36. 36. NEUROLOOGIA

Hüper- ja hüpokaltseemia
– Seerumi kaltsiumisisaldus võib vaid ajutiselt olla
suureneud, aga haige on sügavalt dementne. Ioniseeritud
kaltsium peegeldab paremini organismi
kaltsiumitasakaalu.
– Hüperparatüreoosi esinemine vanuritel on u.
0,3%.
– Seerumi parathormoonisisalduse suurenemine
on märgiks paratüreoidea-adenoomist.
– Osale patsientidest on näidustatud operatsioon.
– Hüpoparatüreoosi korral kaasnevad mäluhäirete
ja dementsusnähtudega vahel epileptilised hood,
ataksia ja lihasspasmid.
B 12 -vitamiini defitsiit
– Vaimse tegevuse häireid on täheldatud 25%-l
haigetest.
– Häired võivad eelneda verepildi muutustele või
esineda ilma nendeta.
Krooniline subduraalne hematoom
– Suurem osa haigeist on vanurid.
– Pooltel on häireks mäluhäire või segasus.
– Trauma on võinud juhtuda mitu kuud tagasi.
Osal haigeist ei ole teada mingit peatraumat.
– Mõlemapoolse subduraalse hematoomi korral ei
pruugi olla ühepoolseid neuroloogilisi nähte ja
alati ei ole see näha KT-uuringulgi.
– Raviks on hematoomi neurokirurgiline eemaldamine,
aga alla 1 cm paks hematoom resorbeerub
sageli ise ja piisab ainult jälgimisest.
Normaalrõhu hüdrotsefaalia (NRH)
– Mittetäielik liikvoriringe häire. Võib areneda
meningiidi, entsefaliidi, subarahnoidaalse hemorraagia,
ajutrauma ja ajuoperatsiooni hiliskomplikatsioonina.
Osal juhtudest on põhjus
ebaselge.
– NRH nähud on süvenev mäluhäire ja dementsus,
apraksia tüüpi käimishäire, uriinipidamatus,
rigiidsus, vahel ka spastilisus ja kõrgenenud
kõõluserefleksid.
– šundioperatsioon aitab leevendada patsiendi
sümptomeid.
B 1 -vitamiini (tiamiini) defitsiit
– Tiamiini defitsiit võib põhjustada Wernicke
sündroomi, millesse kuuluvad silmaliigutuste
häired, ataksia ja mäluhäire (36.89).
Nakkushaigused
– Lõuna-Soomes täheldatakse igal aastal mõnda
kolmanda astme süüfilisest tingitud dementsust
(12.12).
– Mädase või tuberkuloosse meningiidi järelnähuna
võib tulla dementsus.
913
– Immuunsuskao nähud võivad olla mäluhäired ja
dementsus.
– Borrelia burgdorferi spiroheet võib põhjustada
kroonilise ajupõletiku ja dementsuse (36.53)
(2.73).
Ureemia
– Ureemia puhul kohtame peale mäluhäirete isiksuse
muutumist, apaatiat, võpatustreemorit, lihastes
tõmblusi ja krampe.
Maksahaigused
– Hepaatilise entsefalopaatia põhjuseks peetakse
ajju kogunevaid toksilisi aineid.
– Vere ammoniaagisisaldus on suurenenud.
– Vaimse tegevusvõime nõrgenemisele lisaks teadvuse
hämardumine ja võpatustreemor.
Kroonilised kopsuhaigused
– Võivad hapnikupuuduse ja CO 2 retentsiooni
tõttu tekitada aju alatalitlust, aga üksnes väga
raske kopsuhaigus võib põhjustada tõelist dementsust.
Hüpoglükeemia
– Korduvad ja pikaleveninud hüpoglükeemiahood
võivad põhjustada püsivaid ajukahjustusi, mäluhäireid
ja ka dementsust.
Kasvajad
– Pahaloomulise kasvajaga (näit. glioomid ja metastaasid)
arenevad sümptomid üldiselt kiiresti
ja haigeid uuritakse asjakohaselt.
– Healoomulise kasvaja sümptomid võivad areneda
hiilivalt, nii et nende eristamine nt. Alzheimeri
tõvest või psühhiaatrilistest haigustest
võib olla raske. Sel juhul asetseb kasvaja tihti
suuraju frontaalsagaras või ajusirbis.
– Pahaloomuliste kasvajatega võib dementsust esineda
ka paraneoplastilise ilminguna. Need
sümptomid viitavad sagedamini kopsu- või rinnavähile.
36.24 VASKULAARNE
DEMENTSUS
Timo Erkinjuntti
36.24
Määratlus
– Dementsust, mis järgneb mitmesugustele vereringehäiretest
põhjustatud ajukoekahjustustele,
nimetatakse vaskulaarseks dementsuseks. Kõne
all on sündroom, mitte eraldi haigus.
– Vaskulaarset dementsust on nimetatud ka multiinfarktseks
dementsuseks (MID).