LUCWANINGO LOLUNZULU LOLUMAYELANA NEKUBALULEKA ...

LUCWANINGO LOLUNZULU LOLUMAYELANA NEKUBALULEKA ... LUCWANINGO LOLUNZULU LOLUMAYELANA NEKUBALULEKA ...

uzspace.uzulu.ac.za
from uzspace.uzulu.ac.za More from this publisher
06.05.2013 Views

3.2 TIGABATEBANTFWANA 3.2.1 lUSWANE Luswane kushiwo umntfwana losebovu losandza kutalwa longakaphumi endlini. Imvamisa uma lubelekwa kuba netalukati kulelodladla. Luswane lubelekelwa edladleni lapho kungalali muntfu khona. Nangabe kute lidladla lekubelekela ekhaya, lubelekelwa endlini yagogo ngobe kumele kutsi kungangeni bantfu labashisako kulelodladla. Nguletinye tizatfu letenta kutsi kubelekelwe edladleni lagogo ngobe vena akashisi, umuntfu lokhulile longasatinaki tindzaba temacansi. Talukati letikhona lapho tiyacinisekisa kutsi luswane uma luchamuka emhlabeni luyakhala lukhambise kutsi luphilile. Uma lungakhali talukati tiyalushaya etinyaweni name ematsangeni kancane luze lukhale. Uma kungenteka kutsi lungakhali kutawubese kuyabonakala kutsi kukhona lokungakalungi emphilweni yalo. Kukubeleka kahle uma lutsite luyabelekwa bese luyakhala.Lokukhala kuyindlela yekukhombisa kutsi luyakhuluma luphilile. Kukukhuluma kwekucala. Sanderson (1991:11) ukubeka kanje: The prelinguistic stage which includes the crying stage and the cooing stage. Kukhwehlela ngulokunye lokubalulekile lokumele kwenteke uma luswane luphile kahle. Kukhala nekukhwehlela kuyahambisana. Nanobe luswane kutakwenteka kutsi lube yimbebebe uma selukhulile kodvwa kumele kutsi kukhala kwenteke. Lokukhala kuyindlela lelikhuluma ngayo ngobe phela alukwati kukhuluma. Kuze kutsi kubonakale luphilile kumele lukukhombise laka ngekukhala. 63

Uma lukhala luswane talukati tiyalutsatsa tiluphakamise bese tilubhekisa phasi tinyawo tibheka etulu. Titawubese tiyalukhuhlutisa kodvwa solo lucongile lubheke phasi. Ngaleso sikhatsi sikhwehlela sitabese siyaphuma . Kutawutsi ngekuphuma kwaso bese tiyalutsatsa loluswane tilubamba kahle. Lesikhwehlela kufanele kutsi vele siphume ngobe singabe singaphumi loluswane livi laiD litawuhoshota naselukhulile. Sifuba saiD sitawuhlala sihoshota naluphefumula. Kuphefumula kwalo kutawuba yinkinga lenkhulu ekuphileni kwalo. Kulesinye sikhatsi kuye kuvakale umsindvo losakuhlabela naluphefumula. Kuhona lokukhulu uma luswane lulele kutsiwa kubangelwa kutsi sikhwehlela sisuke singakaphumi nalubelekwa. Gogo Magongo (2001) ngemlomo wakhe utsi: Kuh/e kutsi sikhweh/e/a sikhishwe ngoba /utawuhona /uswane. Naseticedzile talukati kubuka kutsi sikhwehlela siphumile tiyalutsatsa loluswane tilubhunyisele khona lungetuwuhlushwa bomoya lababi. Luswane luyabhunyiselwa luseluncane khona Iitewumelana nemphilo naselukhulile. Phela kukhula kwalo kuya ngekutsi Iwentiwe yini tintfo lekumele tenteke uma lubelekwa. Kulesinye sikhatsi luyabelekwa kodvwa sekuyatiwa kutsi Iona luyawukwendza kabani, imvamisa yaloko kwenteka nangabe uyise asiselwa tinkhomo talomunye umnumzane ngobe afuna kulobola unina walo loluswane. Kutawutsi ngekuvumelana nebelusendvo kube kuyatiwa lusabelekwa kutsi Iona luyawukwendza kabani naselukhulile. Nguletinye tibopho letikhona esiSwatini letenteka luswane lusabelekwa. Kungako kubonakele kukuhle kulolucwaningo kutsi kucalwe ekucaleni loluswane lusabelekwa kuze kubonakale kutsi kwendza ngesiSwati akusukeli lapho intfombi seyikhulile kepha kuyaye kucale ekucaleni umuntfu asatalwa, kulungiselwe kutsi vena uyawukwendza kubani nasakhulile. Imvamisa 64

3.2 TIGABATEBANTFWANA<br />

3.2.1 lUSWANE<br />

Luswane kushiwo umntfwana losebovu losandza kutalwa longakaphumi<br />

endlini. Imvamisa uma lubelekwa kuba netalukati kulelodladla. Luswane<br />

lubelekelwa edladleni lapho kungalali muntfu khona. Nangabe kute lidladla<br />

lekubelekela ekhaya, lubelekelwa endlini yagogo ngobe kumele kutsi<br />

kungangeni bantfu labashisako kulelodladla. Nguletinye tizatfu letenta kutsi<br />

kubelekelwe edladleni lagogo ngobe vena akashisi, umuntfu lokhulile<br />

longasatinaki tindzaba temacansi. Talukati letikhona lapho tiyacinisekisa<br />

kutsi luswane uma luchamuka emhlabeni luyakhala lukhambise kutsi<br />

luphilile. Uma lungakhali talukati tiyalushaya etinyaweni name ematsangeni<br />

kancane luze lukhale. Uma kungenteka kutsi lungakhali kutawubese<br />

kuyabonakala kutsi kukhona lokungakalungi emphilweni yalo. Kukubeleka<br />

kahle uma lutsite luyabelekwa bese luyakhala.Lokukhala kuyindlela<br />

yekukhombisa kutsi luyakhuluma luphilile. Kukukhuluma kwekucala.<br />

Sanderson (1991:11) ukubeka kanje:<br />

The prelinguistic stage which includes the crying stage<br />

and the cooing stage.<br />

Kukhwehlela ngulokunye lokubalulekile lokumele kwenteke uma luswane<br />

luphile kahle. Kukhala nekukhwehlela kuyahambisana. Nanobe luswane<br />

kutakwenteka kutsi lube yimbebebe uma selukhulile kodvwa kumele kutsi<br />

kukhala kwenteke. Lokukhala kuyindlela lelikhuluma ngayo ngobe phela<br />

alukwati kukhuluma. Kuze kutsi kubonakale luphilile kumele lukukhombise<br />

laka ngekukhala.<br />

63

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!