36. 36. NEUROLOOGIA

– Köhasünkoop tuleb ränga köhimisega valsalvamehhanismi
toimel.
– Miktsioonisünkoopi esineb vanadel meestel, eriti
öösel urineerimise järel. Põhjuseks on tugevnenud
vagaalne reaktsioon.
Peapööritushoog
– Vt. 36.12.
– VBI (patsient on keskealine või eakas, atakk
võib tekkida kukla tahapainutamisel või peapööramisel).
– Healoomuline asendipööritus (lühike, alla minuti
kestev peapööritus, kui pead teatud suunda
keeratakse. Tihti saab provotseerida nüstagmi).
– Ménière’i tõbi (peapööritushood, millega kaasneb
kuulmise nõrgenemine või kõrvade lukusoleku
tunne, tihti oksendamine).
Migreen
– Vt. 36.81.
– Tüüpilised migreenihood ei põhjusta diagnostilisi
probleeme.
– Tavalise (eelnähtudeta) migreeni korral on
tuksuvaid peavaluhoogusid koos iiveldusega.
– Klassikalise migreeniga eelnevad peavalule kuni
pool tundi kestvad eelsümptomid: visuaalne
aura või ühepoolne motoorne ja/või sensoorne
defekt, nõrkus või düsfaasia.
– Probleeme põhjustavad nn. atüüpilised hood,
kus on ainult migreeni eelsümptomeid ilma
peavaluta. Tihti on patsiendil olnud ka tüüpilisi
migreenihooge ja ta on “migreenieas”. Võib
tarvis minna diferentsiaaldiagnostilist uurimist
TIA-atakkide ja fokaalepilepsia suhtes.
– Basilaarmigreen: hooga võib kaasneda ajutüve
sümptomeid ja teadvusekadu.
Paanikahoog
– Vt. 35.84
– Õhupuudustunne, hingeldus, “suremis-“ või
torkimistunne kätes ja näos.
– Südamekloppimine, treemor, higistamine.
– Teadvuse hämardumine või peapöörituse tunne.
– Masendus, surmahirm.
Muu psühhogeenne e.
pseudoepileptiline hoog
– Võib kliiniliselt meenutada epileptilist hoogu ja
olla diferentseeritav üksnes lisauuringute abil.
– Hood ilmnevad teiste inimeste juuresolekul.
– Patsient ei ole teadvuseta ja võib hoo ajal reageerida
valule. Refleksid (pupilli valgusrefleks,
Babinski refleks, korneaalrefleksid) on normaalsed.
Unehäired
– Vt.36.76.
907
– Tukastamishood, katapleksiahood ja parasomniailmingud.
Laboratoorsed uuringud algetapis
– EKG
– PVK
– Veresuhkur
– Ca seerumis
– Vastavalt vajadusele GT, kreatiin, Na, K seerumis.
36.18 INTRAKRANIAALSE RÕHU
SUURENEMINE
Matti Vapalahti
36.18
Eesmärgid
– Võimalikku intrakraniaalse rõhu suurenemist
arvestada patsiendi puhul, kellel on peavalu,
iiveldus ja oksendamine.
– Peab uurima silmapõhju paispapilli avastamiseks;
normaalsed papillid ei välista äkilist
intrakraniaalse rõhu suurenemist.
– Ravida efektiivselt intrakraniaalse rõhu suurenemist,
sest see halvendab patsiendi prognoosi.
Üldiselt
– Täiskasvanud inimesel asetseb peaaju jäiga
kolju sees. Kui miski suurendab koljusisest mahtu,
siis rõhk tõuseb. Muutuvateks mahtudeks on
ajukude, vere maht ajus ja liikvor. Mahtu võib
suurendada võõras mass: kasvaja, verekogum
või põletik. Mitte rõhk pole ohtlik, vaid selle
tekitatud isheemia.
Sümptomid
– Sõltuvad ruumala muutuse kiirusest – kiire
muutus on raskesti kompenseeritav.
– Progresseeruv teadvushäire tähendab üldiselt
peaaju turset ja pitsumist ning ajuisheemiat.
– Peavalu, iiveldus ja oksendamine.
– Pupillisümptomid ja silmade liikumise nähud:
III kraniaalnärvi sümptom on pupilli laienemine
ja lau parees
VI kraniaalnärvi sümptom võib olla ainult
silma lateraalliikumise parees ja diploopia.
– Aeglasema rõhutõusu korral on teadvuse hämardumine
vähem dramaatiline. Patsiendid on unised
ja aeglased, rõhk võib põhjustada intuitsiooni
ja mälu muutust, ka ükskõiksust.
– Pikaajaline rõhutõus võib anda kliinilise sümptomina
paispapilli, mis näitab alati peaaju rõhu
tõusu, aga mida kohtab üha harvemini.
Diagnoos
– Diagnoos põhineb anamneesil, põhilisel neu-