36. 36. NEUROLOOGIA

– Tuumor.
– Vereringehäired.
– Spondülootiline müelopaatia.
– Süringomüeelia, müeliit jm.
– Sümptomid:
Seljaaju pikkade juhteteede kahjustuse nähud:
- paraparees (alajäsemete nõrkus)
- tetraparees (üla- ja alajäsemete nõrkus)
- parapleegia (alajäsemete halvatus)
- tetrapleegia (nelja jäseme halvatus)
- lisaks jäsemete spastilisus, tundehäired, urineerimis-
ja erektsioonihäired.
Seljaaju lokaalse kahjustuse märkidest nt. süringomüeelia
või intramedullaarse tuumori
korral:
- käte või õlalihaste nõrkus või atroofia
- valu- ja temperatuuritundlikkuse häired,
puute- ja vibratsioonitundlikkus on säilinud
(dissotseeritud tundehäired).
Kesknärvisüsteemi paljusid piirkondi
kahjustavad haigused
– Eelkõige demüeliniseerivad haigused (36.90)
– Tundehäired, jäsemete koordinatsioonihäired,
spastilisus, lihaste jõu nõrgenemine ja väsimus.
Alumise motoneuroni kahjustuse
nähud
– Kõõluserefleksid nõrgenenud või kadunud.
– Lihastoonuse vähenemine.
– Lihasatroofia.
– Halvatus närvijuurte või perifeersete närvide
innervatsioonialal või jäsemete distaalseis osades.
– Babinski refleks negatiivne.
Polüneuropaatiad (36.63)
– Sümmeetriline lihaste jõu ja kõõlusreflekside
nõrgenemine, soki-kinda tüüpi tundehäirete
sündroom, hiljem lihasatroofia.
Polüradikuloneuriit (36.85)
– Üldiselt sümmeetriline, distaalselt proksimaalsele
arenev lihasnõrkus. Areneb mõne päeva kuni
paari nädala vältel. Sageli jäsemevalu, kõõluserefleksid
nõrgenevad või kaovad.
Radikulopaatiad, ühe või mitme närvijuure
kahjustused (36.67)
– Torked, “ärasuremistunne”, kiirgav valu närvijuurte
innervatsioonialal.
– Lihaste jõu nõrgenemine närvijuure poolt innerveeritavates
lihastes, vastavad kõõluserefleksid
nõrgenenud, kroonilistel juhtudel lihaste atroofia.
Närvipõimiku kahjustused, pleksustrauma,
pleksusneuriit:
– valu, tundehäired, lihasnõrkus, kõõlusrefleksid
nõrgenenud ja lihasatroofia, mida on ühe või
enama põimikusse kuuluva närvi alal.
903
Närvi kompressioon (36.61)
– Üksiku perifeerse närvi poolt innerveeritava lihase
nõrkus ja vahel vastav tundehäire.
Ülemise ja alumise motoneuroni häire
Motoorse närvi haigus
– Amüotroofiline lateraalskleroos (36.88)
– Tahteliste lihaste progresseeruv nõrkus koos
lihaste atrofeerumise ja tõmbluste e. fastsikulatsioonidega.
– Lihastoonus võib siiski olla suurenenud (spastiline)
ja Babinski refleks positiivne.
Müoneuraalsete sünapside häire
neuroloogilised nähud
– Lihaste väsimus, mis avaldub koormusel.
– Refleksi- ja tundlikkuse staatus normaalne.
– Babinski refleks negatiivne.
Myasthenia gravis (36.84)
– Tahtele alluvate lihaste kiire väsimine ja nõrkus,
mis rahuolekus järele annab.
Müasteeniline sündroom (36.84)
– Proksimaalsete lihaste nõrkus.
Kongenitaalsed müasteeniad
– On väga haruldased.
Lihasehaiguste neuroloogilised nähud
– Lihaste nõrkus.
– Lihasatroofia, mõnikord hüpertroofia.
– Osa haiguste korral: valu lihastes, lihaste hüpotoonia.
– Refleksimuutusi primaarselt pole.
– Babinski refleks negatiivne.
Müopaatiad (36.83)
– Need on pärilikud lihasdüstroofiad, metaboolsed
müopaatiad, põletikulised müopaatiad e. müosiidid
ja toksilised ning endokriinsed müopaatiad
(36.83).
Perioodilised paralüüsid: perioodilised
halvatushood:
– hüpokaleemiline: algab noorukieas
– hüperkaleemiline: algab lapsepõlves
– normokaleemiline
Lihasnõrkushoogudele eelneb sageli lihaste
koormamine või süsivesikuterohke toidu tarvitamine.
36.14 KÄIMISRASKUS
Marjaana Luisto
36.14
Käimisraskuse mitteneuroloogilised
põhjused
– Alajäseme luumurd