36. 36. NEUROLOOGIA

meeritud omaksed on parimad asjatundjad, kaalumaks
koduhoolduse jätkamise võimalikkust.
– Koduhooldaja igapäevane käimine ja õhtuse
“patrulli” külastused võimaldavad jätkata üksi
elava dementse haige hoidmist kodus. Teatud
olukordades võidakse kasutada kulutuste kontrollimise
süsteemi. Turvatelefoni ei oska dementne
haige kasutada. Suurim oht on väljas
äraeksimine ja talvel külmumine. Sees on ohud
väiksemad, eriti kui pliit on välja lülitatud. Haiguse
edenedes on parim lahendus hooldekodu
või kellegagi kooselamine.
Dementse patsiendi sümptomeid
raskendavad faktorid
– Dementse patsiendi toimetulekuvõimet sekundaarselt
nõrgendavad tegurid on vaja välja selgitada
ja võimaluse piires kõrvaldada. Need on
muu hulgas
võõrad kohad (väljas käimisel peab olema
kaasas keegi omainimene)
pikemaajaline üksiolek
liigsed ärritused (nt. sündmus, kus on ümberringi
palju võõraid inimesi)
pimedus (ööselgi peaks olema sobiv valgustus)
kõik infektsioonid (tavalisim kuseteedeinfektsioon)
operatsioonid ja anesteesiad: ainult vältimatud
tuleb teha (spinaalanasteesia ei ole üldanasteesiast
turvalisem)
lõunamaa rannad (kuumus, dehüdratatsioon)
rohke ravimite võtmine.
Ravimite kasutamise põhimõtted
– Rahusteid peaks võtma väikeannustena ja ainult
siis, kui vaja. Õhtune ravidoos võib olla suurem,
sest öine rahutus on üks hooldust kõige enam
segavaid nähtusi.
– Antidepressante võib katsetada depressiooni või
ängistuse kahtlusel ka Alzheimeri tõve puhul,
samuti vaskulaarse dementsusega. Ärrituvus ja
agressiivsus võivad tuleneda ängistusest, millele
mõjuvad antidepressandid.
– Suuremat osa bensodiasepiine ja neuroleptikume
võib kasutada väga väikestest annustest alustades.
Loomulikult võib akuutseis olukordades
kasutada suuremaid annuseid. Neuroleptikumide
ja antidepressantide antikoliinergiline, segasust
põhjustav toime ilmneb alles suurte annuste
järel.
– Takriin- ja donepetsiilravi Alzheimeri tõve korral
vt. 36.25.
Näiteid ravimite kasutamisest
– Bensodiasepiinid
Oksasepaam 15–30 mg ööseks
917
Temasepaam 10–30 mg ööseks; ärevuse
korral ka päeval 5–10 mg, toime on kiire
– Neuroleptikumid
Melperoon ärevuse, rahutuse korral 10–25 mg
x 3, ööseks 25–50 mg. Hästi talutav, aga mõju
jätab soovida.
Haloperidool ängistuse, rahutuse korral 0,25–
1,0 mg x 2-3. Mõjus, aga kangestab kergesti.
– Antidepressandid
Paroksetiin 5–10 mg x 1, aktiviseeriv
Tsitalopraam 10–20 mg x 1, aktiviseeriv
Mianseriin 10–30 mg ööseks; teeb väsinuks,
esimeste ravikuude ajal agranulotsütoosi risk.
36.31 PEAAJUINFARKT
Marjaana Luisto
36.31
Epidemioloogia
– Peaajuinfarkti esineb Soomes u. 9500 juhtumit
aastas. Need põhjustavad ajuhalvatustest u.
80%.
Etioloogia
– Ateroskleroos on peaajuinfarkti peamine põhjus.
Ateroskleroosi riskitegureist tekitab ajuvereringehäireid
just kõrgenenud arteriaalne vererõhk.
– Umbes 15% ajuinfarktidest on põhjustatud südamest
pärit embooliast, mille etioloogilised tegurid
on südame rütmihäired, südameinfarkt,
mitraalklapi prolaps, endokardiit, südame müksoom
ja tehisklapp.
– Noortel patsientidel võib olla põhjus ebatavaline:
arteri dissekatsioon, fibromuskulaarne
düsplaasia, moyamoya haigus, arteriit, verehaigus
või koagulopaatia (luupusantikoagulant,
muud antifosfolipiidi-antikehad, müeloom, Waldenströmi
makroglobulineemia, krüoglobulineemia,
proteiin-C või -S defitsiit, antitrombiin III
vähesus), migreen või narkootikumide kasutamine.
Iatrogeensed riskitegurid on oraalsed
kontratseptiivid, ravi K-vitamiiniga ja antifibrinolüütiline
ravi.
– Alkoholijoove ja akuutne bakterinfektsioon võivad
olla vallandavaks teguriks.
Kliinilne pilt
– Üldiselt põhjustab ajuinfarkt äkilise halvatuse.
Sümptomid sõltuvad infarkti lokalisatsioonist.
Mõnikord on sümptomiks segasusseisund, kõnehäire
või muu neuropsühholoogiline häire.
– Unearteri varustusala (hemisfääri) infarktile on
tüüpilised hemiparees ja -hüpesteesia, millega
tihti kaasneb näonärvi alumise osa innervatsiooni
nõrkus.