ENYUVESIYAKAZULU - UZSpace Home
ENYUVESIYAKAZULU - UZSpace Home ENYUVESIYAKAZULU - UZSpace Home
Yicala elikhulu elalimlahla umuntu qede ahlawuliswe ngeshumi lawopondo. Kwakunjalo ukungcofa igama lomuntu. Nanamuhla kuselicala elikhulu ukujivaza igama lomuntu ngokuhamba njengehansi utshela abantu ukuthi usobanibani ugile umkhuba omubi. Alisagezwa-ke ngeshumi lawopondo igama elinukubeziwe. Umninilo usekungenela kUbammeli, akudle adle ngisho inkukhu ethi kwe egcekeni lakho. (Ntuli naNtuli, 1995:106). Nangabe Iigama lesintfu Iibaluleke kangaka kuma-Afrika kumele kuke kuphenyisiswe kutsi kungani loku kunjena. Kumele kuke kubukwe kutsi yini leyentekako nakwetsiwa bantfwana emagama kute kutfolakale sitfombe lesiphelele. Kumele kubukwe kutsi yini ndzaba bantfu bakhetse Iigama lelitsite nabetsa umntfwanabo. Kwetsa umntfwana yintfo lechubekako lengemi ndzawonye. Nicolaisen, (1976) ukubeka kucace loku nangemavi akhe atsi: The naming process is a continuum that has never been interrupted since it first began. In fact, naming is so intimately linked with the history of the human race and its mastery over the world by which it is surrounded, that ultimately the history of naming may be said to be the same as the history of the human spirit, or, putting it in a proverbial nutshell, man always has been, and still is, a naming animal. (Nicolaisen,1976:143). Ucinisile Nicolaisen kwetsa umntfwana ligama utawudzimate ahlukaniswe nalo kufa. Ubuye atsi eveni akekho lovunyelwe kungabi nalo ligama. Sampson abhalela Iiphephandzaba i-Saturday Star lamhlaka 24 kuMabasa 1999, ukuchubela embili loku lokushiwo nguNicolaisen uma ngemagama atsi: Names have to be strong, memorable and capable of standing the test of time. And they should not mean something rude in any language. (Sampson,1999:14). 133
Kuyajabulisa lamalanga kubona kutsi bosopolitiki bakitsi kwangatsi sebayabona kutsi bona ngekutsi badvume futsi batiwe ngemagama abo esilumbi. Loku kwenta kutsi kube IUla kutsi nesive silandzele nangabe baholi bakhomba indlela. Phela kwetsa emagama esilumbi ngiko lesekugcwele etingcondvweni tebantfu labamnyama. Ngengobe bekushiwo vele umuntfu abone kwangatsi uyaphoceka netsa umntfwana Iigama lesintfu. Nsimbi, (1959) uyibeka kahle lendzaba nakatsi: There are many good traditions and customs which the African ought to keep and be proud of. At present many African tribes are loosing much of this inheritance in an attempt to adopt Western culture wholesale.... In my opinion the use of African traditional names ought to be preserved.... (Nsimbi, 1950:204). LebekanguNobhala Jikelele wePan African Congress (PAC), uMnu. Benny Alexander waba ngulomunye wekucala kutsi antjintje Iigama Jakhe Jesilumbi abuyele kulendzabuko laKhoisan X. Bantfu labafana naNdvunankhulu weMphumalanga Kapa, uMfundisi Arnold Stofile nanaye sewuntjintjele egameni lakhe lesintfu laMakhenkesi. Empeleni lowo akafuni nani kutsi abitwe nga-Arnold. Ndvunankhulu weGauteng, Sam Shilowa sewusebentisa Iigama lakhe lasekhaya laMbazima akasabitwa ngalela Sam. Akugcini lapho, neNdvuna lephetse Utiko leTemsebenti, Sheperd Mdladlana, sewubuyele egameni lakhe lasekhaya laMembathisi. Lomunye lolandzele labaholi yiNdvuna yeTekuvikela, Patrick Lekota, sewuntjintjile nanaye sewusebentisa ligama lasekhaya laMosia. Banyenti kabi labalandzele labaholi,luhla ludze kakhulu. Bhengu, (1975) ubukeka ayitsandza kakhulu indzaba yekusebentisa emagama asekhaya futsi uyakhombisa kubaluleka kwalamagama. Asesimuve nakabeka ngemagama atsi: Generally speaking Africans value their names. A traditional African name is a religious mark of personal and human identification. It is a symbol of honour and respect for the physical environment in which the human experience flourishes positively or negatively. (Bhengu, 1975:52). 134
- Page 96 and 97: tiyadliwa noma kuvangelwe ngato nje
- Page 98 and 99: Kugabela Iitsanga etiko Kugodla lub
- Page 100 and 101: emhlabeni wonkhe jikelele. Lapha ku
- Page 102 and 103: 2.11.1.4 Inkhonyane Inkhonyane yent
- Page 104 and 105: 2.11.1.12 Sagila U5wati njengaletin
- Page 106 and 107: lomuntfu sewudlulile esigabeni seku
- Page 108 and 109: 2.11.2.11 Umcwasho Umewasho wentiwa
- Page 110 and 111: Sisu sibekelwa ngaphandle kwelugogo
- Page 112 and 113: During my first visit to the Queen
- Page 114 and 115: Kulukhuni satje kungena emtini wemn
- Page 116 and 117: phela umsunguli waso noma basunguli
- Page 118 and 119: ngenca yemphucuko yaseNshonalanga.
- Page 120 and 121: Mswati Wesitsatfu Shongwe. Ntombi T
- Page 122: Loku futsi kuhambelana naloku lekuc
- Page 125 and 126: 3.3.2 Urnlandvo webakaMdluli Sibong
- Page 127 and 128: Cishe kunengi lokungashiwo ngalesib
- Page 130 and 131: Indlela 3.3.3.1 Tinanatelo takaSime
- Page 132: Mpembe lefihle lakaLokotfwako Ndleb
- Page 135 and 136: Iichawe Khamukhamu Magcova. BakaMag
- Page 137 and 138: Mahle emacusi Ageza ngelubisi. Indl
- Page 139 and 140: achamuka kulelemaTfonga. Kutsiwa in
- Page 141 and 142: Lukhambule Mnyamandze wakaLaSiwela
- Page 144 and 145: 3.3.6.1 Tinanatelo takaMahlalela Na
- Page 148 and 149: Kuntjintja kwemagama esilumbi kuset
- Page 150 and 151: Lomkhulu, Hurley. Ngenhlanhla saphu
- Page 152 and 153: ukumbiza kahle uthunjana wami zimng
- Page 154 and 155: lamabili leyetsiwa wona isatalwa fu
- Page 156 and 157: ngenca yemfundziso lembi yebatfumbi
- Page 158 and 159: lekutinsika talo lelolikhaya. Kubik
- Page 161 and 162: of all creation, no matter the diff
- Page 163 and 164: ikakhulu uma kukhufunywa ngumuntfu
- Page 166 and 167: aphika bahlante kwayitolo utsi basa
- Page 168 and 169: man's senses and of nature, but hav
- Page 170 and 171: ukhombisa indlela latinyembenya nga
- Page 172 and 173: inkholo yesintfu inguko konkhe loku
- Page 174 and 175: eligion to the extent that the reli
- Page 176 and 177: Therefore, African Renaissance shou
- Page 178 and 179: instruments for the development of
- Page 180 and 181: sivakashelwa boNkosazane lababephum
- Page 182 and 183: sewente kutsi ube mdzibi munye nala
- Page 184 and 185: 4.4 Budlelwane nemtselela wenkholo
- Page 186 and 187: 'religion' is set apart from Africa
- Page 188 and 189: sprinkled before the altar or poure
- Page 190 and 191: lebekunyembenywa ngulabekunene keph
- Page 192 and 193: SEHlUKO 5 .5.0 LUHLATIYO, lOKUTFOLA
- Page 194 and 195: eing told, and had become the vangu
Yicala elikhulu elalimlahla umuntu qede ahlawuliswe ngeshumi<br />
lawopondo. Kwakunjalo ukungcofa igama lomuntu. Nanamuhla<br />
kuselicala elikhulu ukujivaza igama lomuntu ngokuhamba<br />
njengehansi utshela abantu ukuthi usobanibani ugile umkhuba<br />
omubi. Alisagezwa-ke ngeshumi lawopondo igama<br />
elinukubeziwe. Umninilo usekungenela kUbammeli, akudle adle<br />
ngisho inkukhu ethi kwe egcekeni lakho.<br />
(Ntuli naNtuli, 1995:106).<br />
Nangabe Iigama lesintfu Iibaluleke kangaka kuma-Afrika kumele kuke<br />
kuphenyisiswe kutsi kungani loku kunjena. Kumele kuke kubukwe kutsi yini<br />
leyentekako nakwetsiwa bantfwana emagama kute kutfolakale sitfombe<br />
lesiphelele. Kumele kubukwe kutsi yini ndzaba bantfu bakhetse Iigama lelitsite<br />
nabetsa umntfwanabo. Kwetsa umntfwana yintfo lechubekako lengemi<br />
ndzawonye. Nicolaisen, (1976) ukubeka kucace loku nangemavi akhe atsi:<br />
The naming process is a continuum that has never<br />
been<br />
interrupted since it first began. In fact, naming is so<br />
intimately linked with the history of the human race<br />
and its mastery over the world by which it is<br />
surrounded, that ultimately the history of<br />
naming may be said to be the same as the history<br />
of the human spirit, or, putting it in a proverbial<br />
nutshell,<br />
man always has been, and still is, a naming animal.<br />
(Nicolaisen,1976:143).<br />
Ucinisile Nicolaisen kwetsa umntfwana ligama utawudzimate ahlukaniswe nalo kufa.<br />
Ubuye atsi eveni akekho lovunyelwe kungabi nalo ligama. Sampson abhalela<br />
Iiphephandzaba i-Saturday Star lamhlaka 24 kuMabasa 1999, ukuchubela embili loku<br />
lokushiwo nguNicolaisen uma ngemagama atsi:<br />
Names have to be strong, memorable and capable of<br />
standing the test of time. And they should not mean<br />
something rude in any language.<br />
(Sampson,1999:14).<br />
133