ENYUVESIYAKAZULU - UZSpace Home

ENYUVESIYAKAZULU - UZSpace Home ENYUVESIYAKAZULU - UZSpace Home

uzspace.uzulu.ac.za
from uzspace.uzulu.ac.za More from this publisher
06.05.2013 Views

Yicala elikhulu elalimlahla umuntu qede ahlawuliswe ngeshumi lawopondo. Kwakunjalo ukungcofa igama lomuntu. Nanamuhla kuselicala elikhulu ukujivaza igama lomuntu ngokuhamba njengehansi utshela abantu ukuthi usobanibani ugile umkhuba omubi. Alisagezwa-ke ngeshumi lawopondo igama elinukubeziwe. Umninilo usekungenela kUbammeli, akudle adle ngisho inkukhu ethi kwe egcekeni lakho. (Ntuli naNtuli, 1995:106). Nangabe Iigama lesintfu Iibaluleke kangaka kuma-Afrika kumele kuke kuphenyisiswe kutsi kungani loku kunjena. Kumele kuke kubukwe kutsi yini leyentekako nakwetsiwa bantfwana emagama kute kutfolakale sitfombe lesiphelele. Kumele kubukwe kutsi yini ndzaba bantfu bakhetse Iigama lelitsite nabetsa umntfwanabo. Kwetsa umntfwana yintfo lechubekako lengemi ndzawonye. Nicolaisen, (1976) ukubeka kucace loku nangemavi akhe atsi: The naming process is a continuum that has never been interrupted since it first began. In fact, naming is so intimately linked with the history of the human race and its mastery over the world by which it is surrounded, that ultimately the history of naming may be said to be the same as the history of the human spirit, or, putting it in a proverbial nutshell, man always has been, and still is, a naming animal. (Nicolaisen,1976:143). Ucinisile Nicolaisen kwetsa umntfwana ligama utawudzimate ahlukaniswe nalo kufa. Ubuye atsi eveni akekho lovunyelwe kungabi nalo ligama. Sampson abhalela Iiphephandzaba i-Saturday Star lamhlaka 24 kuMabasa 1999, ukuchubela embili loku lokushiwo nguNicolaisen uma ngemagama atsi: Names have to be strong, memorable and capable of standing the test of time. And they should not mean something rude in any language. (Sampson,1999:14). 133

Kuyajabulisa lamalanga kubona kutsi bosopolitiki bakitsi kwangatsi sebayabona kutsi bona ngekutsi badvume futsi batiwe ngemagama abo esilumbi. Loku kwenta kutsi kube IUla kutsi nesive silandzele nangabe baholi bakhomba indlela. Phela kwetsa emagama esilumbi ngiko lesekugcwele etingcondvweni tebantfu labamnyama. Ngengobe bekushiwo vele umuntfu abone kwangatsi uyaphoceka netsa umntfwana Iigama lesintfu. Nsimbi, (1959) uyibeka kahle lendzaba nakatsi: There are many good traditions and customs which the African ought to keep and be proud of. At present many African tribes are loosing much of this inheritance in an attempt to adopt Western culture wholesale.... In my opinion the use of African traditional names ought to be preserved.... (Nsimbi, 1950:204). LebekanguNobhala Jikelele wePan African Congress (PAC), uMnu. Benny Alexander waba ngulomunye wekucala kutsi antjintje Iigama Jakhe Jesilumbi abuyele kulendzabuko laKhoisan X. Bantfu labafana naNdvunankhulu weMphumalanga Kapa, uMfundisi Arnold Stofile nanaye sewuntjintjele egameni lakhe lesintfu laMakhenkesi. Empeleni lowo akafuni nani kutsi abitwe nga-Arnold. Ndvunankhulu weGauteng, Sam Shilowa sewusebentisa Iigama lakhe lasekhaya laMbazima akasabitwa ngalela Sam. Akugcini lapho, neNdvuna lephetse Utiko leTemsebenti, Sheperd Mdladlana, sewubuyele egameni lakhe lasekhaya laMembathisi. Lomunye lolandzele labaholi yiNdvuna yeTekuvikela, Patrick Lekota, sewuntjintjile nanaye sewusebentisa ligama lasekhaya laMosia. Banyenti kabi labalandzele labaholi,luhla ludze kakhulu. Bhengu, (1975) ubukeka ayitsandza kakhulu indzaba yekusebentisa emagama asekhaya futsi uyakhombisa kubaluleka kwalamagama. Asesimuve nakabeka ngemagama atsi: Generally speaking Africans value their names. A traditional African name is a religious mark of personal and human identification. It is a symbol of honour and respect for the physical environment in which the human experience flourishes positively or negatively. (Bhengu, 1975:52). 134

Yicala elikhulu elalimlahla umuntu qede ahlawuliswe ngeshumi<br />

lawopondo. Kwakunjalo ukungcofa igama lomuntu. Nanamuhla<br />

kuselicala elikhulu ukujivaza igama lomuntu ngokuhamba<br />

njengehansi utshela abantu ukuthi usobanibani ugile umkhuba<br />

omubi. Alisagezwa-ke ngeshumi lawopondo igama<br />

elinukubeziwe. Umninilo usekungenela kUbammeli, akudle adle<br />

ngisho inkukhu ethi kwe egcekeni lakho.<br />

(Ntuli naNtuli, 1995:106).<br />

Nangabe Iigama lesintfu Iibaluleke kangaka kuma-Afrika kumele kuke<br />

kuphenyisiswe kutsi kungani loku kunjena. Kumele kuke kubukwe kutsi yini<br />

leyentekako nakwetsiwa bantfwana emagama kute kutfolakale sitfombe<br />

lesiphelele. Kumele kubukwe kutsi yini ndzaba bantfu bakhetse Iigama lelitsite<br />

nabetsa umntfwanabo. Kwetsa umntfwana yintfo lechubekako lengemi<br />

ndzawonye. Nicolaisen, (1976) ukubeka kucace loku nangemavi akhe atsi:<br />

The naming process is a continuum that has never<br />

been<br />

interrupted since it first began. In fact, naming is so<br />

intimately linked with the history of the human race<br />

and its mastery over the world by which it is<br />

surrounded, that ultimately the history of<br />

naming may be said to be the same as the history<br />

of the human spirit, or, putting it in a proverbial<br />

nutshell,<br />

man always has been, and still is, a naming animal.<br />

(Nicolaisen,1976:143).<br />

Ucinisile Nicolaisen kwetsa umntfwana ligama utawudzimate ahlukaniswe nalo kufa.<br />

Ubuye atsi eveni akekho lovunyelwe kungabi nalo ligama. Sampson abhalela<br />

Iiphephandzaba i-Saturday Star lamhlaka 24 kuMabasa 1999, ukuchubela embili loku<br />

lokushiwo nguNicolaisen uma ngemagama atsi:<br />

Names have to be strong, memorable and capable of<br />

standing the test of time. And they should not mean<br />

something rude in any language.<br />

(Sampson,1999:14).<br />

133

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!