07.05.2013 Views

36. 36. NEUROLOOGIA

36. 36. NEUROLOOGIA

36. 36. NEUROLOOGIA

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

<strong>36.</strong> <strong>NEUROLOOGIA</strong><br />

– Liigestehaigused<br />

– Nn. halb üldseisund<br />

– Ortostaatiline hüpotoonia (mõõta vererõhku<br />

patsiendi seistes, kontrollida ravimite tarvitamist)<br />

– Alajäsemete arterite vaegtalitlus (lonkamisvalu,<br />

pulss pole tuntav, nahamuutused)<br />

– Alajäsemete veenide vaegtalitlus (veenilaiendid,<br />

tursed, staasi-nahalööve, säärehaavand)<br />

– Lokaalne jalavalu (konnasilm, varvaste vale<br />

asend, pöiavõlvi madaldumine jm.).<br />

Käimisraskuse neuroloogilised<br />

põhjused<br />

– Mida noorema isikuga on tegemist, seda tõenäolisemalt<br />

on käimisraskuse sümptomite taga neuroloogiline<br />

haigus.<br />

– Seljaajukompressioon, paraparees (<strong>36.</strong>68)<br />

Aeglaselt arenev: spastilisus, kõrgenenud alajäsemerefleksid,<br />

Babinski positiivne<br />

Kiire arengu puhul: algul lõtvus, kõõlusrefleksid<br />

on esiotsa nõrgenenud või kustunud,<br />

Babinski võib olla positiivne, aga algul ka<br />

negatiivne (seisundit on siis raske selgitada,<br />

aga tähtis on anamnees alajäseme kiiresti areneva<br />

nõrkuse kohta). Kiirtegutsemine.<br />

– Lumbaalsete närvijuurte ja cauda equina kompressioon<br />

Noortel on valitsevaks sümptomiks seljavalu,<br />

mis kiirgub alajäsemetesse. Probleemi ei mainita<br />

käimisraskusena, vaid ishiasena.<br />

Käimisraskuseks nimetavad oma seisundit<br />

vanurid, kel on pikaajaline selgrookanali ahenemine<br />

lumbaalosas, mille sümptomid on ägenenud.<br />

Kui liituvad sfinkterite funktsiooni häired, on<br />

vajalik kiire tegutsemine (hospitaliseerimine<br />

neurokirurgiaosakonda).<br />

– Subduraalne hematoom (eriti bilateraalne)<br />

Sümptomid: alajäsemete nõrkus, nõrgenenud<br />

või fluktueeriv teadvus, võib olla ajuturse<br />

sümptomeid või kergeid poolesümptomeid.<br />

Anamneesis võib olla (ka kerge) peaajutrauma.<br />

Riskirühmad: vanurid, alkohoolikud, antikoagulantravi<br />

saavad patsiendid.<br />

– Mitmene ajuinfarkt<br />

Tavaline põhjus, miks vanuril aeglaselt või<br />

astmeliselt areneb käimisraskus.<br />

Tüüpiline on käimisapraksia (jalgades on<br />

jõudu, aga patsient ei oska sammuda, jalad on<br />

“kleepunud põranda külge kinni”).<br />

Kukkumiskalduvus (vt. kukkuv vanur (22.20))<br />

– “Normaalrõhu” hüdrotsefaalia-triaad:<br />

Dementsus<br />

Käimisapraksia<br />

Uriinipidamatus<br />

Taustaks on liikvoriringehäire, NPH (<strong>36.</strong>23).<br />

904<br />

– Parkinsoni tõbi või sekundaarne parkinsonism<br />

(<strong>36.</strong>87)<br />

Käimisraskus on harva sümptom, mille põhjal<br />

Parkinsoni tõbe diagnoositakse. Oluline käimisraskus<br />

areneb haiguse progresseerumisel.<br />

Sümptomid arenevad aeglaselt.<br />

– Alkoholism (<strong>36.</strong>89)<br />

Väikeaju degeneratsioon (harkisjalu kõnnak,<br />

halb tasakaal, ataksia, peamiselt alajäsemeis)<br />

Polüneuropaatia, millele akuutses perioodis<br />

võib kaasuda jalgade märgatav valulikkus<br />

(hüperalgeesia), mis takistab kõndimist.<br />

Müopaatia (harva)<br />

– Polüradikuloneuriit (<strong>36.</strong>85)<br />

Põhjustab mõne päeva jooksul süvenevat<br />

alajäsemete nõrkust koos tundehäiretega, hiljem<br />

sümptomeid ka ülajäsemeis. Kõõlusrefleksid<br />

kustuvad.<br />

– Müeliit (<strong>36.</strong>67) ja hulgine skleroos (<strong>36.</strong>90)<br />

Spinaalsed põletikukolded põhjustavad mõne<br />

päevaga alajäsemete nõrkust ja tundehäireid.<br />

Tihti häireid põie- ja pärasooletalitluses.<br />

– Arvukad muud neuroloogilised haigused (kasvajad<br />

ajus või selgrookanalis, aeglane infektsioon,<br />

polüneuropaatia, lihasehaigused, ALS jt.)<br />

võivad põhjustada käimisraskusi. Kui käimise<br />

halvenemise põhjus on ebaselge, tuleb arvesse<br />

neuroloogiline uurimine.<br />

<strong>36.</strong>15 TAHTMATUD LIIGUTUSED<br />

Marjaana Luisto<br />

Üldist<br />

– Paljud vastutahtelised liigutused tulenevad<br />

ekstrapüramidaalsüsteemi häiretest või on seotud<br />

aju degeneratiivsete muutustega.<br />

– Sageli on etioloogia teadmata.<br />

– Vastutahtelised liigutused on kahjuks tihti ravile<br />

mittealluvad.<br />

Torticollis spastica (kõõrkaelsus)<br />

– Algab täiskasvanueas.<br />

– Algul kaldub pea tõmblema ühes suunas, aja<br />

jooksul kujuneb välja kaela pidev väärasend.<br />

– Haiguse etioloogiat on nähtud nii orgaanilise kui<br />

ka psühhogeensena. Selget ajuhälvet pole leitud.<br />

– Raviks on botuliini väikeste annuste süstimine<br />

liigaktiivsetesse lihastesse, spastiliste lihaste<br />

eristamiseks kasutatakse ENMG- diagnostikat.<br />

Kõrvalnähuna võib tekkida lihasnõrkust, näit.<br />

neelamisraskust. Ravim on kallis, tavaliselt võetakse<br />

ampull lahti 3–4 patsiendi raviks.Süsti<br />

mõju kestab 3–4 kuud, tehakse ka korduvaid<br />

süsteid.<br />

– Neurokirurgiliste vahenditega on sümptomeid<br />

saadud mingil määral leevendada.

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!