36. 36. NEUROLOOGIA

36. NEUROLOOGIA
Vaskulaarse dementsuse taustal
olevad ajuvereringehäired
– Aterosklerootiline trombootiline ajuinfarkt
– Ajuinfarkt südamest pärit emboolia tõttu
– Lakunaarsed infarktid
– Hemodünaamilised põhjused
– Valgeaine isheemiline kahjustus
– Intrakraniaalne hemorraagia
– Ajuveresoonte haigused
– Mõned verehaigused
Kliinilised jooned
– Vaimse tegevusvõime nõrgenemine algab suhteliselt
kiiresti (päevade või nädalatega).
– Seisund halveneb astmeliselt ja võib vahelduda.
– Osal juhtudest (20%) algavad sümptomid siiski
hiilivalt ja raskenevad ühtlaselt.
– Ajuhäiretele viitavad lokaalsed nähud esinevad
tihti juba dementsuse kerges staadiumis:
ühepoolne nõrkus või kohmakus
bulbaarsümptomid: düsartria, düsfaagia
käimishäire: hemipleegiline või apraktilis-ataktiline
sageli sundnutukalduvus.
– Isiksus- ja haigusteadvus säilivad suhteliselt
kaua. Sageli esinevad meeleoluhäired: ängistus,
afektlabiilsus.
– Sageli (aga mitte tingimata) südame- või veresoontehaigus.
– Mõnikord põhihaigusele iseloomulikke analüüsileide:
hüperlipideemia, suhkurtõbi.
– Peaaju KT-s ja MRI-s infarkt või valgeaine
muutused.
– EEG-s haiguse edenemisel põhirütmi aeglustumine,
lisaks sageli lokaalseid häireid.
Vaskulaarse dementsuse tüübid
– Kortikaalne vaskulaarne dementsus kaasneb aterotrombootiliste
ja südamest pärit embooliliste
ajuinfarktidega. Kortikaalsele vormile on tüüpilised
afaasia, ühe poole halvatus ja sellest
käimishäire.
– Subkortikaalse dementsuse korral esineb aju
väikeste veresoonte muutusi, lakunaarseid infarkte
ja valgeaine muutusi. Tüüpiline näht on
düsartriline kõnehäire ja motoorne või sensoorne
hemipleegia.
Vaskulaarse dementsuse ravi
– Ajuvereringehäirete riskitegurite (kõrgvererõhutõve,
liiga madala vererõhu, südame rütmihäirete,
suhkru- ja rasvaainevahetushäirete) ravi
mõjust dementsuse ilmnemisele ja kliinilisele
kulule pole usaldatavaid andmeid.
– Ajuvereringehäirete riskifaktorite ravi ja profülaktiline
ravi toimub ajuinfarktihaige ravi sar-
914
naselt. Farmakoteraapias on soovitatud atsetüülsalitsüülhapet,
dipüridamooli või verelahjendusravimeid.
36.25 ALZHEIMERI TÕBI
Raimo Sulkava
Sümptomid
– Algab üldiselt mäluhäiretega: uue õppimine ei
õnnestu.
– Dementsuse sümptomid arenevad üldiselt aeglaselt
ja ühtlaselt, võib olla kiiremaid vaheetappe.
– Haigus kestab esmassümptomitest surmani keskmiselt
10 aastat.
Diagnoos
– Staatusleid on algul normaalne. Hiljem täheldatakse
jäsemeis lihastoonuse suurenemist, ettepoole
lookas asendit, nürinemist ja kõhnumise
märke.
– Laboratoorsed näidud on normaalsed.
– Peaaju KT ja MRI võivad algul olla normaalsed,
hiljem ilmneb mittespetsiifiline atroofia.
– EEG on normaalne või täheldatakse põhirütmi
aeglustumist.
– Kliinilise diagnoosi täpsus on u. 90%, spetsiifilist
markerit pole veel leitud.
– Suguvõsa juhtudel võib kaaluda ApoE-tüpiseerimist
ja geenianalüüsi, aga need on veel
peamiselt teadusuurimuse tasemel.
Alzheimeri tõve areng
1. Kerge
– lühimälu nõrgeneb (uue õppimine häiritud)
– raske uue ümbrusega kohaneda, juhtub eksimist
võõras ümbruses
– ajataju kaob
– raske sõnu leida
– raskusi keeruliste ja abstraktsete asjade mõistmisega
– inaktiivsus ja endasse tõmbumine
– mõnikord depressiooni, paranoiat ja agressiivsust
– mitmesuguste kodutöödega (nt. toidukeetmine)
raske hakkama saada
2. Keskmine
– võimetus tunda end haigena
– kohataju kadumine
– eksimine tuttavaski ümbruses
– une- ja ärkveloleku rütm häiritud
– nägemishäired, kuigi on tavalisemad Lewy-kehakeste
tõve korral.
– kõhnumine