36. 36. NEUROLOOGIA
36. 36. NEUROLOOGIA 36. 36. NEUROLOOGIA
36. NEUROLOOGIA intellektuaalse võimekuse nõrgenemine, mis piirab sotsiaalset ja ametialast tegevust. Dementsus on kliiniline diagnoos, mille haiget tundev arst paneb piisava uurimise alusel. Dementsus võib olla progresseeruv (nt. Alzheimeri tõbi), püsiv jääknäht (nt. ajutrauma järel) või ravitav (36.23) Sümptomid – Mäluhäire (uue õppimise raskenemine ja raskus meelde tuletada varemõpitut). – Afaasia (kõne- ja keelekasutuse häire). – Apraksia (liigutuste kompleksi sooritamise raskus, kuigi motoorika on korras) – Agnoosia (nähtuse tunnetamise raskus või nähtuse tähenduse mõistmise raskus, kuigi nähtuste liigendamine on normaalne). – Tegevuse juhtimise häire (raskusi tekitab eriti planeerimine, terviku liigendamine, süstematiseerimine, abstraktne mõtlemine). – Dementsuse korral ei ole tajumine hämardunud, raske dementsusega haige on aldis haigestuma 910 deliiriumi. Deliirium on diferentsiaaldiagnostiliselt tähtis, sest selle ravi on kiireloomuline. Dementsuse jaotamine raskuse põhjal – Kerge Kuigi tööalane ja sotsiaalne toimetulek on märkimisväärselt nõrgenenud, on säilinud võime iseseisvalt elada ja hoida puhtust, samuti mõõdukas kriitikavõime. – Keskmine Iseendaga toimetulek on ohus ja osaline järelevalve vajalik. – Raske Igapäevased toimingud on sel määral nõrgenenud, et pidev järelevalve on vajalik. Dementsuse epidemioloogia Levimus – Inimene võib haigestuda dementsust põhjustavasse haigusesse mis tahes eas, aga eaga selle levimus kasvab.
– Keskmise ja raske dementsuse esinemine Soomes vanuserühmiti: 65–74-a. 4% 75–84-a. 11% üle 85-a. 35%. – Kõikidest üle 65-aastastest kannatab 30% kergemate vananemisega kaasnevate mäluhäirete all. Tüübid – Alzheimeri tõbi 50–60% (36.25) – Alzheimeri tõbi ja vaskulaarsed faktorid 10% – Vaskulaarne dementsus 20–30% (36.24) – Muud dementsuse põhjused 10% (36.23)(36.26) – Ravitavaid dementsuse põhjusi 5–10%, rohkem nooremates vanuserühmades. Eluiga – Alzheimeri tõvega 10–12 aastat, naistel pisut enam. – Vaskulaarse dementsusega 5–7 a. Mälu ja normaalne vananemine – Isikutel, kel pole kesknärvisüsteemi kahjustavat haigust, on intellektimuutused vananemisel vähesed ega põhjusta vaimsete ja sotsiaalsete võimete märkimisväärset langust. – Normaalne vanur on õppimisvõimeline, ehkki aeglasem, järelikult pole “lubjakas”. – Normaalse vananemisega kaasneb kerget nõrgenemist muu hulgas uue õppimisel intellektuaalse tegevuse kiiruses paindlikkust nõudvas otsustamises mälu koormusvõimes. Mäluhäirete diferentsiaaldiagnostika – Normaalne vananemine – Spetsiifilised mäluhäired (amneesiad) – Muu neuropsühholoogiline erihäire (näit. afaasia, apraksia) (36.38) – Psüühiline häire – Akuutne segasusseisund (deliirium) – Vaimse arengu peetus – Dementsus Mäluhäirete põhjused – Mööduvate mäluhäirete põhjused: ajuvereringe häired – TIA globaalne amneesia (36.16) kerge ajutrauma epileptiline hoog ravimid mõnuained psüühilised põhjused segasusseisund (deliirium) – Mäluhäirete ravitavad põhjused on põhiliselt samad kui ravitavad dementsuse põhjused, (vt. 36.23). Progresseeruvat mäluhäiret põhjustavad 911 Alzheimeri tõbi (36.25), vaskulaarne dementsus (36.24) muud dementsust põhjustavad seisundid (36.26). Mälu ja psüühilised häired – Mäluhäired esinevad sageli koos muude psüühiliste häiretega . Need on järgmised: meeleoluhäired, eriti depressioon ängistusseisundid “läbipõlemissündroom” (burn out) skisofrenoformsed ja muud psühhoosid. – Depressioon, ängistus ja muud psüühilised tegurid võivad suurendada teistest põhjustest tekkinud mäluhäireid. – Psüühiliste häiretega kaasnevad mäluhäired on üldiselt kerged; keskendumine ja tähelepanu nõrgenevad, suureneb välisfaktorite häiriv toime ja mälu koormamisvõime nõrgeneb. – Raskete mäluhäiretega depressioonist leitakse sageli järgmisi dementsusest erinevaid tunnuseid: varasemad psüühikahäired sümptomite algus sageli suhteliselt täpselt määratav sümptomid arenevad kiiresti ja on lühiajalised haigusetunnetus ja reageerimine suurenenud “ei tea”-vastused, valikulised mälulüngad, kus nii vanad kui värskemad asjad ununevad. – Ravi tuleks alustada kohe, kui on tekkinud depressioon või mõni muu meeleoluhäire. 36.22 MÄLUHÄIREGA JA DEMENTSUSEGA HAIGE UURINGUD Timo Erkinjuntti 36.22 Millal oletada dementsust? – Dementsusega või tegu olla järgmistel asjaoludel. Haige või tema omaksed ilmutavad muret kõnesoleva isiku mälu või muude vaimsete võimete nõrgenemise üle, kuigi sotsiaalsed võimed on säilinud. Haige iseseisev toimetulek on nõrgenemas ja ta vajab järjest enam abi teistelt. Haige unustab korduvalt soovitatud uuringuajad, tal on selgeid raskusi ravi rakendamisel või ta käib sagedamini või olulise põhjuseta tervisekeskuses. Haige on depressioonis või ahistatud ja kurdab kognitiivsete häirete üle. Haigel on akuutne segasuseisund. Arsti või õe küsitlusele vastates näib patsient
- Page 1 and 2: 36. NEUROLOOGIA Tõlkija: Matt Mäg
- Page 3 and 4: 36.01 NEUROLOOGILISE HAIGE UURIMINE
- Page 5 and 6: visualiseerimises märgistatud isot
- Page 7 and 8: Liikvori uurimine on tarbetu - Peaa
- Page 9 and 10: 36.09 DIPLOOPIA Kati Juva Põhimõt
- Page 11 and 12: gus ja veenipulsatsiooni puudumine
- Page 13 and 14: süvendatud uurimisest hoolimata t
- Page 15 and 16: - Tuumor. - Vereringehäired. - Spo
- Page 17 and 18: Mogigraafia e. nn. kirjutuskramp -
- Page 19 and 20: - Köhasünkoop tuleb ränga köhim
- Page 21: analüüse võetakse sel juhul, kui
- Page 25 and 26: Hüper- ja hüpokaltseemia - Seerum
- Page 27 and 28: - raskused igapäevastes toimingute
- Page 29 and 30: meeritud omaksed on parimad asjatun
- Page 31 and 32: - KT-uuring on ebatäpne tagumise k
- Page 33 and 34: Komplikatsioonid - SAH ja eriti ane
- Page 35 and 36: TIA harvemad põhjused - Müksoom -
- Page 37 and 38: - Võime nõrgenemist võib tulla k
- Page 39 and 40: Partsiaalne hoog võib sekundaarsel
- Page 41 and 42: (täiskasvanule umbes 1250 mg), inj
- Page 43 and 44: Barbituraadid (fenobarbitaal, primi
- Page 45 and 46: kõne voolav, sisaldab rohkesti par
- Page 47 and 48: - Seened - Borreelia - Süüfilis -
- Page 49 and 50: ataksia kraniaalnärvipareesid kroo
- Page 51 and 52: seedetrakti- ja erituselundite häi
- Page 53 and 54: - NB! Peab olema diferentseeritud L
- Page 55 and 56: Peroneaallihaste nõrkus, millele k
- Page 57 and 58: piirkonnas, kaasneb seljaajukompres
- Page 59 and 60: patsient üldiselt ei ela isegi aas
- Page 61 and 62: kolju- ja rindkerepildilt. šundi p
- Page 63 and 64: Paljud haruldasemad haigused Labora
- Page 65 and 66: facialis, a. occipitalis on turses,
- Page 67 and 68: autoinjektoriga naha alla, teised v
- Page 69 and 70: - Patsiendid on poisid, kelle sümp
- Page 71 and 72: - Sageli kraniaalnärvide perifeers
– Keskmise ja raske dementsuse esinemine Soomes<br />
vanuserühmiti:<br />
65–74-a. 4%<br />
75–84-a. 11%<br />
üle 85-a. 35%.<br />
– Kõikidest üle 65-aastastest kannatab 30% kergemate<br />
vananemisega kaasnevate mäluhäirete all.<br />
Tüübid<br />
– Alzheimeri tõbi 50–60% (<strong>36.</strong>25)<br />
– Alzheimeri tõbi ja vaskulaarsed faktorid 10%<br />
– Vaskulaarne dementsus 20–30% (<strong>36.</strong>24)<br />
– Muud dementsuse põhjused 10% (<strong>36.</strong>23)(<strong>36.</strong>26)<br />
– Ravitavaid dementsuse põhjusi 5–10%, rohkem<br />
nooremates vanuserühmades.<br />
Eluiga<br />
– Alzheimeri tõvega 10–12 aastat, naistel pisut<br />
enam.<br />
– Vaskulaarse dementsusega 5–7 a.<br />
Mälu ja normaalne vananemine<br />
– Isikutel, kel pole kesknärvisüsteemi kahjustavat<br />
haigust, on intellektimuutused vananemisel vähesed<br />
ega põhjusta vaimsete ja sotsiaalsete<br />
võimete märkimisväärset langust.<br />
– Normaalne vanur on õppimisvõimeline, ehkki<br />
aeglasem, järelikult pole “lubjakas”.<br />
– Normaalse vananemisega kaasneb kerget nõrgenemist<br />
muu hulgas<br />
uue õppimisel<br />
intellektuaalse tegevuse kiiruses<br />
paindlikkust nõudvas otsustamises<br />
mälu koormusvõimes.<br />
Mäluhäirete diferentsiaaldiagnostika<br />
– Normaalne vananemine<br />
– Spetsiifilised mäluhäired (amneesiad)<br />
– Muu neuropsühholoogiline erihäire (näit. afaasia,<br />
apraksia) (<strong>36.</strong>38)<br />
– Psüühiline häire<br />
– Akuutne segasusseisund (deliirium)<br />
– Vaimse arengu peetus<br />
– Dementsus<br />
Mäluhäirete põhjused<br />
– Mööduvate mäluhäirete põhjused:<br />
ajuvereringe häired – TIA<br />
globaalne amneesia (<strong>36.</strong>16)<br />
kerge ajutrauma<br />
epileptiline hoog<br />
ravimid<br />
mõnuained<br />
psüühilised põhjused<br />
segasusseisund (deliirium)<br />
– Mäluhäirete ravitavad põhjused on põhiliselt<br />
samad kui ravitavad dementsuse põhjused, (vt.<br />
<strong>36.</strong>23). Progresseeruvat mäluhäiret põhjustavad<br />
911<br />
Alzheimeri tõbi (<strong>36.</strong>25),<br />
vaskulaarne dementsus (<strong>36.</strong>24)<br />
muud dementsust põhjustavad seisundid<br />
(<strong>36.</strong>26).<br />
Mälu ja psüühilised häired<br />
– Mäluhäired esinevad sageli koos muude psüühiliste<br />
häiretega . Need on järgmised:<br />
meeleoluhäired, eriti depressioon<br />
ängistusseisundid<br />
“läbipõlemissündroom” (burn out)<br />
skisofrenoformsed ja muud psühhoosid.<br />
– Depressioon, ängistus ja muud psüühilised tegurid<br />
võivad suurendada teistest põhjustest tekkinud<br />
mäluhäireid.<br />
– Psüühiliste häiretega kaasnevad mäluhäired on<br />
üldiselt kerged; keskendumine ja tähelepanu<br />
nõrgenevad, suureneb välisfaktorite häiriv toime<br />
ja mälu koormamisvõime nõrgeneb.<br />
– Raskete mäluhäiretega depressioonist leitakse<br />
sageli järgmisi dementsusest erinevaid tunnuseid:<br />
varasemad psüühikahäired<br />
sümptomite algus sageli suhteliselt täpselt<br />
määratav<br />
sümptomid arenevad kiiresti ja on lühiajalised<br />
haigusetunnetus ja reageerimine suurenenud<br />
“ei tea”-vastused, valikulised mälulüngad, kus<br />
nii vanad kui värskemad asjad ununevad.<br />
– Ravi tuleks alustada kohe, kui on tekkinud depressioon<br />
või mõni muu meeleoluhäire.<br />
<strong>36.</strong>22 MÄLUHÄIREGA JA<br />
DEMENTSUSEGA HAIGE<br />
UURINGUD<br />
Timo Erkinjuntti<br />
<strong>36.</strong>22<br />
Millal oletada dementsust?<br />
– Dementsusega või tegu olla järgmistel asjaoludel.<br />
Haige või tema omaksed ilmutavad muret kõnesoleva<br />
isiku mälu või muude vaimsete võimete<br />
nõrgenemise üle, kuigi sotsiaalsed võimed<br />
on säilinud.<br />
Haige iseseisev toimetulek on nõrgenemas ja<br />
ta vajab järjest enam abi teistelt.<br />
Haige unustab korduvalt soovitatud uuringuajad,<br />
tal on selgeid raskusi ravi rakendamisel<br />
või ta käib sagedamini või olulise põhjuseta<br />
tervisekeskuses.<br />
Haige on depressioonis või ahistatud ja kurdab<br />
kognitiivsete häirete üle.<br />
Haigel on akuutne segasuseisund.<br />
Arsti või õe küsitlusele vastates näib patsient
Change language