36. 36. NEUROLOOGIA

gus ja veenipulsatsiooni puudumine osutavad
suurenenud intrakraniaalsele rõhule).
– Silmarõhku tuleb mõõta alati silma piirkonnas
lokaliseeruva ühepoolse valu korral.
Lisauuringud
– Migreeni- ja lihaspingepeavalu diagnoos põhineb
anamneesil ja lisauuringuid on harva tarvis.
– Põsk- ja otsmikukoopa ultraheliuuring või röntgenipilt
on vajalikud, kui ilmnevad põletikunähud.
– Temporaalarteriidi avastamiseks uuritakse veresooni
üle 50-aastastel.
– KT või MRI on esmane uuring, kui oletatakse
ekspansiivset protsessi (36.04).
– SAH-kahtlusel on KT esmane uuring. Mõnikord
võib KT olla normaalne, aga liikvori uuring
annab diagnoosi.
– Meningiidi kahtluse korral uuritakse liikvorit.
– Anamneesi ja staatuse alusel uuritakse valikuliselt
PVK
S-TSH või S-T4V
fB-glükoos
S-Na, S-K
S-Krea.
Eriarsti konsultatsioon või
eriuuringute näidustused
Anamnestilised asjaolud
– Äkiline tugev peavalu
– Äsja ilmnenud tugev või järkjärgult tugevnev
peavalu
– Pidev peavalu, mis süveneb lamamisasendis
– Varahommikune ja hommikune peavalu
– Köhimise, pingutamise vms. tõttu tekkiv peavalu
– Isiksuse muutus
– Epileptilised hood
– Kahelinägemine
– Algus vanuses üle 50 aasta
– Kõhnenemine
Leid
– Kuklakangestus
– Palavik ja nõrgenenud üldseisund (meningiit?)
– Paispapill
– Oimuarterite hellus või suurenenud settereaktsioon
(oimuarteribiopsia)
– Äsja ilmnenud käimisraskus
– Lokaalne neuroloogiline defitsiit, samaaegsed
nägemishäired
Probleemolukorrad
– Migreenilaadne peavalu, mis ei vaheta poolt või
mis algab 40. eluaasta järel
– Ravile resistentne peavalu
– Kobarpeavalu (36.82); üldarst võib ravida, kui
diagnoos on kindel
– Trigeminusneuralgia
– Krooniline paroksüsmaalne hemikraania (kobar-
899
peavalu meenutavad, sagedad lühihoolised peavalud
naistel)
Konsultatsioon võib olla põhjendatud
– Kroonilise valu sündroomiga haige ei reageeri
ravile (kõigepealt proovitakse depressiooniravimeid)
– Selgroo kaelaosast tingitud peavalu kahtlus
– Peavalu ravi kohta loe üksikuid peavalutüüpe
käsitlevaid artikleid:
lihaspingepeavalud (36.80)
migreen (36.81)
punktsioonipeavalu (36.06)
lapse peavalu (33.29).
36.11 TREEMOR
Heikki Teräväinen
36.11
Üldist
– Tähtsamad värinatega (treemoriga) haigused on
essentsiaalne treemor (36.86) ja Parkinsoni tõbi
(36.87).
– Treemoritüüpide diferentsiaaldiagnostika põhineb
kliinilisel uurimisel. Identifitseeri treemori
tüüp, sest sellel on diferentsiaaldiagnostiline
tähendus.
Rahuolekutreemor
– On ilma tahtlike liigutusteta.
– Aeglane ja tihti laia amplituudiga.
– Alatüübina esineb nn. pillikeeramistreemorit, kui
pöial ja nimetisssõrm teineteise vastas värisevad
ja käsivars samal ajal nõrgalt supineerub ning
proneerub.
– Alalõug ja huuled võivad väriseda, aga pea õieti
mitte.
– Treemor väheneb või kaob liigutuste ajal, eriti
ülajäseme horisontaalasendisse tõstmisel, ja
tugevneb, kui inimene ärritub.
Etioloogia
– Tavalisim põhjus on Parkinsoni tõbi (36.87).
– Muud põhjused on
neuroleptikumide üledoseering
mitmesugused Parkinsoni tõbe meenutavad
ekstrapüramidaalsüsteemi haigused
harvemini essentsiaalse treemori (36.86) variant.
Aktsioonitreemor
– Esineb ainult lihaste tahtelisel pingutusel, kas
aktiivses liikumises või asendi säilitamisel
(asenditreemor), ja kaob lõdvestumisel.
– Esineb sõrmedes ja ülajäsemeis, ka peas, suu
piirkonnas, kõrilihastes (hääl) ja alajäsemeis.
– Treemori amplituud kasvab täpsete liigutuste
sooritamisel ja inimese ärritudes.