36. 36. NEUROLOOGIA
36. 36. NEUROLOOGIA
36. 36. NEUROLOOGIA
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>36.</strong> <strong>NEUROLOOGIA</strong><br />
intellektuaalse võimekuse nõrgenemine, mis piirab<br />
sotsiaalset ja ametialast tegevust.<br />
Dementsus on kliiniline diagnoos, mille haiget<br />
tundev arst paneb piisava uurimise alusel.<br />
Dementsus võib olla progresseeruv (nt. Alzheimeri<br />
tõbi), püsiv jääknäht (nt. ajutrauma<br />
järel) või ravitav (<strong>36.</strong>23)<br />
Sümptomid<br />
– Mäluhäire (uue õppimise raskenemine ja raskus<br />
meelde tuletada varemõpitut).<br />
– Afaasia (kõne- ja keelekasutuse häire).<br />
– Apraksia (liigutuste kompleksi sooritamise raskus,<br />
kuigi motoorika on korras)<br />
– Agnoosia (nähtuse tunnetamise raskus või nähtuse<br />
tähenduse mõistmise raskus, kuigi nähtuste<br />
liigendamine on normaalne).<br />
– Tegevuse juhtimise häire (raskusi tekitab eriti<br />
planeerimine, terviku liigendamine, süstematiseerimine,<br />
abstraktne mõtlemine).<br />
– Dementsuse korral ei ole tajumine hämardunud,<br />
raske dementsusega haige on aldis haigestuma<br />
910<br />
deliiriumi. Deliirium on diferentsiaaldiagnostiliselt<br />
tähtis, sest selle ravi on kiireloomuline.<br />
Dementsuse jaotamine raskuse<br />
põhjal<br />
– Kerge<br />
Kuigi tööalane ja sotsiaalne toimetulek on<br />
märkimisväärselt nõrgenenud, on säilinud võime<br />
iseseisvalt elada ja hoida puhtust, samuti<br />
mõõdukas kriitikavõime.<br />
– Keskmine<br />
Iseendaga toimetulek on ohus ja osaline järelevalve<br />
vajalik.<br />
– Raske<br />
Igapäevased toimingud on sel määral nõrgenenud,<br />
et pidev järelevalve on vajalik.<br />
Dementsuse epidemioloogia<br />
Levimus<br />
– Inimene võib haigestuda dementsust põhjustavasse<br />
haigusesse mis tahes eas, aga eaga selle<br />
levimus kasvab.
Change language