36. 36. NEUROLOOGIA
36. 36. NEUROLOOGIA
36. 36. NEUROLOOGIA
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>36.</strong> <strong>NEUROLOOGIA</strong><br />
A. cerebri media ummistus on sagedasem, siis<br />
on enamasti ülajäseme halvatus.<br />
Harvem on a. cerebri anteriori piirkonna ummistuse<br />
järel arenev, peamiselt jalga haarav<br />
hemiparees koos uriinipidamatusega.<br />
Dominantse hemisfääri infarktiga kaasnevad<br />
sageli düsfaasia, düsleksia ja düsgraafia.<br />
Mittedominantse hemisfääri infarktiga võib<br />
kaasneda ruumitaju häireid, samuti suunaeksimisi<br />
ja anosognoosiat (haigustunnetuse puudumist)<br />
ning nn. neglect-ilminguid (haige<br />
kehapoole mittemärkamist e. omaksvõtmatust).<br />
– Vertebrobasilaarpiirkonna (ajutüve) infarktile<br />
on omane peapööritus, millega kaasneb teisi ajutüve<br />
talitlushäireid, nagu diploopia, neelamisraskus,<br />
düsartria, kontralateraalne parees. Äkiline<br />
homonüümne vaatevälja väljalangus on sageli a.<br />
cerebri posterior’i ummistusest põhjustatud.<br />
Arter võib saada verd osal inimestel karootis-,<br />
teistel vertebraalarterite kaudu.<br />
– Lakunaarinfarktid on väikeste (mõnest mm-st<br />
paari cm-ni) aju süvaosade infarktid, mis sageli<br />
kaasuvad kõrgvererõhutõvele. Kliinilised sümptomid<br />
on vähesed: puhas motoorne või sensoorne<br />
hemiparees, ataksia – hemiparees ja düsartria<br />
– “kohmaka käe sündroom” ehk ebakindel<br />
koordinatsioon. Vt. ka vaskulaarne dementsus<br />
(<strong>36.</strong>24).<br />
– Aju veenitromboos e. siinustromboos võib ilmneda<br />
raseduse ajal või sünnitusjärgselt, hormoonravi,<br />
dehüdratatsiooni, hüübimishäire või<br />
maliigsete haiguste korral. Haigus põhjustab<br />
kõrgenenud intrakraniaalse rõhu sümptome:<br />
peavalu, teadvuse hämardumist või teadvusetus-krambihoogusid,<br />
samuti halvatusi, mille<br />
sümptomid ei vasta arterisulguse omadele.<br />
– Ajuinfarktiga võib kaasneda peavalu, mis on<br />
üldiselt kergem kui hemorraagia korral. Suur<br />
infarkt võib põhjustada intrakraniaalse rõhu tõusu<br />
ja teadvuse nõrgenemist. Patsiendi üldseisund<br />
on halvenenud, ta ehk ei suuda neelata ega urineerida;<br />
on alajäsemetromboosi- ja infektsioonirisk.<br />
Kliiniline diagnostika<br />
– Kõik tööealised ja vanematestki vanuserühmadest<br />
iseenesega toimetulevad patsiendid saadetakse<br />
haiglatesse eriraviosakonda, kui kohapeal<br />
ei ole teisiti korraldatud.<br />
– Mõnel pool Soomes uuritakse kõiki ajuvereringe<br />
häiretega patsiente algperioodil ajuhalvatusosakondades.<br />
Küsimuse asetus<br />
1. Kas tegemist on ajuvereringe häire või muu haigusega<br />
(ajukasvaja, krooniline subduraalne hematoom,<br />
entsefaliit jm.)?<br />
918<br />
2. Kui viga on ajuvereringes: siis kas see on TIA<br />
(sümptomid mööduvad 24 tunni jooksul), infarkt<br />
või hemorraagia?<br />
Infarkti ja hemorraagiat eristatakse KT-uuringu<br />
abil. Kui see ei ole võimalik, võib kasutada<br />
liikvori uurimist, kui pole vastunäidustusi. Kui<br />
plaanitakse hepariinravi, tuleb teha pea KTuuring.<br />
3. Kui kõne all on infarkt, kas ummistus on põhjustatud<br />
embooliast?<br />
Südamest pärit embooliale viitavad: sümptomite<br />
äkiline algus, teadvusekadu, krambid.ja<br />
teave embooliaid põhjustavast südamehaigusest.<br />
KT-uuringul täheldatakse hemorraagilist<br />
infarkti või hulgiinfarkte. Hepariinravi on näidustatud,<br />
kui sellele ei ole vastunäidustusi:<br />
verejooksude võimalus, trauma, operatsioon,<br />
punktsioon viimasel nädalal, ulatuslik infarkt,<br />
kõrgvererõhutõbi, massiivne hemiparees ja<br />
nõrgenenud teadvus.<br />
4. Kas uurimishetkel on olukord stabiilne või progresseeruv?<br />
Areneva halvatusega (progresseeruv insult,<br />
progressing stroke) on tegemist siis, kui unearteri<br />
varustusala sümptomid progresseeruvad<br />
24 tunni või vertebrobasilaarsümptomid 72<br />
tunni jooksul. Hepariinravi on näidustatud,<br />
kui pole vastunäidustusi.<br />
5. Kas võib oletada ebatavalist etioloogilist tegurit?<br />
Kaelavalu, Horneri sündroom ja varasem kaelatrauma<br />
viitavad kaelaarteri dissekatsioonile,<br />
mille puhul on näidustatud antikoagulantravi.<br />
Sümptomite kordumisel kaaluda operatiivset<br />
ravi.<br />
Autoimmuunhaigustele vihjab vaskuliit, mis<br />
nõuab oma etioloogiale vastavat ravi, steroide,<br />
tsütostaatikume.<br />
Varasemad veenitromboosid noortel osutavad<br />
hüübimishäiretele. Luupusantikoagulandi, proteiin<br />
C või S ja antitrombiin III. puudumine ja<br />
düsfibrinogeneemia: antikoagulantravi elu<br />
lõpuni. Vajadusel süsteemse erütematoosluupuse<br />
(SLE) ravi.<br />
Neuroradioloogilised uuringud<br />
ajuinfarkti diagnostikas<br />
– Pea KT-uuringut on sageli vaja ägedas perioodis,<br />
nt. hemorraagia või tuumori välistamiseks.<br />
Infarkti ennast üldiselt sellel ajal näha ei ole. Kui<br />
infarkti lokalisatsioonist ja suurusest soovitakse<br />
täpset teavet, peab uuringu tegema umbes 3–7<br />
päeva pärast sümptomite algust. Osa kardiaalsest<br />
embooliast põhjustatud infarktidest muutub<br />
hemorraagilisteks. Emboli kahtlusel tuleb pea<br />
KT teha 24–36 tunni jooksul pärast sümptomite<br />
algust.
Change language