36. 36. NEUROLOOGIA
36. 36. NEUROLOOGIA
36. 36. NEUROLOOGIA
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>36.</strong> <strong>NEUROLOOGIA</strong><br />
vad põhjustada väikeajust pärinevat peapööritust,<br />
millega kaasnevad ataksia ja nüstagm.<br />
– Bensodiasepiinid.<br />
– Alkohol põhjustab<br />
väikeaju degeneratsiooni kroonikuil: ataksiat<br />
ja treemorit<br />
polüneuropaatia, mis nõrgendab asenditunnetust.<br />
TIA<br />
– Tihti muidki kesknärvisüsteemi sümptomeid<br />
peale peapöörituse (diploopia, düsartria, jäsemete<br />
halvatusnähud).<br />
– Üksikud peapööritushood, mille ajal nüstagm<br />
(näha saab harva, sest hoog on üldiselt möödas,<br />
kui arsti juurde tullakse).<br />
– Drop attack (“jalad kaovad alt”).<br />
– Insuldi riskitegurid (hüpertooniatõbi, ateroskleroos)<br />
suurendavad diagnoosi ja kordumise tõenäosust.<br />
Akustikusneurinoom<br />
– Põhisümptom – aeglaselt arenev kuulmise nõrgenemine.<br />
– Tinnitus.<br />
– Ebakindluse tunne käimisel, pea üldiselt ringi ei<br />
käi.<br />
Hulgine skleroos<br />
– Peapöörituse tunne ja ebakindel kõnd on mõnikord<br />
esmassümptomiteks.<br />
– Muud neuroloogilised nähud abistavad diagnoosimist.<br />
Kardiogeenne peapööritus<br />
– Ortostaatilise hüpotensiooni sümptomid halvenevad<br />
hommikuti ja pärast söömist.<br />
– Rütmihäiretega võib kaasneda hootine (ent mitte<br />
“ringi käiv”) peapööritus ja minestus<br />
– Füüsilise pingutusega võib kaasneda peapööritus.<br />
Lisauuringud<br />
– Üldarst<br />
EKG, PVK, La<br />
audiogramm kõrvahaigust oletades..<br />
kaela röntgenogramm on üldiselt kasutu.<br />
– Eriarst<br />
ENG (elektronüstagmograafia) üldiselt, KT<br />
või MRI ajuhaiguste kahtlusel.<br />
BAEP (<strong>36.</strong>05) akustikusneurinoomi välistamiseks.<br />
EEG üksnes epilepsia kahtlusel.<br />
– Konsultatsioonid<br />
Anamneesi ja staatuse alusel tuleb hinnata<br />
konsultatsiooni vajadust. Üldiselt ei ole konsultatsioon<br />
vajalik.<br />
Sõltuvalt haiguspildist võib suunata patsiendi<br />
kas kõrvaarsti, neuroloogi või kardioloogi<br />
juurde.<br />
902<br />
Peapöörituse ravi<br />
– Akuutne peapööritus koos võimaliku oksendamisega:<br />
prokloorperasiin (Klometil ® , Stemetil ®<br />
(tableti või suposiidina)<br />
– Asendipeapööritus: asendiravi, mitte ravimeid.<br />
– Muu otogeenne ja täpsustamata vertiigo: betahistidiin<br />
(Betaserc ® )<br />
– Antihistamiinseid vahendeid võib kasutada, aga<br />
näiteid nende toimest on vähe<br />
– Ajuhaigused: ravida saab ainult epileptilist peapööritust.<br />
TIA hoogusid saab osalt vältida (aspiriin)<br />
– Tservikogeenne: füsioteraapia ja akupunktuur,<br />
ravikehakultuur<br />
– Paanikahäire: tritsüklilised antidepressandid,<br />
alpratsolaam, klonasepaam<br />
<strong>36.</strong>13 HALVATUS –<br />
LIHASNÕRKUS<br />
Kiti Müller<br />
Etioloogia<br />
– Halvatus või lihasnõrkus võib olla tingitud<br />
ülemise motoneuroni haigusest<br />
alumise motoneuroni haigusest<br />
müoneuraalse sünapsi haigusest<br />
lihasehaigusest.<br />
Ülemise motoneuroni ehk<br />
püramidaaltrakti kahjustuse<br />
neuroloogilised nähud<br />
– Halvatused ei ole seotud närvijuurte või perifeersete<br />
närvide innervatsioonialaga, esineb<br />
kohmakust ja ataksiat.<br />
– Akuutse kahjustusega (šoki ajal) on lihastoonus<br />
nõrgenenud ja kõõluserefleksid võivad puududa.<br />
– Sageli positiivne Babinski refleks.<br />
– Kõõlusereflekside kõrgenemine, kloonus.<br />
– Lihastoonuse suurenemine ehk spastilisus.<br />
Peaajust tingitud<br />
– Peaaju infarkt (<strong>36.</strong>31)<br />
– TIA (<strong>36.</strong>34)<br />
– Ajuhemorraagia (<strong>36.</strong>33)<br />
– Peaaju kasvajad (<strong>36.</strong>69)<br />
– Koljusisesed verevalumid (18.62)<br />
– Sümptomid<br />
ühepoolne lihasnõrkus ja sageli ka tundehäire<br />
refleksid elavnenud<br />
positiivne Babinski refleks<br />
tihti kraniaalnärvide häired ja neuropsühholoogilised<br />
sümptomid.<br />
Seljaajuhaigused<br />
– Vt.<strong>36.</strong>68<br />
– Trauma.