36. 36. NEUROLOOGIA

More documents

Recommendations

Info

36. NEUROLOOGIA – Diferentsiaaldiagnostiliselt tuleb eriti arvesse ataksia. – Tavalisemad põhjused: alkoholism beniigne essentsiaalne treemor füsioloogilise treemori suurenemine metaboolsed põhjused, eelkõige kilpnäärme hüperfunktsioon. – Harvemad põhjused: väikeaju haigused sümptomaatilised treemorid toksilised treemorid. Füsioloogiline treemor – Esineb kõigil näiteks asendi säilitamisel ja võib kasvada sümptomaatiliseks mitmesugustel põhjustel. – Raviks võib kasutada mitteselektiivseid beetablokaatoreid (propranolool, timolool). – Põhjused: füsioloogiliselt suurenenud katehhoolamiinide eritus: pinge, valu, stress, liikumine, väsimus, abstinents kofeiin, nikotiin kilpnäärme liigtalitlus, feokromotsütoom hüpoglükeemia, hüpotermia ravimid: levodopa, liitium, Na-valproaat, neuroleptikumid, pindolool, tsimetidiin, sümpatomimeetikumid (isoprenaliin, salbutamool jm.), tritsüklilised antidepressandid, türoksiin. Metaboolne treemor – Põhjused: maksa parenhüümi kahjustus ureemia, hüpokaleemia, hüpomagneseemia polütsüteemia hüperkapnia rasvdiarröa, malabsorptsioon. – Treemor on rõhutatud tavaliselt distaalselt ja on põhihaiguse kõrval üldiselt vähetähtis sümptom. Väikeaju haigused – Põhjused: alkoholism hulgine skleroos ajukasvaja ja -infarkt. – Asendi- või aktsioonitreemorile lisaks esineb mitmes vormis ataksiat, tasakaaluhäireid, nüstagmi, düsartriat ja lihaste hüpotooniat. – Treemor on distaalselt rõhutatud, ülajäsemeis kiirem kui alajäsemeis. Toksilised treemorid – Raskemetallide mürgistustega kaasneb aktsiooni- või asenditreemor. Arvesse tulevad elavhõbe, plii, arseen ja fosfor, aga ka teatud kemikaalid, nagu dioksiin. – Treemoriga võivad kaasas käia müokloonilised tõmblused ja tahtmatud liigutused, ent treemorit võib esineda ka rahuolekus. 900 Sümptomaatilised treemorid – Mõningates neuroloogilistes haigustes võib põhihaiguse sümptomitele lisaks ilmneda ka liigutustreemorit: müokloonus düstooniad Roussy-Levy sündroom teatud neuropaatiad (nt. Charcot-Marie-Toothi tõbi). – Ka Parkinsoni tõve puhul võib rahuoleku treemoriga koos esineda aktsioonitreemor. 36.12 PEAPÖÖRITUS Mikael Ojala – Vt. ka teadvuskaotushood (36.16) ja kukkuv vanur (22.20) Eesmärk – Healoomulise asendipeapöörituse, vertebrogeense peapöörituse, ortostaatilisest hüpotooniast johtuva peapöörituse ja vestibulaarneuroniidi diagnoosimine ilma lisauuringuteta. – Aspiriinravi määratakse TIA-sümptomitega eakale patsiendile, haiglauuringud noorematele patsientidele. – Lisauuringud pikka aega kestvate või sagedaste peapöörituste korral, ja siis, kui pöörituse kõrval võib olla tegemist nüstagmi ja kuulmise nõrgenemise või muude leidudega. Võimalik oletada Ménière’i tõbe, akustikusneurinoomi, temporaalepilepsiat ja hulgist skleroosi. – Peapööritust põhjustavate ravimite kasutamise lõpetamine või vähendamine. – Peapööritusravimite määramist vanuritele tuleks vältida.. Peapöörituse põhjused – Peapöörituse põhjuseks on peamiselt orgaanilised häired. Peapööritushaiget ei tule pidada “neurootikuks”. Järgnevalt loetletakse peapöörituse sagedasemad põhjused ( ei ole sageduse järjekorras): healoomuline asendipööritus Ménière’i tõbi otogeenne peapööritus, mille etioloogia on jäänud ebaselgeks nn. vestibulaarneuroniit tservikogeenne peapööritus ajutüve ja väikeaju vereringehäired väikeaju atroofia vanurite organismi vananemisest tulenev peapööritus (aju, silmad, tasakaaluelundid, perifeerne asenditunne, ortostaasi häire) paanikahäire (hüperventilatsioon)
süvendatud uurimisest hoolimata täpsustamata jäänud vertiigo. – Peapööritusjuhtudest jääb vaid u. 10% viimasesse rühma. – Liigseist ravimeist põhjustatud peapööritus on üldarsti vastuvõtule tulijail eriti sagedane nähtus. Selgita – Väga oluline on diagnostikas anamnees. Kas pea käib ringi (nagu maailm keerleks)? Kas keerlemisel on kindel suund? Peapöörituse teke mingis olukorras (asendit vahetades, pead pöörates, füüsilisel pingutusel). Äkkhoog (asendipöörituse ja TIA korral lühem, Ménière’i tõve puhul pikem). Tugev, üle nädala kestev peapööritus on tihti vestibulaarneuroniidist või väikeaju infarktist; lühiajaline peapööritus on tservikogeenne. Ajule ja kõrvadele osutavad lisasümptomid: - kuulmise nõrgenemine või tinnitus (Ménière’i tõbi, akustikusneurinoom) - halvatus (TIA). – Pidev arstimite kasutamine. Staatus – Nüstagmi uurimine eri asendites on tähtis: esineb vestibulaarneuroniidi, Ménière’i tõve ja asendipöörituse korral. harv vertikaalsuunaline nüstagm on ajuhaiguse märk. – Neuroloogiline, otoloogiline ja vereringe uurimine: Unterbergeri marsitesti tegemisel marsib haige paigal, silmad suletud, 20 sammupaari; kõrvalekalle üle 45° algasendist on positiivne leid. Test toob hästi välja ühepoolse häire, eelkõige vestibulaarneuroniidi või akustikusneurinoomiga pöördub patsient haigele poolele. Rombergi test (kui positiivne ainult siis, kui silmad on kinni: asenditaju nõrgenemine; kui ka siis, kui silmad lahti: tserebellaarne patoloogia) käimine koordinatsioonikatsed kraniaalnärvid, kõõlusrefleksid kuulmekile vaatlus (otiit või perforatsioon) helihargikatsed audiogramm: kui pea käib ringi kauem kui minuti, kõrvus tinnitus, võib kahtlustada kuulmise nõrgenemist vererõhk istudes ja seistes südame ja kaelaarterite auskultatsioon – Uurima peab ka kaela (pinge all lihased, kompressioonikatse). 901 36.12 Tüüpilised haiguspildid Healoomuline asendipööritus – Vt. 38.35. – Peapööritus algab sageli hommikul. – Raskeneb, kui haige istumast pikali heidab või voodis asendit vahetab (mõni sekund selle järel). Järgnev uus asendivahetus toob kaasa nõrgema hoo. – Hoog on tihti provotseeritav arsti juures vastuvõtul. – Hoo ajal (sageli rotatoorne) nüstagm. – Hood on 90%-l kolme kuu pärast kadunud, aga võivad korduda. Akuutne vestibulopaatia (vestibulaarneuroniit) – Kiiresti algav tugev peapööritus ja iiveldus. – Normaalne (sümmeetriline) audiogramm. – Spontaanne horisontaalne nüstagm terve kõrva poole. – Ebameeldiv peapööritus möödub 1–2 nädala jooksul, kerged tasakaaluhäired kestavad kauem. – Ei kordu. Ménière’i tõbi – Vt. 38.18. – Sümptomitriaad: peapööritus, tinnitus, vahelduv kuulmise nõrgenemine. – Hood kestavad 2–5 tundi (10 min.–2 ööp.). – Tihti on kõrvas rõhumistunne. – Kuulmise nõrgenemine algul ajutiselt, hiljem püsivalt, sisekõrva kahjustusele iseloomulikult madalaist toonidest alates. Kõne eristamisvõime nõrgeneb. Paanikahäire (hüperventilatsioon) – On üldiselt noortel inimestel ilmnev püsiv või asukohast (järjekord, kauplus, teater) tingitud ebamäärane peapööritustunne, “pea tundub kerge”. – Pea ei käi ringi ja nüstagmi eri esine. Tservikogeenne peapööritus – Kaelapiirkonna liikumis- ja asenditunnetamine on häiritud. – Põhjustaja lihaspinge või tservikaalsündroom. – Pinges kukla- või õlapiirkonna lihased või positiivne kompressioonikatse. – Nüstagmi tavaliselt ei täheldata. Vanurite organismi vananemisest tingitud peapööritus – Sageli mitme teguri, eriti meelte nõrgenemise, ühismõju (22.20). Alkoholist ja ravimitest põhjustatud peapööritus – Ortostaatilist hüpotooniat põhjustavad ravimid (vererõhu- ja parkinsonismiravimid, tritsüklilised antidepressandid, fenotiasiinid). – Krambiravimid: karbamasepiin ja fenütoiin või-
Page 1 and 2: 36. NEUROLOOGIA Tõlkija: Matt Mäg
Page 3 and 4: 36.01 NEUROLOOGILISE HAIGE UURIMINE
Page 5 and 6: visualiseerimises märgistatud isot
Page 7 and 8: Liikvori uurimine on tarbetu - Peaa
Page 9 and 10: 36.09 DIPLOOPIA Kati Juva Põhimõt
Page 11: gus ja veenipulsatsiooni puudumine
Page 15 and 16: - Tuumor. - Vereringehäired. - Spo
Page 17 and 18: Mogigraafia e. nn. kirjutuskramp -
Page 19 and 20: - Köhasünkoop tuleb ränga köhim
Page 21 and 22: analüüse võetakse sel juhul, kui
Page 23 and 24: - Keskmise ja raske dementsuse esin
Page 25 and 26: Hüper- ja hüpokaltseemia - Seerum
Page 27 and 28: - raskused igapäevastes toimingute
Page 29 and 30: meeritud omaksed on parimad asjatun
Page 31 and 32: - KT-uuring on ebatäpne tagumise k
Page 33 and 34: Komplikatsioonid - SAH ja eriti ane
Page 35 and 36: TIA harvemad põhjused - Müksoom -
Page 37 and 38: - Võime nõrgenemist võib tulla k
Page 39 and 40: Partsiaalne hoog võib sekundaarsel
Page 41 and 42: (täiskasvanule umbes 1250 mg), inj
Page 43 and 44: Barbituraadid (fenobarbitaal, primi
Page 45 and 46: kõne voolav, sisaldab rohkesti par
Page 47 and 48: - Seened - Borreelia - Süüfilis -
Page 49 and 50: ataksia kraniaalnärvipareesid kroo
Page 51 and 52: seedetrakti- ja erituselundite häi
Page 53 and 54: - NB! Peab olema diferentseeritud L
Page 55 and 56: Peroneaallihaste nõrkus, millele k
Page 57 and 58: piirkonnas, kaasneb seljaajukompres
Page 59 and 60: patsient üldiselt ei ela isegi aas
Page 61 and 62: kolju- ja rindkerepildilt. šundi p
Page 63 and 64:
Paljud haruldasemad haigused Labora
Page 65 and 66:
facialis, a. occipitalis on turses,
Page 67 and 68:
autoinjektoriga naha alla, teised v
Page 69 and 70:
- Patsiendid on poisid, kelle sümp
Page 71 and 72:
- Sageli kraniaalnärvide perifeers
Page 73 and 74:
mest on vastukäivad: on andmeid, e
Page 75 and 76:
(meeldejätmisvõime puudulikkus, d
Page 77 and 78:
avi halvenemise järgus otsekohe. K
Page 79 and 80:
36.97 SELJAAJUKAHJUSTUSEGA HAIGE TE
Page 81 and 82:
tub enamasti traumale järgneva mõ
show all

36. 36. NEUROLOOGIA

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?