36. 36. NEUROLOOGIA

– raskused igapäevastes toimingutes (nt. riietumisel)
3. Raske
– võimetus kõnelda ja kõnet mõista
– jäsemete jäigastumine ja käimisvõimetus
– kuse- ja roojapidamatus
– mõnikord epileptilised hood
– patsienti tuleb sööta (neelamisvõime säilib pikka
aega)
Alzheimeri tõve ravi
– Kindel haiguse progresseerumist takistav või
parandav ravi puudub.
– Takriiniga on saadud mingil määral tulemusi
kerge ja mõõduka Alzheimeri tõve korral.
Raviga on paranenud teovõime ja pikenenud
aeg hooldusravi korraldamiseni.
Ravimit võetakse neli korda ööpäevas. Selle
kasutamine on mõeldav, kui haigel on omaksed,
kes on ravimisest huvitatud.
Ravi alustab geriaater või neuroloog.
Tuleb jälgide maksaensüümide hulka.
– Donepetsiil on Soomes äsja müügiloa saanud
ravim. Toime on sama kui tekriinil, aga annustatakse
üks kord päevas ja maksale kõrvalmõjusid
ei ole.
– Depressiivsete häirete leevendamiseks on katsetatud
paroksetiini ja tsitalopraami 3–10(–20) mg
x 1. Sobiva psühhofarmakoniga võib seisundit
parandada, on aga kõrvalnähtude oht..
– Paljud patsiendid tulevad toime ravimiteta.
– Alzheimeri tõve haige teovõimet võib sageli parandada
sobiv stimuleeriv ümbrus. Paljus seisneb
ravi toetuses hooldava omakse poolt.
– Esialgsete tulemuste põhjal vähendab östrogeenide
asendusravi haigestumisriski.
– Dementsuse ravi vt. 36.29.
36.26 MUUD DEMENTSUST
PÕHJUSTAVAD
SEISUNDID
Timo Erkinjuntti, Raimo Sulkava
– Vaata ka: Kesknärvisüsteemi aeglased viirusinfektsioonid
(36.55).
Lewy-kehakeste tõbi
– põhjustab 5–10% kõigist dementsusjuhtudest.
– Lewy-kehakesi nähakse tüüpiliselt Parkinsoni
tüve korral subkortikaalsetes ja tüvetuumades.
Lewy-kehakeste tõve korral on neid ka ajukoores.
Pooltel Lewy-kehakeste tõve haigetel on
ajus ka Alzheimeri tõvele iseloomulikud muutused.
– Nähtudeks on süvenev jäikus, tardumus, Parkin-
915
soni-tüüpi käimisraskus, fluktueerivad mäluhäired,
segasus ja visuaalsed hallutsinatsioonid.
– Tõve keskmine kestus on 8 aastat.
– Lewy-kehakeste tõve haiged on tundlikud neuroleptikumidele
ja muutuvad segaseks juba väikeste
annuste peale.Raviks võib proovida väikesi Ldopa
annuseid (150–300 mg päevas) Visuaalseid
hallutsinatsioone ja segasust võidakse pidurdada
atüüpiliste neuroleptikumidega (klosapiin,
olansapiin).
– Füsioteraapiat ja käimisharjutusi tuleb alustada
varakult liikumisvõime säilitamiseks.
Picki tõbi
– Ajuatroofia peamiselt frontaal- ja temporaalsagaras.
– Haiguspilt on Alzheimeri tõve sarnane, aga pilti
iseloomustavad frontaalnähud, eriti pidurdamatus.
– Haigus algab enamasti enne 65. eluaastat ja esineb
tihti perekonniti.
– Prognoos ja kulg on Alzheimeri tõve sarnane.
Huntingtoni tõbi
– Meie maal harva esinev, autosoom-dominantselt
pärilik haigus, viib dementsuseni.
– Sümptomid algavad tavaliselt 30–50 a. vanuselt
kohmakus, tõmblevad vastutahtelised liigutused,
dementseks muutumine, iseloomumuutus.
Haigeid diagnoositakse sageli psühhootilisteks.
Hakola tõbi
– Polütsüstiline lipomembranoosne osteodüsplaasia
– skleroseeruv leukoentsefalopaatia on autosoom-retsessiivne
pärilik haigus.
– Patoloogilised luumurrud, põhjustatud nt. tühikutest
randme- ja hüppeliigese luudes.
– Dementsuse arenedes nõrgeneb vaimne võimekus.
Patsiendid on pidurdamatud.
– Sümptomid algavad 30–40 a. vanuselt.
Creutzfeldti-Jakobi tõbi
– Prioonidest põhjustatud nakkushaigus.
36.26
Parkinsoni tõbi
– Parkinsoni tõvega kaasneb eriti hilisemas järgus
dementsust 15–30%-l patsientidest.
– Sümptomid ei ole üldiselt nii laialdased ja rasked
kui Alzheimeri tõve korral.
– Dementsuse diferentseerimine patsiendi aeglusest
ja depressiivsusest võib olla raske.