kuhlutwa kwetaga tesiswati - UZSpace Home - University of Zululand
kuhlutwa kwetaga tesiswati - UZSpace Home - University of Zululand kuhlutwa kwetaga tesiswati - UZSpace Home - University of Zululand
Sehluko sesihlanu siphetfo selucwaningo lesiveta lokutfolakele ngemlandvo, ngetingcikitsi nangekusetjentiswa kwetaga. Imiphumela yelucwaningo netiphakomiso tivela tigcame kulesehluko. 1.8 SIPHETFO Bumnandzi nebuhle belulwimi busetageni. Toga tikhombisa emakhono esive ekucobanga ngolokujulile, ekunoma, ekuhlelembisa imicondvo nekubeko emaciniso ngendlela lenhle nolemukelekako. Taga tiyinkhulumo lesemilonyeni yebanftu legabe ngemakhono lomahle nalehlukene. Leso naleso sive sinetaga taso. Taga tiyochumano nalamanye emasu ebuciko bemlomo ngekutsi tisuselwe kubo noma bona bususelwe kuto. Silindzele kutsi umlandvo usibonise kuhambelana kwetaga nesikhotsi, indzawo netigameko. Silindzele kubona kwendlaleka kwetinqcikitsi ngekutsi titsintse buhle nebubi, buncane nebukhulu, budze nebufishane, imphumelelo nekwehluleka. Lokuphawulekako kutsi akusilula kuhlatiya ngetaga ungatsintsi tisho letitsite. Kubolulekile kwati umehluko ekhatsi kwetaga netisho ngenhloso yekusebentisa lulwimi ngendlelo lefonele nolehehoko. Imibono yebohluti nebocwaningi labanyenti ime emophuzwini ekutsi taga tiyinkhulumo lenemcondvo lophelele, lophakatsile nalotiylle, tiyofundzisa, tikhutsote, ticondzise, teluleke tibuye tetfule emaciniso. 21
2.0 IMVELAPHI YETAGA 2.1 SINGENISO SEHlUK02 Taga tiyinkhulumo lesuselwa ekukhulumeni nasekwenteni kwebanftu. Tiyinkhulumo lejulile lekhombisa kucaphelisisa kwebantfu ekubukeni simo semphilo nasekwenteni tintto letitsite. Imvelaphi yetaga ichamuka emikhakheni yemphilo nasetikhatsini letehlukene. Nyembezi (1974: 1) uchaza utsi: 6 proverbs seem to suggest that they were in existence before the Bantu people divided into groups and followed various ways. Mathenjwa naMaphumulo, (1999:10) baveta umbono lolandzelako ngetaga: Izaga ziyinkulumo efingqiwe esebenzisa ulimi olujulile olunothe ngezifenqo. Zingamazwi ambalwa aliqiniso eliphathelene nokwenzeka empilweni. Zisebenzisa ulimi olungagaguli kodwa olwethula amaqiniso. Zisetshenziselwa ukunika izeluleko noma zinikeze iziyalo ezexwayisayo. Thwala (1999:7) usiniketa umcondvo logcamisa kubaluleka kwetaga kanje: Tikhombisa kutfuttuka kwelulwimi Iwesive lolukhula imihla nemalanga. Tikhombisa inkhambo, imisimeto nemasiko esive kusukela kadzeni kusadliwa ngaloludzala. Tichumanisa imphilo yakutsantL yayitolo, yalamuhla neyakusasa. Tingumgogod\a 22
- Page 1 and 2: KUHLUTWA KWETAGA TESISWATI David Ph
- Page 4 and 5: -ii- SETFULO Lomsebenti ngiwetfula
- Page 6 and 7: -iv- Sehluko sesihlanu sigcamisa im
- Page 8 and 9: -vi- 2.2 TAGA LETICAMBEKE NGETITFOL
- Page 10 and 11: -viii- 4.4 IMISHO 90 4.4.1 Saga nje
- Page 14 and 15: Toga betisetjentiswa kadzenL kantsi
- Page 16: * Saga ngumusho lophelele. Minyenti
- Page 19 and 20: * * Siyaphawula futhi ukuthi njengo
- Page 21 and 22: 1.3.1 Indlela Yekufundza Tincwadzi
- Page 23 and 24: * * * * * * * * * Ungumholinchanti
- Page 25 and 26: * * * * * Emakhaya: Kutsintseka imp
- Page 27 and 28: kunotsa kwelulwimi nekugcamisa emas
- Page 29 and 30: ibe ingaphasi kwetandla temadvodza
- Page 31: Inchazelo: Kubusa kahle kwenkhosi k
- Page 36: 2.1.2 Kwenaba kwetaga Saga siyinkhu
- Page 39 and 40: Inhlelembolwehlukano Lapha kugcanyi
- Page 41 and 42: 2.2 TAGA lETICAMBEKE NGETlTFOLUVElO
- Page 43 and 44: Saga: Inchazelo: labanye. Lidloti I
- Page 45 and 46: I Afrika leseNingizimu icale kwati
- Page 47 and 48: Inganekwane: Imphangele Kwesukasuke
- Page 49 and 50: Inganekwane: Imbila yeswela umsila
- Page 51 and 52: kulayetela, ichubeke nekucela tinya
- Page 53 and 54: tibe tindze. Umsenge awunamahlavu l
- Page 55 and 56: * * Kufa akunantsandzane. Kufa akun
- Page 57 and 58: Awumbiwa < Ndzawonye. Ingwenya < Go
- Page 59 and 60: Saga: Inchazelo: Sigwaca sHindza in
- Page 61 and 62: Dingane. Leli kwobe kuli butfo lenk
- Page 63 and 64: SEHLUKO 3 3.0 KUHLELEKA KWETAGA NGE
- Page 65 and 66: Kubalulekile kubukisisa kutsi iyini
- Page 67 and 68: Imphambosi yekwentana ngiyo lephets
- Page 69 and 70: Likhaya Iima Iicondze ngebantfu lab
- Page 71 and 72: Uma sibuka tibonelo letingenhla, ti
- Page 73 and 74: Luhla Iwetaga leticaphelisa ngengot
- Page 75 and 76: INGWENYAMA INDVUNA INDLOVUKAZI Nqwa
- Page 77 and 78: Toga ngengcikitsi yetinsongo Saga:
- Page 79 and 80: grass and stones on it. If it is ne
- Page 81 and 82: ngalokusobala kutsi umuntfu wente t
Sehluko sesihlanu siphetfo selucwaningo lesiveta lokutfolakele ngemlandvo,<br />
ngetingcikitsi nangekusetjentiswa <strong>kwetaga</strong>. Imiphumela yelucwaningo<br />
netiphakomiso tivela tigcame kulesehluko.<br />
1.8 SIPHETFO<br />
Bumnandzi nebuhle belulwimi busetageni. Toga tikhombisa emakhono esive<br />
ekucobanga ngolokujulile, ekunoma, ekuhlelembisa imicondvo nekubeko<br />
emaciniso ngendlela lenhle nolemukelekako.<br />
Taga tiyinkhulumo lesemilonyeni yebanftu legabe ngemakhono lomahle<br />
nalehlukene. Leso naleso sive sinetaga taso. Taga tiyochumano nalamanye<br />
emasu ebuciko bemlomo ngekutsi tisuselwe kubo noma bona bususelwe kuto.<br />
Silindzele kutsi umlandvo usibonise kuhambelana <strong>kwetaga</strong> nesikhotsi, indzawo<br />
netigameko. Silindzele kubona kwendlaleka kwetinqcikitsi ngekutsi titsintse buhle<br />
nebubi, buncane nebukhulu, budze nebufishane, imphumelelo nekwehluleka.<br />
Lokuphawulekako kutsi akusilula kuhlatiya ngetaga ungatsintsi tisho letitsite.<br />
Kubolulekile kwati umehluko ekhatsi <strong>kwetaga</strong> netisho ngenhloso yekusebentisa<br />
lulwimi ngendlelo lefonele nolehehoko. Imibono yebohluti nebocwaningi<br />
labanyenti ime emophuzwini ekutsi taga tiyinkhulumo lenemcondvo lophelele,<br />
lophakatsile nalotiylle, tiy<strong>of</strong>undzisa, tikhutsote, ticondzise, teluleke tibuye<br />
tetfule emaciniso.<br />
21