36. 36. NEUROLOOGIA
36. 36. NEUROLOOGIA
36. 36. NEUROLOOGIA
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>36.</strong> <strong>NEUROLOOGIA</strong><br />
– Liigestehaigused<br />
– Nn. halb üldseisund<br />
– Ortostaatiline hüpotoonia (mõõta vererõhku<br />
patsiendi seistes, kontrollida ravimite tarvitamist)<br />
– Alajäsemete arterite vaegtalitlus (lonkamisvalu,<br />
pulss pole tuntav, nahamuutused)<br />
– Alajäsemete veenide vaegtalitlus (veenilaiendid,<br />
tursed, staasi-nahalööve, säärehaavand)<br />
– Lokaalne jalavalu (konnasilm, varvaste vale<br />
asend, pöiavõlvi madaldumine jm.).<br />
Käimisraskuse neuroloogilised<br />
põhjused<br />
– Mida noorema isikuga on tegemist, seda tõenäolisemalt<br />
on käimisraskuse sümptomite taga neuroloogiline<br />
haigus.<br />
– Seljaajukompressioon, paraparees (<strong>36.</strong>68)<br />
Aeglaselt arenev: spastilisus, kõrgenenud alajäsemerefleksid,<br />
Babinski positiivne<br />
Kiire arengu puhul: algul lõtvus, kõõlusrefleksid<br />
on esiotsa nõrgenenud või kustunud,<br />
Babinski võib olla positiivne, aga algul ka<br />
negatiivne (seisundit on siis raske selgitada,<br />
aga tähtis on anamnees alajäseme kiiresti areneva<br />
nõrkuse kohta). Kiirtegutsemine.<br />
– Lumbaalsete närvijuurte ja cauda equina kompressioon<br />
Noortel on valitsevaks sümptomiks seljavalu,<br />
mis kiirgub alajäsemetesse. Probleemi ei mainita<br />
käimisraskusena, vaid ishiasena.<br />
Käimisraskuseks nimetavad oma seisundit<br />
vanurid, kel on pikaajaline selgrookanali ahenemine<br />
lumbaalosas, mille sümptomid on ägenenud.<br />
Kui liituvad sfinkterite funktsiooni häired, on<br />
vajalik kiire tegutsemine (hospitaliseerimine<br />
neurokirurgiaosakonda).<br />
– Subduraalne hematoom (eriti bilateraalne)<br />
Sümptomid: alajäsemete nõrkus, nõrgenenud<br />
või fluktueeriv teadvus, võib olla ajuturse<br />
sümptomeid või kergeid poolesümptomeid.<br />
Anamneesis võib olla (ka kerge) peaajutrauma.<br />
Riskirühmad: vanurid, alkohoolikud, antikoagulantravi<br />
saavad patsiendid.<br />
– Mitmene ajuinfarkt<br />
Tavaline põhjus, miks vanuril aeglaselt või<br />
astmeliselt areneb käimisraskus.<br />
Tüüpiline on käimisapraksia (jalgades on<br />
jõudu, aga patsient ei oska sammuda, jalad on<br />
“kleepunud põranda külge kinni”).<br />
Kukkumiskalduvus (vt. kukkuv vanur (22.20))<br />
– “Normaalrõhu” hüdrotsefaalia-triaad:<br />
Dementsus<br />
Käimisapraksia<br />
Uriinipidamatus<br />
Taustaks on liikvoriringehäire, NPH (<strong>36.</strong>23).<br />
904<br />
– Parkinsoni tõbi või sekundaarne parkinsonism<br />
(<strong>36.</strong>87)<br />
Käimisraskus on harva sümptom, mille põhjal<br />
Parkinsoni tõbe diagnoositakse. Oluline käimisraskus<br />
areneb haiguse progresseerumisel.<br />
Sümptomid arenevad aeglaselt.<br />
– Alkoholism (<strong>36.</strong>89)<br />
Väikeaju degeneratsioon (harkisjalu kõnnak,<br />
halb tasakaal, ataksia, peamiselt alajäsemeis)<br />
Polüneuropaatia, millele akuutses perioodis<br />
võib kaasuda jalgade märgatav valulikkus<br />
(hüperalgeesia), mis takistab kõndimist.<br />
Müopaatia (harva)<br />
– Polüradikuloneuriit (<strong>36.</strong>85)<br />
Põhjustab mõne päeva jooksul süvenevat<br />
alajäsemete nõrkust koos tundehäiretega, hiljem<br />
sümptomeid ka ülajäsemeis. Kõõlusrefleksid<br />
kustuvad.<br />
– Müeliit (<strong>36.</strong>67) ja hulgine skleroos (<strong>36.</strong>90)<br />
Spinaalsed põletikukolded põhjustavad mõne<br />
päevaga alajäsemete nõrkust ja tundehäireid.<br />
Tihti häireid põie- ja pärasooletalitluses.<br />
– Arvukad muud neuroloogilised haigused (kasvajad<br />
ajus või selgrookanalis, aeglane infektsioon,<br />
polüneuropaatia, lihasehaigused, ALS jt.)<br />
võivad põhjustada käimisraskusi. Kui käimise<br />
halvenemise põhjus on ebaselge, tuleb arvesse<br />
neuroloogiline uurimine.<br />
<strong>36.</strong>15 TAHTMATUD LIIGUTUSED<br />
Marjaana Luisto<br />
Üldist<br />
– Paljud vastutahtelised liigutused tulenevad<br />
ekstrapüramidaalsüsteemi häiretest või on seotud<br />
aju degeneratiivsete muutustega.<br />
– Sageli on etioloogia teadmata.<br />
– Vastutahtelised liigutused on kahjuks tihti ravile<br />
mittealluvad.<br />
Torticollis spastica (kõõrkaelsus)<br />
– Algab täiskasvanueas.<br />
– Algul kaldub pea tõmblema ühes suunas, aja<br />
jooksul kujuneb välja kaela pidev väärasend.<br />
– Haiguse etioloogiat on nähtud nii orgaanilise kui<br />
ka psühhogeensena. Selget ajuhälvet pole leitud.<br />
– Raviks on botuliini väikeste annuste süstimine<br />
liigaktiivsetesse lihastesse, spastiliste lihaste<br />
eristamiseks kasutatakse ENMG- diagnostikat.<br />
Kõrvalnähuna võib tekkida lihasnõrkust, näit.<br />
neelamisraskust. Ravim on kallis, tavaliselt võetakse<br />
ampull lahti 3–4 patsiendi raviks.Süsti<br />
mõju kestab 3–4 kuud, tehakse ka korduvaid<br />
süsteid.<br />
– Neurokirurgiliste vahenditega on sümptomeid<br />
saadud mingil määral leevendada.