36. 36. NEUROLOOGIA
36. 36. NEUROLOOGIA
36. 36. NEUROLOOGIA
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>36.</strong> <strong>NEUROLOOGIA</strong><br />
tus, veenitromboos, beniigne intrakraniaalne<br />
hüpertensioon, maliigne hüpertensioon)<br />
madal intrakraniaalne rõhk lumbaalpunktsiooni<br />
järel (harva spontaanne) (<strong>36.</strong>06).<br />
– Intrakraniaalne vasodilatatsioon, ainevahetuslikud<br />
põhjused:<br />
klassikaline migreen<br />
üldinfektsioon<br />
isheemiline ajuvereringehäire<br />
ajukahjustuste ja -traumade järgne peavalu<br />
vasodilateerivad ravimid ja toiduained (näit.<br />
nitraadid)<br />
järsk suur vererõhu tõus, koituspeavalu<br />
füüsilise väsimusega kaasnev peavalu<br />
hüpoksia ja hüperkapnia<br />
hüponatreemia<br />
hüpoglükeemia<br />
hüpertüreoos<br />
hüperparatüreoos<br />
aneemia või polütsüteemia<br />
feokromotsütoom<br />
neerupuudulikkus<br />
paljud mürgistused<br />
pohmelus<br />
peavaluravimitest põhjustatud peavalu.<br />
– Vaskuliit<br />
Süsteemsed haigused.<br />
Ekstrakraniaalsed põhjused<br />
– Vaskulaarsed põhjused:<br />
tavaline migreen (“oimuarterimigreen”)<br />
kobarpeavalu (cluster headache) (<strong>36.</strong>82)<br />
temporaalarteriit (<strong>36.</strong>78).<br />
– (Lihas-)pingepeavalu:<br />
primaarne (psühhofüsioloogilised mehhanismid)<br />
sekundaarne (kaelalülivead, kaelatraumad,<br />
jatrogeensed, hambumusvead (7.41), bruksism,<br />
ergonoomsed põhjused).<br />
– Neuralgiad:<br />
trigeeminusneuralgia (<strong>36.</strong>79)<br />
glossofarüngeaalneuralgia<br />
näo atüüpilised neuralgiad (<strong>36.</strong>79).<br />
.– Mitteneuroloogilised põhjused:<br />
kõrva-, silma-, põskkoobaste, hamba- ja luuhaigused.<br />
Igapäevane peavalu<br />
– Igapäevase peavaluga (“daily headache’) patsientidel<br />
on mitut tüüpi peavalusid samaaegselt<br />
ja nende iseloom võib olla muutlik ja ravi vaevaline.<br />
Peavaluravimite sage kasutamine võib<br />
paradoksaalselt provotseerida peavalu.<br />
Peavalupatsientide uurimine<br />
– Anamnees on peavalu väljaselgitamiseks tähtis.<br />
Pööra erilist tähelepanu järgmistele asjaoludele.<br />
898<br />
Patsiendi vanus peavalude ilmnemise<br />
ajal<br />
– Esimest korda vanuses üle 35 aasta ilmnevate<br />
peavalude põhjust tuleb hoolikalt selgitada<br />
(migreen ja pingepeavalu ilmnevad tavaliselt<br />
juba nooremas eas).<br />
Kestus ja hoogude tekkesagedus<br />
– Pikaajaline pidev või korduv peavalu on sageli<br />
põhjustatud vaskulaarsetest häiretest või<br />
lihaspingest.<br />
– Hüperakuutse uuelaadse peavalu põhjuseks võib<br />
olla tõsine haigus (SAH) (<strong>36.</strong>32).<br />
– Aeglaselt päevade ja nädalate jooksul tugevnev<br />
peavalu võib olla ajukasvaja sümptom (<strong>36.</strong>69).<br />
– Migreenihooge on üldiselt kõige enam kaks<br />
korda nädalas. Igapäevased peavalud ei kuulu<br />
migreeni haiguspilti.<br />
Iseloom<br />
– Vaskulaarne peavalu on sageli pulseeriv.<br />
– Lihaspingepeavalu on pigistav, suruv, puuriv,<br />
terav valu.<br />
– Varahommikune või hommikune valu võib olla<br />
migreenist või intrakraniaalse rõhu tõusust<br />
(<strong>36.</strong>18).<br />
– Kobarpeavalu võib haige unest äratada.<br />
Lokalisatsioon<br />
– Migreenivalu (<strong>36.</strong>81) on üldiselt ja kobarpeavalu<br />
alati ühepoolne.<br />
– Lihaspingepeavalu surub üldiselt diffuusselt<br />
otsmiku- või kuklapiirkonnale (mõnikord ainult<br />
pealaele).<br />
– Temporaalpiirkonna valul võib olla mitmeid<br />
põhjusi (nt. liigesevalu), aga vanureil on võimalik<br />
temporaalarteriit (<strong>36.</strong>78).<br />
Esmassümptomid<br />
– Eriti klassikalise migreeniga (<strong>36.</strong>81) kaasneb<br />
mitmesuguseid esmaseid sümptomeid. Tüüpiline<br />
on tukslev või värelev nägemishäire, nägemisvälja<br />
või selle osa pimenemine, aga ka neuroloogilised<br />
defitsiidinähud.<br />
Kui “esmasnähud” jätkuvad veel peavalu ajal,<br />
on arvatavasti tegemist muu haiguse kui migreeniga.<br />
Kahelinägemine ei ole üldiselt migreenile<br />
omane ja vajab edasist uurimist.<br />
Muud sümptomid<br />
– Iiveldus ja oksendamine on iseloomulik migreenile,<br />
ent diferentsiaaldiagnostiliselt tuleb silmas<br />
pidada isheemilisi peaaju vereringe häireid<br />
(<strong>36.</strong>34), hemorraagiat (<strong>36.</strong>33) ja intrakraniaalse<br />
rõhu tõusu.<br />
Üldstaatus ja neuroloogiline staatus<br />
– Peavaluhaige staatus on sageli normaalne (selles<br />
tuleb aga veenduda).<br />
– Mõõda vererõhk.<br />
– Uuri hoolikalt silmapõhju (papillipiiride ebasel-
Change language