ENYUVESIYAKAZULU - UZSpace Home

ENYUVESIYAKAZULU - UZSpace Home ENYUVESIYAKAZULU - UZSpace Home

uzspace.uzulu.ac.za
from uzspace.uzulu.ac.za More from this publisher
06.05.2013 Views

lebekatiwa ngekutsi nguDlamini Wesine. Inkhosi Dlamini Wesine yabusa ngesikhatsi emaNgisi nemaBhunu abanga indzaba yebuniyo bemhlaba. Kuyakhumbuleka kutsi emaSwati indzaba yebuniyo bemhlaba bekangayati. Marwick, (1955) lebekanguKhomishani eSwatini ngemavi akhe uyibeka atsi lendzaba: The private ownership of land was unknown amongst them (the Swazis), and indeed throughout the Bantu world before the advent of the white man. The dominion in the land was vested in the whole nation and belonged also to the generations to follow; only the control of the use of it was in the hands of their ruler. Such use might be given to anybody so long as the land was not needed by members of the tribe, and it was in the power of the ruler to vary his grants of land and even to cancel them for good cause arising from the behaviour of the grantees and from the needs of his people. (Marwick 1955:11). Lenkhulumo ifakazela kona kutsi bantfu live bati kutsi lenkhosi lekungiyo leniketa bantfu kutsi bahlale babuye balime kulo. Matsebula, (1993) uyakufakazela loku kutsi kwatsi ngekufika kwebelumbi kwantjintja konkhe loku bati bebati kona. Lokungaphawulwa ngekubusa kwenkhosi Dlamini Wesine (1875-1889) ngekulandzisa kwaMatsebula, (1993), kutsi kwaba netinkinga ebukhosini ngenca yaloku lebesekubaliwe kwekutsi abemaningi emehlo lebekadze abuke lesikhundla. EmaSwati alekelela emaNgisi nalwa nemaPedi, kwaba nesivulwano sePitoli lebesatiwa ngekutsi yiPretoria Convention kantsi futsi inkhosi yatfumela Iitsimba enkhosini yaKaZulu, Cetjwayo. Inkhosi kubika Matsebula, (1993) acaphuna iNatal Witness kutsiwa nakancane amange ivume kutsatfwa sitfombe emphilweni yayo. Kutsiwa nayitjelwa kutsi emakhosi lafana naCetjwayo kanye naSekhukhuni bavuma kutsi batsatfwe imifodo beyiphendvula itsi 'Yebo, kepha baphi nyalo?'. Inkhosi yakhotsama tingu-7 enyangeni yeMphala nga-1889 ineminyaka lengu-34 budzala. 28

Lowalandzela inkhosi Dlamini Wesine kwabayindvodzana yakhe, Bhunu lobekaneminyaka lelishumi nane budzala ngesikhatsi kukhotsama uyise. Inkhosi Bhunu beyatiwa futsi ngemagama aye languMahlokohla naHhili. Kepha waniketwa ligama lelisemtsetfweni lelitsi nguNgwane Wesihlanu. Lokuphawulekako ngekubusa kwalenkhosi ngekulandzisa kwaMatsebufa (1993) ngunaku lokulandzelako: • Sivumelwano Sekucala seSwatini sanga-189D. Lesivumelwano besisekhatsi kwembuso wemaNgisi kanye nemaBhunu mayelana nekuhleshulwa kwelive leSwatini lelingale kweLuphongolo liniketwe emaBhunu kute bakwati kwakha umgwaco loya eKosi Bay. EmaBhunu wona bekumele avume kusuka endzaweni lebeyatiwa kutsi yiRhodesia kephanyalo lesekuyiZimbabwe. • Emva kwekusayinwa kwaleSivumelwano Sekucala seSwatini, kwabese kubakhona hulumende lobambisene eSwatini. Lohulumende bewumelwe ngemaNgisi nemaBhunu watiwa ngekutsi yi Triumvirate Governement. Lohulumende watsenga lihhotela i-Albert Bremer balenta emahhovisi ekuphatsa ekucala eSwatini. Bremer labatsenga kuye Jelihhotela watse IidoJobha lelitawakhiwa kulendzawo kutawumele libitwe ngaye, kutsiwe yiBremersdorp. Nangempela, lidolobha lalapho belatiwa ngalelo gama kwadzimate kwaba ngu-1963 lapho emaSwati alilahla leli lesiBhunu Iigama asebentisa feli leselidvume kakhufu JekuyiManzinL • Kubakhona kwelikhotho lelibukela tonkhe tivumelwano letikhona. Njengobe vele kulindzelekile, lelikhotho beliphetfwe futsi liIawulwa ngulabamhJophe. • Letinkinga letabangela kusungulwe lelikhotho tagcina setiholela e5ivumelwaneni Sesibili se5watini sanga-1893. Lesivumelwano besivumela kutsi emaBhunu abe nemandla ekuphatsa, avikeleke futsi ashaye umtsetfo e5watini ngaphandle kwekutsi iSwatini ifakwe eNtilasifalL • Lesivumelwano amange samukeleke emaSwatini. Amangala nje emaSwati kutsi kungani iNdlovukati yemaNgisi seyifuna kutsi baphatfwe be5ikhwahlande. Kwabese kutfunyelwa titfunywa temaSwati eNgilandi 29

lebekatiwa ngekutsi nguDlamini Wesine. Inkhosi Dlamini Wesine yabusa<br />

ngesikhatsi emaNgisi nemaBhunu abanga indzaba yebuniyo bemhlaba.<br />

Kuyakhumbuleka kutsi emaSwati indzaba yebuniyo bemhlaba bekangayati.<br />

Marwick, (1955) lebekanguKhomishani eSwatini ngemavi akhe uyibeka atsi<br />

lendzaba:<br />

The private ownership of land was unknown amongst them (the<br />

Swazis), and indeed throughout the Bantu world before the<br />

advent of the white man. The dominion in the land was vested<br />

in the whole nation and belonged also to the generations to<br />

follow; only the control of the use of it was in the hands of their<br />

ruler.<br />

Such use might be given to anybody so long as the land was<br />

not needed by members of the tribe, and it was in the power of<br />

the ruler to vary his grants of land and even to cancel them for<br />

good cause arising from the behaviour of the grantees and<br />

from the needs of his people.<br />

(Marwick 1955:11).<br />

Lenkhulumo ifakazela kona kutsi bantfu live bati kutsi lenkhosi lekungiyo<br />

leniketa bantfu kutsi bahlale babuye balime kulo. Matsebula, (1993)<br />

uyakufakazela loku kutsi kwatsi ngekufika kwebelumbi kwantjintja konkhe<br />

loku bati bebati kona. Lokungaphawulwa ngekubusa kwenkhosi Dlamini<br />

Wesine (1875-1889) ngekulandzisa kwaMatsebula, (1993), kutsi kwaba<br />

netinkinga ebukhosini ngenca yaloku lebesekubaliwe kwekutsi abemaningi<br />

emehlo lebekadze abuke lesikhundla. EmaSwati alekelela emaNgisi nalwa<br />

nemaPedi, kwaba nesivulwano sePitoli lebesatiwa ngekutsi yiPretoria<br />

Convention kantsi futsi inkhosi yatfumela Iitsimba enkhosini yaKaZulu,<br />

Cetjwayo.<br />

Inkhosi kubika Matsebula, (1993) acaphuna iNatal Witness kutsiwa nakancane<br />

amange ivume kutsatfwa sitfombe emphilweni yayo. Kutsiwa nayitjelwa kutsi<br />

emakhosi lafana naCetjwayo kanye naSekhukhuni bavuma kutsi batsatfwe<br />

imifodo beyiphendvula itsi 'Yebo, kepha baphi nyalo?'. Inkhosi yakhotsama<br />

tingu-7 enyangeni yeMphala nga-1889 ineminyaka lengu-34 budzala.<br />

28

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!