ENYUVESIYAKAZULU - UZSpace Home

ENYUVESIYAKAZULU - UZSpace Home ENYUVESIYAKAZULU - UZSpace Home

uzspace.uzulu.ac.za
from uzspace.uzulu.ac.za More from this publisher
06.05.2013 Views

ngumnumzane welikhaya. Phela njengobe kushiwo ngetulu yonkhe intfo yesintfu iyabikwa. Khumalo (1997) ukubeka kahle loku nangemavi akhe atsi: USokhaya uma esezishunqisela, uyazethula koyise mkhulu ngokubabiza. Yindlela lena enganandlela yokuyigwema ukuze oyisemkhulu bangazibuzi ukuthi ezaphi lezi zinkomo eZigcwele isibaya. Uzibika nje ngoba bezibikiwe ziphuma, umahluko ukuthi unxusa okhokho bakhe ukuba bazemukele. (Khumalo, 1997:123). Emagama lababikela ngayo labantfu labadzala kuba ngemagama lachazako kutsi kwentekani futsi kuba nekucela kutsi labadzala bakhanyise indlela. Ngubane (1996) ukubeka kucace natsi: Nina basekutheni! (Ebathakazela). Nina bakabani kabani kabani ...! (Ebathopha). Nazo-ke izinkomo zomntanenu sezingene phakathi kwamagceke omuzi. Zemukeleni nina basekutheni izinkomo zenu, nizigcobe isibunge salapha ekhaya ukuze ziwashaye alakanye kugcwale isibaya senu. zaluseni nizivikele ezifeni zonke nina bosibanibani nithele inhlanhla kuzona. (Kokunye usuke esebasho ngezibongo zabo). (Ngubane, 1996:124). T1nkhomo atimane tishiywe nje kungakabuswa. Labakhongi bayabusiswa kulelo khaya, bahambe bamnandzi. Kantsi nalabadzala bahlatjelwa lokutsite babongwe phela njengelisiko. NemaZulu anawo lomsimeto ngekusho kwaNtombela (1996). Kantsi nasekuphele konkhe, bakhongi bahlatjiswa tingege babuse. T1ngege tichaza kutsi konkhe sekuphelele. Nakungakahlatjwa tingege kusuke kungakapheleli kutekana ngesiSwati. Akucadswe lapha kutsi nchantilini loku bekubanjalo ingani phela umtsimba bewugidvwa kungakalotjolwa, kusakhishwe inkhomo yekuyocela lukhalo kepha nyalo emaSwati sakucadzisa loku ngobe naku sekucalwa ngekulotjolwana kungagidvwa umtsimba. T1ngege setikhombisa kona kutsi bakazibani sebatishaye taphelela kungako babongwa ngekuhlatjiswa kubuswe kulelo khaya. 43

2.4 Kugidza umtsimba . EmaSwati emandvulo bekangayati intfo lekutsiwa ngumshado. Nanyalo nje basekhona labo lababambelele emasikweni bangeke nani bavumele bantfwababo bashade. Lokumangalisako nyalo kutsi bantfu ubatfola sebenta konkhe. Bayashada babuye bagidzise umtsimba ingani phela nobe angatsi umuntfu sewuphumile emasikweni ngobe abucaba kepha ngekhatsi kuye kukhona kutsi ungumuntfu futsi uyohlala angumuntfu kudzimate kufike ekugcineni kwemalanga ekuphila kwakhe. Lamalanga bantfu sebenta sijabane. Bashada bagidze ungati kutsi seyini lemboza labayentako. Bafana Hlatshwayo encwadzini lehlelwe nguMakobane nalabanye (1995) uyibeka kahle lendzaba nangemavi akhe atsi: -. The phenomenon of marriage for a modem African Christian is a confusing experience. For an average African Christian to get married they must go through a traditional African process, then a civil marriage and lastly some Church process of marriage. (Makobane nalabanye, 1995:73-74). Lapha kubekwe kwacaca kutsi vele bantfu badvungekile mayelana nekutekana. NgesiSwati kugidza umtsimba kungumsimeto wekumukelwa kwamakoti ngaJokusemtsetfweni ekhakhakhe ngekubeka kwel1khatsi TemaSwati, 28 Indlovulenkhulu 2001. Ngekwemhambo makoti ucelwa asekubo kepha kulamalanga ugidza savele ahlala ekhakhakhe. Kugcotjiswa kwemfati ngelibovu ngusona sifungo lesisemtsetfweni sekumhlanganisa nebekhakhakhe lapho sebayawuhlukaniswa kufa kuphela. Indzawo lenakekelwa kakhulu nakugcotjiswa libovu buso. NgesiSwati umuntfu ubitwa ngekutsi ungumfati wabani nasagcotjiswe libovu ngulabo labafanele bekhakhakhe. Dlamini, (1995) ubika kutsi umuntfu lomsikati bekeva buhlungu Jobuphindziwe nangabe angamtfoli lotamteka. Intfombatane beyikhula veJe yati kutsi kumele iyokwendza naseyikhulile. Ngekwemtsetfo nemhambo wesiSwati umfati ugcotjiswa libovu kanye. Lelo bovu aliphindzi nani ligezwe kepha ngekusho kwaBabe Jim Gama, babe wemfati angafigeza lelo bovu nangabe laba labamgcobisa lomntfwanakhe bakwenta loku 44

ngumnumzane welikhaya. Phela njengobe kushiwo ngetulu yonkhe intfo yesintfu<br />

iyabikwa. Khumalo (1997) ukubeka kahle loku nangemavi akhe atsi:<br />

USokhaya uma esezishunqisela, uyazethula koyise mkhulu<br />

ngokubabiza. Yindlela lena enganandlela yokuyigwema ukuze<br />

oyisemkhulu bangazibuzi ukuthi ezaphi lezi zinkomo eZigcwele<br />

isibaya. Uzibika nje ngoba bezibikiwe ziphuma, umahluko ukuthi<br />

unxusa okhokho bakhe ukuba bazemukele.<br />

(Khumalo, 1997:123).<br />

Emagama lababikela ngayo labantfu labadzala kuba ngemagama lachazako kutsi<br />

kwentekani futsi kuba nekucela kutsi labadzala bakhanyise indlela. Ngubane<br />

(1996) ukubeka kucace natsi:<br />

Nina basekutheni! (Ebathakazela). Nina bakabani kabani kabani ...!<br />

(Ebathopha). Nazo-ke izinkomo zomntanenu sezingene phakathi<br />

kwamagceke omuzi. Zemukeleni nina basekutheni izinkomo zenu,<br />

nizigcobe isibunge salapha ekhaya ukuze ziwashaye alakanye<br />

kugcwale isibaya senu. zaluseni nizivikele ezifeni zonke nina<br />

bosibanibani nithele inhlanhla kuzona. (Kokunye usuke esebasho<br />

ngezibongo zabo).<br />

(Ngubane, 1996:124).<br />

T1nkhomo atimane tishiywe nje kungakabuswa. Labakhongi bayabusiswa kulelo<br />

khaya, bahambe bamnandzi. Kantsi nalabadzala bahlatjelwa lokutsite babongwe<br />

phela njengelisiko. NemaZulu anawo lomsimeto ngekusho kwaNtombela (1996).<br />

Kantsi nasekuphele konkhe, bakhongi bahlatjiswa tingege babuse. T1ngege tichaza<br />

kutsi konkhe sekuphelele. Nakungakahlatjwa tingege kusuke kungakapheleli<br />

kutekana ngesiSwati. Akucadswe lapha kutsi nchantilini loku bekubanjalo ingani<br />

phela umtsimba bewugidvwa kungakalotjolwa, kusakhishwe inkhomo yekuyocela<br />

lukhalo kepha nyalo emaSwati sakucadzisa loku ngobe naku sekucalwa<br />

ngekulotjolwana kungagidvwa umtsimba. T1ngege setikhombisa kona kutsi<br />

bakazibani sebatishaye taphelela kungako babongwa ngekuhlatjiswa kubuswe<br />

kulelo khaya.<br />

43

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!