36. 36. NEUROLOOGIA

süvendatud uurimisest hoolimata täpsustamata
jäänud vertiigo.
– Peapööritusjuhtudest jääb vaid u. 10% viimasesse
rühma.
– Liigseist ravimeist põhjustatud peapööritus on
üldarsti vastuvõtule tulijail eriti sagedane nähtus.
Selgita
– Väga oluline on diagnostikas anamnees.
Kas pea käib ringi (nagu maailm keerleks)?
Kas keerlemisel on kindel suund?
Peapöörituse teke mingis olukorras (asendit
vahetades, pead pöörates, füüsilisel pingutusel).
Äkkhoog (asendipöörituse ja TIA korral lühem,
Ménière’i tõve puhul pikem). Tugev, üle
nädala kestev peapööritus on tihti vestibulaarneuroniidist
või väikeaju infarktist; lühiajaline
peapööritus on tservikogeenne.
Ajule ja kõrvadele osutavad lisasümptomid:
- kuulmise nõrgenemine või tinnitus (Ménière’i
tõbi, akustikusneurinoom)
- halvatus (TIA).
– Pidev arstimite kasutamine.
Staatus
– Nüstagmi uurimine eri asendites on tähtis:
esineb vestibulaarneuroniidi, Ménière’i tõve
ja asendipöörituse korral.
harv vertikaalsuunaline nüstagm on ajuhaiguse
märk.
– Neuroloogiline, otoloogiline ja vereringe uurimine:
Unterbergeri marsitesti tegemisel marsib
haige paigal, silmad suletud, 20 sammupaari;
kõrvalekalle üle 45° algasendist on positiivne
leid. Test toob hästi välja ühepoolse häire,
eelkõige vestibulaarneuroniidi või akustikusneurinoomiga
pöördub patsient haigele poolele.
Rombergi test (kui positiivne ainult siis, kui
silmad on kinni: asenditaju nõrgenemine; kui
ka siis, kui silmad lahti: tserebellaarne patoloogia)
käimine
koordinatsioonikatsed
kraniaalnärvid, kõõlusrefleksid
kuulmekile vaatlus (otiit või perforatsioon)
helihargikatsed
audiogramm: kui pea käib ringi kauem kui minuti,
kõrvus tinnitus, võib kahtlustada kuulmise
nõrgenemist
vererõhk istudes ja seistes
südame ja kaelaarterite auskultatsioon
– Uurima peab ka kaela (pinge all lihased, kompressioonikatse).
901
36.12
Tüüpilised haiguspildid
Healoomuline asendipööritus
– Vt. 38.35.
– Peapööritus algab sageli hommikul.
– Raskeneb, kui haige istumast pikali heidab või
voodis asendit vahetab (mõni sekund selle järel).
Järgnev uus asendivahetus toob kaasa nõrgema
hoo.
– Hoog on tihti provotseeritav arsti juures vastuvõtul.
– Hoo ajal (sageli rotatoorne) nüstagm.
– Hood on 90%-l kolme kuu pärast kadunud, aga
võivad korduda.
Akuutne vestibulopaatia
(vestibulaarneuroniit)
– Kiiresti algav tugev peapööritus ja iiveldus.
– Normaalne (sümmeetriline) audiogramm.
– Spontaanne horisontaalne nüstagm terve kõrva
poole.
– Ebameeldiv peapööritus möödub 1–2 nädala
jooksul, kerged tasakaaluhäired kestavad kauem.
– Ei kordu.
Ménière’i tõbi
– Vt. 38.18.
– Sümptomitriaad: peapööritus, tinnitus, vahelduv
kuulmise nõrgenemine.
– Hood kestavad 2–5 tundi (10 min.–2 ööp.).
– Tihti on kõrvas rõhumistunne.
– Kuulmise nõrgenemine algul ajutiselt, hiljem
püsivalt, sisekõrva kahjustusele iseloomulikult
madalaist toonidest alates. Kõne eristamisvõime
nõrgeneb.
Paanikahäire (hüperventilatsioon)
– On üldiselt noortel inimestel ilmnev püsiv või
asukohast (järjekord, kauplus, teater) tingitud
ebamäärane peapööritustunne, “pea tundub
kerge”.
– Pea ei käi ringi ja nüstagmi eri esine.
Tservikogeenne peapööritus
– Kaelapiirkonna liikumis- ja asenditunnetamine
on häiritud.
– Põhjustaja lihaspinge või tservikaalsündroom.
– Pinges kukla- või õlapiirkonna lihased või positiivne
kompressioonikatse.
– Nüstagmi tavaliselt ei täheldata.
Vanurite organismi vananemisest tingitud
peapööritus
– Sageli mitme teguri, eriti meelte nõrgenemise,
ühismõju (22.20).
Alkoholist ja ravimitest põhjustatud
peapööritus
– Ortostaatilist hüpotooniat põhjustavad ravimid
(vererõhu- ja parkinsonismiravimid, tritsüklilised
antidepressandid, fenotiasiinid).
– Krambiravimid: karbamasepiin ja fenütoiin või-