ENYUVESIYAKAZULU - UZSpace Home

ENYUVESIYAKAZULU - UZSpace Home ENYUVESIYAKAZULU - UZSpace Home

uzspace.uzulu.ac.za
from uzspace.uzulu.ac.za More from this publisher
06.05.2013 Views

Imilomo ita yonkhe kimi, Yehha! .Yelababe, ngitayifel'inkhonto. Dlamini (1995) uchubeka atsi kumekeza kUlicophelo lemtsimba. Ngulapho labadzala bajabula khona kutsi hhayi umtsimba uhambe kahle. Lokunye lokuvelako lapha kutsi ngeUsontfo gozolo uyaye ayewubikela laba bekhabo makoti kutsi kutfolweni kumakoti lowo. Uma ngabe kutfolakale kutsi indlela seyivutsiwe, gozolo abefika abonge ku/aba bakabomakoti kutsi cha siyabonga makoti lenisiletsele vena kepha nali Iiselwa lelivulekile. Loku kuyinhlamba lembi kabi. Kantsi uma kutfolakale kutsi indlela ayitfolakali bekabonga angabaniki lesipho lesiliselwa. -. 2.4.1 Kujojelwa inyongo yelugege Loku kwenteka ngekukhishwa kwenyongo yelugege bese ijojetelwa kumakoti kusashiwo leti tifungo tekutsatfwa kwakhe. Phela ngesiSwati makoti uyafunga nakatekwa. Letifungo utenta kuva wonkhe umuntfu kepha akafundzelwa tona bese ulandzela umfundisi njengobe kwenteka emshadweni wesi/umbi. Kepha makoti usho lokuphuma ngekhatsi kuye abuye akhale futsi kufakazela loko. Emva kwaloko utawubese uyayifutsa gozolo kute atoyigaba makoti. Kutawubese kufuneka inhlanti yakhe makoti le nangabe ikhona, itayitsatsa kuye makoti nave iyigabe esandJeni sangasenceJe. Lolu pheJa luphawu Iwekutsi umsebenti sewentiwe wadzimate wafika ekugcineni. 2.4.2 Umhlambiso Umhlambiso ngesiSwati kuba tipho letiniketwa bekhakhabomakoti baniketwa ngumakoti wabo. Kuyaye kubone bekhabo mkhwenyane kutsi bobani lekumele bahlanjisvve. Kungumsebenti wabo-ke kutsi babatise bekhabomakoti kute nabo bakulungiselele kahle loko. Bantfu abafani kuyake kushiyashiyane kwenta kwabo mayelana nalomdmbi kepha labavamise kungasali nakuhlanjisvva bogogo, 47

mkhulu, lusendvo, umntfwana welibovu, gozolo kanye nemkhwenyane lucobo Iwakhe. Letipho lekuniketwana ngato tiyehlukahluka, kuye ngalowo mndeni kutsi .ufuna kubaniketani laba bekhakhamntfwanabo. Kudzala bekwatiwa kutsi kuhlanjiswa ngemacasi, tinjujo, imishanyelo nalokunye nje lokwentiwe ngatandla. Lamalanga bantfu sebaniketana ngisho nemibhede imbala. Kutsiwa etinsukwini talomuhla bantfu bahlambisa ngekutsi bayakhona yini, kepha kuyelana kakhulu nemalobolo ngoba phela nguwo lasetjentiswako ekutsengeni umhlambiso. Besekushiwo kutsi bantfu banyalo sebabhica sintfu nesilumbi kangangekutsi ngisho kanye laba labashade silumbi sewubatfola nanabo bahlambisa. Kulukhuni­ ke bantfu kubayekelisa intfo lesengatini yabo nanoma loku kwenta kutsi kube nesibhicongo lesingatiwa. Phela emshwadweni wesilumbi kukhona nakhona kuphana tipho kepha imvamisa kuba tipho letiniketwa emva nje kwemshado futsi tiphutselwe emaphepheni ebukhatikhati. Lapho-ke wonkhe umuntfu uyanikela ngesipho lanaso ngisho nangemali imbala. Kantsi umhlambiso wabo laba labashade ngesilumbi kuvamise kutsi laba labahlambiswako babhale luhla Iwetintfo labatifunako balinikete bekhabomakoti. Lokunye lebesekushiwo ekucaleni kutsi nabo laba labashada umshado wesilumbi bayawafuna emalobolo lekuyintfo yesintfu. Phela ngesintfu emalobolo anika Iigunya umkhwenyane kutsi atafe rabatawuba ngebakhe ngafokuphelele. Uma kungenjalo basenekudliwa bekhabomfati. Kuper (1975) encwadzini lehlelwe nguRadcliffe-Brown naForde uyakufakazela loku nangemagama akhe abeka kanjena: The Swazi say'A child is one blood with its father and its mother', but if a man has refused to perform the recognized marriage ceremonony the children will belong to the mother's kin. The indisputable, but by no means sole, evidence of legal marriage is the acceptance of by the bride's people of a number of cattle known as emabheka under the custom of ukulobola. (Radcliff-Brown naForde, 1975:88). Kuyenteka umuntfu ateke kutsiwe utawulobola ngesinye noma kube naletinye tinkhulumo letitawenta kutsi lamashayangentfonga angalandzeli umtsimba njengalokwetayekile. Kepha lokubalulekile lapha kutsi konkhe loku bekuhlanganiswa nguremindeni lemibili letsintsekako. Umhlambiso phela kusuke 48

mkhulu, lusendvo, umntfwana welibovu, gozolo kanye nemkhwenyane lucobo<br />

Iwakhe. Letipho lekuniketwana ngato tiyehlukahluka, kuye ngalowo mndeni kutsi<br />

.ufuna kubaniketani laba bekhakhamntfwanabo. Kudzala bekwatiwa kutsi<br />

kuhlanjiswa ngemacasi, tinjujo, imishanyelo nalokunye nje lokwentiwe ngatandla.<br />

Lamalanga bantfu sebaniketana ngisho nemibhede imbala. Kutsiwa etinsukwini<br />

talomuhla bantfu bahlambisa ngekutsi bayakhona yini, kepha kuyelana kakhulu<br />

nemalobolo ngoba phela nguwo lasetjentiswako ekutsengeni umhlambiso.<br />

Besekushiwo kutsi bantfu banyalo sebabhica sintfu nesilumbi kangangekutsi<br />

ngisho kanye laba labashade silumbi sewubatfola nanabo bahlambisa. Kulukhuni­<br />

ke bantfu kubayekelisa intfo lesengatini yabo nanoma loku kwenta kutsi kube<br />

nesibhicongo lesingatiwa. Phela emshwadweni wesilumbi kukhona nakhona<br />

kuphana tipho kepha imvamisa kuba tipho letiniketwa emva nje kwemshado futsi<br />

tiphutselwe emaphepheni ebukhatikhati. Lapho-ke wonkhe umuntfu uyanikela<br />

ngesipho lanaso ngisho nangemali imbala. Kantsi umhlambiso wabo laba<br />

labashade ngesilumbi kuvamise kutsi laba labahlambiswako babhale luhla<br />

Iwetintfo labatifunako balinikete bekhabomakoti. Lokunye lebesekushiwo<br />

ekucaleni kutsi nabo laba labashada umshado wesilumbi bayawafuna emalobolo<br />

lekuyintfo yesintfu. Phela ngesintfu emalobolo anika Iigunya umkhwenyane kutsi<br />

atafe rabatawuba ngebakhe ngafokuphelele. Uma kungenjalo basenekudliwa<br />

bekhabomfati. Kuper (1975) encwadzini lehlelwe nguRadcliffe-Brown naForde<br />

uyakufakazela loku nangemagama akhe abeka kanjena:<br />

The Swazi say'A child is one blood with its father and its mother',<br />

but if a man has refused to perform the recognized marriage<br />

ceremonony the children will belong to the mother's kin. The<br />

indisputable, but by no means sole, evidence of legal marriage is the<br />

acceptance of by the bride's people of a number of cattle known as<br />

emabheka under the custom of ukulobola.<br />

(Radcliff-Brown naForde, 1975:88).<br />

Kuyenteka umuntfu ateke kutsiwe utawulobola ngesinye noma kube naletinye<br />

tinkhulumo letitawenta kutsi lamashayangentfonga angalandzeli umtsimba<br />

njengalokwetayekile. Kepha lokubalulekile lapha kutsi konkhe loku<br />

bekuhlanganiswa nguremindeni lemibili letsintsekako. Umhlambiso phela kusuke<br />

48

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!