendid saadetakse haiglatesse eriraviosakonda, kui kohapeal ei ole teisiti korraldatud. – Mõnel pool Soomes uuritakse kõiki ajuvereringe häiretega patsiente algperioodil ajuhalvatusosakondades. Küsimuse asetus 1. Kas tegemist on ajuvereringe häire või muu haigusega (ajukasvaja, krooniline subduraalne hematoom, entsefaliit jm.)? 918 2. Kui viga on ajuvereringes: siis kas see on TIA (sümptomid mööduvad 24 tunni jooksul), infarkt või hemorraagia? Infarkti ja hemorraagiat eristatakse KT-uuringu abil. Kui see ei ole võimalik, võib kasutada liikvori uurimist, kui pole vastunäidustusi. Kui plaanitakse hepariinravi, tuleb teha pea KTuuring. 3. Kui kõne all on infarkt, kas ummistus on põhjustatud embooliast? Südamest pärit embooliale viitavad: sümptomite äkiline algus, teadvusekadu, krambid.ja teave embooliaid põhjustavast südamehaigusest. KT-uuringul täheldatakse hemorraagilist infarkti või hulgiinfarkte. Hepariinravi on näidustatud, kui sellele ei ole vastunäidustusi: verejooksude võimalus, trauma, operatsioon, punktsioon viimasel nädalal, ulatuslik infarkt, kõrgvererõhutõbi, massiivne hemiparees ja nõrgenenud teadvus. 4. Kas uurimishetkel on olukord stabiilne või progresseeruv? Areneva halvatusega (progresseeruv insult, progressing stroke) on tegemist siis, kui unearteri varustusala sümptomid progresseeruvad 24 tunni või vertebrobasilaarsümptomid 72 tunni jooksul. Hepariinravi on näidustatud, kui pole vastunäidustusi. 5. Kas võib oletada ebatavalist etioloogilist tegurit? Kaelavalu, Horneri sündroom ja varasem kaelatrauma viitavad kaelaarteri dissekatsioonile, mille puhul on näidustatud antikoagulantravi. Sümptomite kordumisel kaaluda operatiivset ravi. Autoimmuunhaigustele vihjab vaskuliit, mis nõuab oma etioloogiale vastavat ravi, steroide, tsütostaatikume. Varasemad veenitromboosid noortel osutavad hüübimishäiretele. Luupusantikoagulandi, proteiin C või S ja antitrombiin III. puudumine ja düsfibrinogeneemia: antikoagulantravi elu lõpuni. Vajadusel süsteemse erütematoosluupuse (SLE) ravi. Neuroradioloogilised uuringud ajuinfarkti diagnostikas – Pea KT-uuringut on sageli vaja ägedas perioodis, nt. hemorraagia või tuumori välistamiseks. Infarkti ennast üldiselt sellel ajal näha ei ole. Kui infarkti lokalisatsioonist ja suurusest soovitakse täpset teavet, peab uuringu tegema umbes 3–7 päeva pärast sümptomite algust. Osa kardiaalsest embooliast põhjustatud infarktidest muutub hemorraagilisteks. Emboli kahtlusel tuleb pea KT teha 24–36 tunni jooksul pärast sümptomite algust.
– KT-uuring on ebatäpne tagumise koljukoopa alal, mida uuritakse tarbe korral magnetresonantstomograafiaga. – Karootisangiograafia on vajalik arteri dissekatsiooni, arteriidi ja siinustromboosi diagnoosimiseks. – Aordikaare angiograafia (või DSA) ja selektiivne karootisangiograafia tuleb kõne alla hilisemas järgus, siis kui soovitakse opereerida kaelaarteri ahenemist. – Kaaluda kardioloogiga konsulteerimist ja südame ultraheliuuringu vajalikkust. Ravi – Üldravi Hingamisteede lahtihoidmine, tarbe korral kõritoru või intubatsioon. Antakse hapnikku, kui täheldatakse hüpokseemiat (tsüanoos, madal pO 2). Vereringe jälgimine. – Vererõhk Peaajuinfarktiga kaasneb tihti äge reaktiivne vererõhu tõus. Kui diastoolne rõhk on alla 100 mm Hg ja süstoolne alla 220 mm Hg, pole vaja vererõhuravimeid tarvitada. Kui vererõhk on nimetatud tasemel 1–2 päeva, tuleb seda ettevaatlikult vähendama hakata. Kui diastoolne rõhk on üle 120 mm Hg või on kavas antikoagulantravi, tuleb rõhku aegsasti langetada. – Südamepuudulikkust ravitakse. – Rütmihäired Peaajuinfarkti patsientidel on tihti rütmihäireid ja EKG-s negatiivsed T-sakid rinnalülitustes. Need viitavad südamelihase kahjustusele, mille taustaks on katehhoolamiinide taseme tõus veres. Ravi beeta-adrenoblokaatoritega. – Veresuhkru ja vedelikutasakaalu jälgimine Hüperglükeemiat on põhjust ravida, sest see raskendab ajuisheemiat. Suurenenud hematokrit osutab dehüdratatsioonile, mida tuleb ravida intravenoosse infusiooniga. – Pneumoonia profülaktika Profülaktiline aspiratsioon (ei tohi sööta, kui patsient ei suuda neelata). I.v.-infusiooni tuleb teha ettevaatlikult – Kopsuemboolia profülaktika Fragmin ® 5000 tü x 1 s.c. või Klexane ® 40 mg x 1. – Hepariinravi Näidustused loetletud eespool Progresseeruva halvatuse korral on antikoagulantravi kestus 5 ööpäeva häirete stabiliseerimisest. 919 Ravi jätkatakse peroraalsete antikoagulantidega 3 kuud, kui põhjuseks on TIA, ja 6 kuud, kui põhjuseks on kaelaarterite dissekatsioon. Kardiaalsete embooliate ravi jätkub, kuni embooliaallikas on kadunud. – Trombolüütiline ravi plasminogeeni aktivaatoritega On uurimisjärgus, näib kasulikumana basilaartromboosi ja muude tagumise koljukoopa infarktide korral. – Taastusravi Alustatakse juba haiguse varases järgus. (36.35) – Sekundaarne profülaktika vt. 36.34. 36.32 SUBARAHNOIDAALNE HEMORRAAGIA (SAH) Matti Vapalahti Eesmärk – SAH diagnoositakse KT-uuringuga, kui see on lähimail võimalik. Lumbaalpunktsioon ei ole tänapäeval SAH diagnostikas tingimata vajalik. – Lähisugulaste sõeluuring aneurüsmi suhtes on põhjendatud, kui suguvõsas on esinenud kaks SAH juhtu. Üldiselt – Aneurüsmi rebendist tingitud hemorraagiad moodustavad SAH-patsientide olulise rühma. Kirurgiaks on vajalik varane diagnoos. Oht: verejooksunähud ja võimalik uus verejooks. Levik – On Soomes eriti suur, meestel 33/100 000 ja naistel 25/100 000. Aneurüsmaatilise SAH esinemine on 20–25/100 000, Rootsiga võrreldes neljakordne. Eaga arv suureneb. Sümptomid ja leiud – Ämblikvõrkkesta aluse verejooksu nähud on äkiline intensiivne peavalu ja tunnetushäired, millele järgnevad üldseisundi halvenemine, iiveldus ja oksendamine ning hiljem kuklakangestus. – Neuroloogilise defitsiidi nähud (halvatused) on võimalikud; 20–25% sureb vahetult verejooksu ajal. – Osal (alla 10%) haigetest paistab oftalmoskoopias reetina ja klaaskeha vahel verejooks. Verise liikvori põhjused – Primaarne SAH Arteriaalse aneurüsmi rebend AV-malformatsioon 36.32
- Page 1 and 2: 36. NEUROLOOGIA Tõlkija: Matt Mäg
- Page 3 and 4: 36.01 NEUROLOOGILISE HAIGE UURIMINE
- Page 5 and 6: visualiseerimises märgistatud isot
- Page 7 and 8: Liikvori uurimine on tarbetu - Peaa
- Page 9 and 10: 36.09 DIPLOOPIA Kati Juva Põhimõt
- Page 11 and 12: gus ja veenipulsatsiooni puudumine
- Page 13 and 14: süvendatud uurimisest hoolimata t
- Page 15 and 16: - Tuumor. - Vereringehäired. - Spo
- Page 17 and 18: Mogigraafia e. nn. kirjutuskramp -
- Page 19 and 20: - Köhasünkoop tuleb ränga köhim
- Page 21 and 22: analüüse võetakse sel juhul, kui
- Page 23 and 24: - Keskmise ja raske dementsuse esin
- Page 25 and 26: Hüper- ja hüpokaltseemia - Seerum
- Page 27 and 28: - raskused igapäevastes toimingute
- Page 29: meeritud omaksed on parimad asjatun
- Page 33 and 34: Komplikatsioonid - SAH ja eriti ane
- Page 35 and 36: TIA harvemad põhjused - Müksoom -
- Page 37 and 38: - Võime nõrgenemist võib tulla k
- Page 39 and 40: Partsiaalne hoog võib sekundaarsel
- Page 41 and 42: (täiskasvanule umbes 1250 mg), inj
- Page 43 and 44: Barbituraadid (fenobarbitaal, primi
- Page 45 and 46: kõne voolav, sisaldab rohkesti par
- Page 47 and 48: - Seened - Borreelia - Süüfilis -
- Page 49 and 50: ataksia kraniaalnärvipareesid kroo
- Page 51 and 52: seedetrakti- ja erituselundite häi
- Page 53 and 54: - NB! Peab olema diferentseeritud L
- Page 55 and 56: Peroneaallihaste nõrkus, millele k
- Page 57 and 58: piirkonnas, kaasneb seljaajukompres
- Page 59 and 60: patsient üldiselt ei ela isegi aas
- Page 61 and 62: kolju- ja rindkerepildilt. šundi p
- Page 63 and 64: Paljud haruldasemad haigused Labora
- Page 65 and 66: facialis, a. occipitalis on turses,
- Page 67 and 68: autoinjektoriga naha alla, teised v
- Page 69 and 70: - Patsiendid on poisid, kelle sümp
- Page 71 and 72: - Sageli kraniaalnärvide perifeers
- Page 73 and 74: mest on vastukäivad: on andmeid, e
- Page 75 and 76: (meeldejätmisvõime puudulikkus, d
- Page 77 and 78: avi halvenemise järgus otsekohe. K
- Page 79 and 80: 36.97 SELJAAJUKAHJUSTUSEGA HAIGE TE
– KT-uuring on ebatäpne tagumise koljukoopa<br />
alal, mida uuritakse tarbe korral magnetresonantstomograafiaga.<br />
– Karootisangiograafia on vajalik arteri dissekatsiooni,<br />
arteriidi ja siinustromboosi diagnoosimiseks.<br />
– Aordikaare angiograafia (või DSA) ja selektiivne<br />
karootisangiograafia tuleb kõne alla hilisemas<br />
järgus, siis kui soovitakse opereerida kaelaarteri<br />
ahenemist.<br />
– Kaaluda kardioloogiga konsulteerimist ja südame<br />
ultraheliuuringu vajalikkust.<br />
Ravi<br />
– Üldravi<br />
Hingamisteede lahtihoidmine, tarbe korral kõritoru<br />
või intubatsioon. Antakse hapnikku, kui<br />
täheldatakse hüpokseemiat (tsüanoos, madal<br />
pO 2).<br />
Vereringe jälgimine.<br />
– Vererõhk<br />
Peaajuinfarktiga kaasneb tihti äge reaktiivne<br />
vererõhu tõus.<br />
Kui diastoolne rõhk on alla 100 mm Hg ja<br />
süstoolne alla 220 mm Hg, pole vaja vererõhuravimeid<br />
tarvitada.<br />
Kui vererõhk on nimetatud tasemel 1–2 päeva,<br />
tuleb seda ettevaatlikult vähendama hakata.<br />
Kui diastoolne rõhk on üle 120 mm Hg või on<br />
kavas antikoagulantravi, tuleb rõhku aegsasti<br />
langetada.<br />
– Südamepuudulikkust ravitakse.<br />
– Rütmihäired<br />
Peaajuinfarkti patsientidel on tihti rütmihäireid<br />
ja EKG-s negatiivsed T-sakid rinnalülitustes.<br />
Need viitavad südamelihase kahjustusele,<br />
mille taustaks on katehhoolamiinide taseme<br />
tõus veres. Ravi beeta-adrenoblokaatoritega.<br />
– Veresuhkru ja vedelikutasakaalu jälgimine<br />
Hüperglükeemiat on põhjust ravida, sest see<br />
raskendab ajuisheemiat.<br />
Suurenenud hematokrit osutab dehüdratatsioonile,<br />
mida tuleb ravida intravenoosse infusiooniga.<br />
– Pneumoonia profülaktika<br />
Profülaktiline aspiratsioon (ei tohi sööta, kui<br />
patsient ei suuda neelata). I.v.-infusiooni tuleb<br />
teha ettevaatlikult<br />
– Kopsuemboolia profülaktika<br />
Fragmin ® 5000 tü x 1 s.c. või Klexane ® 40 mg<br />
x 1.<br />
– Hepariinravi<br />
Näidustused loetletud eespool<br />
Progresseeruva halvatuse korral on antikoagulantravi<br />
kestus 5 ööpäeva häirete stabiliseerimisest.<br />
919<br />
Ravi jätkatakse peroraalsete antikoagulantidega<br />
3 kuud, kui põhjuseks on TIA, ja 6 kuud,<br />
kui põhjuseks on kaelaarterite dissekatsioon.<br />
Kardiaalsete embooliate ravi jätkub, kuni<br />
embooliaallikas on kadunud.<br />
– Trombolüütiline ravi plasminogeeni aktivaatoritega<br />
On uurimisjärgus, näib kasulikumana basilaartromboosi<br />
ja muude tagumise koljukoopa infarktide<br />
korral.<br />
– Taastusravi<br />
Alustatakse juba haiguse varases järgus.<br />
(<strong>36.</strong>35)<br />
– Sekundaarne profülaktika vt. <strong>36.</strong>34.<br />
<strong>36.</strong>32 SUBARAHNOIDAALNE<br />
HEMORRAAGIA (SAH)<br />
Matti Vapalahti<br />
Eesmärk<br />
– SAH diagnoositakse KT-uuringuga, kui see on<br />
lähimail võimalik. Lumbaalpunktsioon ei ole<br />
tänapäeval SAH diagnostikas tingimata vajalik.<br />
– Lähisugulaste sõeluuring aneurüsmi suhtes on<br />
põhjendatud, kui suguvõsas on esinenud kaks<br />
SAH juhtu.<br />
Üldiselt<br />
– Aneurüsmi rebendist tingitud hemorraagiad<br />
moodustavad SAH-patsientide olulise rühma.<br />
Kirurgiaks on vajalik varane diagnoos. Oht:<br />
verejooksunähud ja võimalik uus verejooks.<br />
Levik<br />
– On Soomes eriti suur, meestel 33/100 000 ja<br />
naistel 25/100 000. Aneurüsmaatilise SAH esinemine<br />
on 20–25/100 000, Rootsiga võrreldes<br />
neljakordne. Eaga arv suureneb.<br />
Sümptomid ja leiud<br />
– Ämblikvõrkkesta aluse verejooksu nähud on<br />
äkiline intensiivne peavalu ja tunnetushäired,<br />
millele järgnevad üldseisundi halvenemine,<br />
iiveldus ja oksendamine ning hiljem kuklakangestus.<br />
– Neuroloogilise defitsiidi nähud (halvatused) on<br />
võimalikud; 20–25% sureb vahetult verejooksu<br />
ajal.<br />
– Osal (alla 10%) haigetest paistab oftalmoskoopias<br />
reetina ja klaaskeha vahel verejooks.<br />
Verise liikvori põhjused<br />
– Primaarne SAH<br />
Arteriaalse aneurüsmi rebend<br />
AV-malformatsioon<br />
<strong>36.</strong>32
Change language