ENYUVESIYAKAZULU - UZSpace Home
ENYUVESIYAKAZULU - UZSpace Home ENYUVESIYAKAZULU - UZSpace Home
lebekatiwa ngekutsi nguDlamini Wesine. Inkhosi Dlamini Wesine yabusa ngesikhatsi emaNgisi nemaBhunu abanga indzaba yebuniyo bemhlaba. Kuyakhumbuleka kutsi emaSwati indzaba yebuniyo bemhlaba bekangayati. Marwick, (1955) lebekanguKhomishani eSwatini ngemavi akhe uyibeka atsi lendzaba: The private ownership of land was unknown amongst them (the Swazis), and indeed throughout the Bantu world before the advent of the white man. The dominion in the land was vested in the whole nation and belonged also to the generations to follow; only the control of the use of it was in the hands of their ruler. Such use might be given to anybody so long as the land was not needed by members of the tribe, and it was in the power of the ruler to vary his grants of land and even to cancel them for good cause arising from the behaviour of the grantees and from the needs of his people. (Marwick 1955:11). Lenkhulumo ifakazela kona kutsi bantfu live bati kutsi lenkhosi lekungiyo leniketa bantfu kutsi bahlale babuye balime kulo. Matsebula, (1993) uyakufakazela loku kutsi kwatsi ngekufika kwebelumbi kwantjintja konkhe loku bati bebati kona. Lokungaphawulwa ngekubusa kwenkhosi Dlamini Wesine (1875-1889) ngekulandzisa kwaMatsebula, (1993), kutsi kwaba netinkinga ebukhosini ngenca yaloku lebesekubaliwe kwekutsi abemaningi emehlo lebekadze abuke lesikhundla. EmaSwati alekelela emaNgisi nalwa nemaPedi, kwaba nesivulwano sePitoli lebesatiwa ngekutsi yiPretoria Convention kantsi futsi inkhosi yatfumela Iitsimba enkhosini yaKaZulu, Cetjwayo. Inkhosi kubika Matsebula, (1993) acaphuna iNatal Witness kutsiwa nakancane amange ivume kutsatfwa sitfombe emphilweni yayo. Kutsiwa nayitjelwa kutsi emakhosi lafana naCetjwayo kanye naSekhukhuni bavuma kutsi batsatfwe imifodo beyiphendvula itsi 'Yebo, kepha baphi nyalo?'. Inkhosi yakhotsama tingu-7 enyangeni yeMphala nga-1889 ineminyaka lengu-34 budzala. 28
Lowalandzela inkhosi Dlamini Wesine kwabayindvodzana yakhe, Bhunu lobekaneminyaka lelishumi nane budzala ngesikhatsi kukhotsama uyise. Inkhosi Bhunu beyatiwa futsi ngemagama aye languMahlokohla naHhili. Kepha waniketwa ligama lelisemtsetfweni lelitsi nguNgwane Wesihlanu. Lokuphawulekako ngekubusa kwalenkhosi ngekulandzisa kwaMatsebufa (1993) ngunaku lokulandzelako: • Sivumelwano Sekucala seSwatini sanga-189D. Lesivumelwano besisekhatsi kwembuso wemaNgisi kanye nemaBhunu mayelana nekuhleshulwa kwelive leSwatini lelingale kweLuphongolo liniketwe emaBhunu kute bakwati kwakha umgwaco loya eKosi Bay. EmaBhunu wona bekumele avume kusuka endzaweni lebeyatiwa kutsi yiRhodesia kephanyalo lesekuyiZimbabwe. • Emva kwekusayinwa kwaleSivumelwano Sekucala seSwatini, kwabese kubakhona hulumende lobambisene eSwatini. Lohulumende bewumelwe ngemaNgisi nemaBhunu watiwa ngekutsi yi Triumvirate Governement. Lohulumende watsenga lihhotela i-Albert Bremer balenta emahhovisi ekuphatsa ekucala eSwatini. Bremer labatsenga kuye Jelihhotela watse IidoJobha lelitawakhiwa kulendzawo kutawumele libitwe ngaye, kutsiwe yiBremersdorp. Nangempela, lidolobha lalapho belatiwa ngalelo gama kwadzimate kwaba ngu-1963 lapho emaSwati alilahla leli lesiBhunu Iigama asebentisa feli leselidvume kakhufu JekuyiManzinL • Kubakhona kwelikhotho lelibukela tonkhe tivumelwano letikhona. Njengobe vele kulindzelekile, lelikhotho beliphetfwe futsi liIawulwa ngulabamhJophe. • Letinkinga letabangela kusungulwe lelikhotho tagcina setiholela e5ivumelwaneni Sesibili se5watini sanga-1893. Lesivumelwano besivumela kutsi emaBhunu abe nemandla ekuphatsa, avikeleke futsi ashaye umtsetfo e5watini ngaphandle kwekutsi iSwatini ifakwe eNtilasifalL • Lesivumelwano amange samukeleke emaSwatini. Amangala nje emaSwati kutsi kungani iNdlovukati yemaNgisi seyifuna kutsi baphatfwe be5ikhwahlande. Kwabese kutfunyelwa titfunywa temaSwati eNgilandi 29
- Page 1 and 2: KUBUKA NGELISO LELIBANTI LIGALELO L
- Page 3 and 4: SETFULO lomsebenti ngalokukhulu kut
- Page 5 and 6: Elias Ndwandwe (Macmillan), Godfrey
- Page 7 and 8: kwaniketwa netinanatelo tato. Kubuy
- Page 10 and 11: 2.10.1.2 Ematsanga 77 2.10.1.3 Emas
- Page 12 and 13: 3.3.2 Umlandvo webakaMdluli 3.3.2.1
- Page 15 and 16: ngincamela ukufa nokufa kunokujivaz
- Page 17 and 18: lenkholo lensha. Ingabe emagama esi
- Page 19 and 20: tintfo tabo batenta kahle asubuke l
- Page 21 and 22: Coupled with this is the quest for
- Page 24 and 25: with status, wealth and superiority
- Page 26 and 27: kwadzimate kwafika belumbi. SUlliva
- Page 28 and 29: njengenhlanhla lengakavami. Ngisho
- Page 30 and 31: 1.6 Umkhawulo welucwaningo Lolucwan
- Page 32 and 33: Lokucacako lapha kutsi emasiko kuyi
- Page 34 and 35: Kulolucwaningo kuyavetwa kutsi inkh
- Page 36 and 37: nabefika nenkholo babesopheni futsi
- Page 38 and 39: lesinemandla sibili, inkhosi Ndwand
- Page 42 and 43: kutsi tiyovisisa lendzaba. Basuka t
- Page 44 and 45: Kantsi netitfunywa tesibili taphind
- Page 46 and 47: 1968 tingu-19 enyangeni yeNyoni LaT
- Page 48: SEHlUKO SESIBIU 2.0 EMASIKO NEMIHAM
- Page 52 and 53: 2.2.1 Kugana ngelicuba, lijuba noma
- Page 54 and 55: selijaha lakakhe simuntfu sibili. P
- Page 56 and 57: ngumnumzane welikhaya. Phela njengo
- Page 58 and 59: ngendlela lengekho emtsetfweni. Lab
- Page 60 and 61: Imilomo ita yonkhe kimi, Yehha! .Ye
- Page 62: sekubongwa kutsi cha nine bakabani
- Page 65 and 66: walenye indvodza nanayo kutsiwa iph
- Page 68 and 69: asivani nani nemitsi yesilumbi. Emp
- Page 70 and 71: 2.8 Kubuyisa umuntfu ekhaya EmaSwat
- Page 73 and 74: Inkhosi ngiyo lesingatsa lomcimbi f
- Page 75 and 76: angena esibayeni ngelisango lelikhu
- Page 77 and 78: tiwombane letitsite. Emva kwesikhas
- Page 79 and 80: longangezwe Longangezwe Siyamntuntu
- Page 81 and 82: lebeyingatiwa esiveni semaSwati. Lo
- Page 84 and 85: nebemndeni kanye nabomakhelwane imv
- Page 86 and 87: lengentansi ifakazela kona kutsi ti
- Page 88 and 89: Jikiliji Jikiliji ma Yenkomo kababa
lebekatiwa ngekutsi nguDlamini Wesine. Inkhosi Dlamini Wesine yabusa<br />
ngesikhatsi emaNgisi nemaBhunu abanga indzaba yebuniyo bemhlaba.<br />
Kuyakhumbuleka kutsi emaSwati indzaba yebuniyo bemhlaba bekangayati.<br />
Marwick, (1955) lebekanguKhomishani eSwatini ngemavi akhe uyibeka atsi<br />
lendzaba:<br />
The private ownership of land was unknown amongst them (the<br />
Swazis), and indeed throughout the Bantu world before the<br />
advent of the white man. The dominion in the land was vested<br />
in the whole nation and belonged also to the generations to<br />
follow; only the control of the use of it was in the hands of their<br />
ruler.<br />
Such use might be given to anybody so long as the land was<br />
not needed by members of the tribe, and it was in the power of<br />
the ruler to vary his grants of land and even to cancel them for<br />
good cause arising from the behaviour of the grantees and<br />
from the needs of his people.<br />
(Marwick 1955:11).<br />
Lenkhulumo ifakazela kona kutsi bantfu live bati kutsi lenkhosi lekungiyo<br />
leniketa bantfu kutsi bahlale babuye balime kulo. Matsebula, (1993)<br />
uyakufakazela loku kutsi kwatsi ngekufika kwebelumbi kwantjintja konkhe<br />
loku bati bebati kona. Lokungaphawulwa ngekubusa kwenkhosi Dlamini<br />
Wesine (1875-1889) ngekulandzisa kwaMatsebula, (1993), kutsi kwaba<br />
netinkinga ebukhosini ngenca yaloku lebesekubaliwe kwekutsi abemaningi<br />
emehlo lebekadze abuke lesikhundla. EmaSwati alekelela emaNgisi nalwa<br />
nemaPedi, kwaba nesivulwano sePitoli lebesatiwa ngekutsi yiPretoria<br />
Convention kantsi futsi inkhosi yatfumela Iitsimba enkhosini yaKaZulu,<br />
Cetjwayo.<br />
Inkhosi kubika Matsebula, (1993) acaphuna iNatal Witness kutsiwa nakancane<br />
amange ivume kutsatfwa sitfombe emphilweni yayo. Kutsiwa nayitjelwa kutsi<br />
emakhosi lafana naCetjwayo kanye naSekhukhuni bavuma kutsi batsatfwe<br />
imifodo beyiphendvula itsi 'Yebo, kepha baphi nyalo?'. Inkhosi yakhotsama<br />
tingu-7 enyangeni yeMphala nga-1889 ineminyaka lengu-34 budzala.<br />
28