LUCWANINGO LOLUNZULU LOLUMAYELANA NEKUBALULEKA ...
LUCWANINGO LOLUNZULU LOLUMAYELANA NEKUBALULEKA ... LUCWANINGO LOLUNZULU LOLUMAYELANA NEKUBALULEKA ...
3.2 TIGABATEBANTFWANA 3.2.1 lUSWANE Luswane kushiwo umntfwana losebovu losandza kutalwa longakaphumi endlini. Imvamisa uma lubelekwa kuba netalukati kulelodladla. Luswane lubelekelwa edladleni lapho kungalali muntfu khona. Nangabe kute lidladla lekubelekela ekhaya, lubelekelwa endlini yagogo ngobe kumele kutsi kungangeni bantfu labashisako kulelodladla. Nguletinye tizatfu letenta kutsi kubelekelwe edladleni lagogo ngobe vena akashisi, umuntfu lokhulile longasatinaki tindzaba temacansi. Talukati letikhona lapho tiyacinisekisa kutsi luswane uma luchamuka emhlabeni luyakhala lukhambise kutsi luphilile. Uma lungakhali talukati tiyalushaya etinyaweni name ematsangeni kancane luze lukhale. Uma kungenteka kutsi lungakhali kutawubese kuyabonakala kutsi kukhona lokungakalungi emphilweni yalo. Kukubeleka kahle uma lutsite luyabelekwa bese luyakhala.Lokukhala kuyindlela yekukhombisa kutsi luyakhuluma luphilile. Kukukhuluma kwekucala. Sanderson (1991:11) ukubeka kanje: The prelinguistic stage which includes the crying stage and the cooing stage. Kukhwehlela ngulokunye lokubalulekile lokumele kwenteke uma luswane luphile kahle. Kukhala nekukhwehlela kuyahambisana. Nanobe luswane kutakwenteka kutsi lube yimbebebe uma selukhulile kodvwa kumele kutsi kukhala kwenteke. Lokukhala kuyindlela lelikhuluma ngayo ngobe phela alukwati kukhuluma. Kuze kutsi kubonakale luphilile kumele lukukhombise laka ngekukhala. 63
Uma lukhala luswane talukati tiyalutsatsa tiluphakamise bese tilubhekisa phasi tinyawo tibheka etulu. Titawubese tiyalukhuhlutisa kodvwa solo lucongile lubheke phasi. Ngaleso sikhatsi sikhwehlela sitabese siyaphuma . Kutawutsi ngekuphuma kwaso bese tiyalutsatsa loluswane tilubamba kahle. Lesikhwehlela kufanele kutsi vele siphume ngobe singabe singaphumi loluswane livi laiD litawuhoshota naselukhulile. Sifuba saiD sitawuhlala sihoshota naluphefumula. Kuphefumula kwalo kutawuba yinkinga lenkhulu ekuphileni kwalo. Kulesinye sikhatsi kuye kuvakale umsindvo losakuhlabela naluphefumula. Kuhona lokukhulu uma luswane lulele kutsiwa kubangelwa kutsi sikhwehlela sisuke singakaphumi nalubelekwa. Gogo Magongo (2001) ngemlomo wakhe utsi: Kuh/e kutsi sikhweh/e/a sikhishwe ngoba /utawuhona /uswane. Naseticedzile talukati kubuka kutsi sikhwehlela siphumile tiyalutsatsa loluswane tilubhunyisele khona lungetuwuhlushwa bomoya lababi. Luswane luyabhunyiselwa luseluncane khona Iitewumelana nemphilo naselukhulile. Phela kukhula kwalo kuya ngekutsi Iwentiwe yini tintfo lekumele tenteke uma lubelekwa. Kulesinye sikhatsi luyabelekwa kodvwa sekuyatiwa kutsi Iona luyawukwendza kabani, imvamisa yaloko kwenteka nangabe uyise asiselwa tinkhomo talomunye umnumzane ngobe afuna kulobola unina walo loluswane. Kutawutsi ngekuvumelana nebelusendvo kube kuyatiwa lusabelekwa kutsi Iona luyawukwendza kabani naselukhulile. Nguletinye tibopho letikhona esiSwatini letenteka luswane lusabelekwa. Kungako kubonakele kukuhle kulolucwaningo kutsi kucalwe ekucaleni loluswane lusabelekwa kuze kubonakale kutsi kwendza ngesiSwati akusukeli lapho intfombi seyikhulile kepha kuyaye kucale ekucaleni umuntfu asatalwa, kulungiselwe kutsi vena uyawukwendza kubani nasakhulile. Imvamisa 64
- Page 34 and 35: Lolucwaningo lubuke nelisikomphilo
- Page 36 and 37: SEHLUKO SESIBILI 2.0 UMLANDVO LOMFI
- Page 38 and 39: imihambo yawo ayawakhumbula emadlot
- Page 41 and 42: 2.3 TITSELO Titselo tasendle esiven
- Page 43 and 44: - ngulawo lafuyile, lanetinkhomo le
- Page 45 and 46: afinyelela endzaweni lebitwa ngekut
- Page 47 and 48: lelingephansi kwesiNguni. Babantfu
- Page 49 and 50: yatsatsa bukhosi ineminyaka lelishu
- Page 51 and 52: ngemnyaka wa-1868. Kuphangalala kwa
- Page 53 and 54: We have been afraid ofthe Boers. We
- Page 55 and 56: emaSwati atfume/a emabutfo /angu-3
- Page 57 and 58: yeNkhosi Bhunu wametsa libito lekut
- Page 60 and 61: Phela tintfo letibalulekile nobe le
- Page 62 and 63: yavuselela umcwasho kutsi kumele na
- Page 64 and 65: ltiyori yaParsons (1996) iyasho kut
- Page 66: loko lokholelwa kuko kungaba inkhol
- Page 69 and 70: emadlotini amemukele, amati. Kulesi
- Page 71 and 72: tinkhukhu, nobe bamendzisele umfati
- Page 73 and 74: kulapho abuka khona imindeni yawo.
- Page 75 and 76: seyikhulile lenkhomo yemadloti laba
- Page 77 and 78: ebakhuluma Iona lulwimi IwesiSwati.
- Page 79 and 80: SEHLUKO SESITSATFU 3.0 TIGABA TEBAN
- Page 81: kutsatfwa njengobe kunjalo kutsi ak
- Page 86 and 87: lesibopho sibakhona lesibopho asikh
- Page 88 and 89: uyajuma, akalali njengemfati. Kumel
- Page 90 and 91: 3.3.2 LITJITJI/INGABISA LITJITJI/ I
- Page 92 and 93: sikhatsi lingasonywa emitsimbeni, e
- Page 94: 3.3.3 LICHIKlZA Lichikiza kushiwo i
- Page 97 and 98: tekucala titawuhlangana elukhalweni
- Page 99 and 100: etintfombini ngobe kulapho kubonaka
- Page 101 and 102: ayatati tinanatelo tesiSwati ngobe
- Page 103 and 104: Labadzala batawubese bayabitana bat
- Page 105 and 106: NgesiSwati intfombi ayihlolwa ngula
- Page 107 and 108: asuke asentiwe. Kuphuma kwayo lapha
- Page 109 and 110: lokwentekako kulesigaba kodvwa loku
- Page 111: Makoti nave uyabahlonipha basemtini
- Page 114 and 115: letiyimfica kepha kungenteka tigcin
- Page 116 and 117: value than the activities monopoliz
- Page 118 and 119: yintfo lenkhulu futsi lehlonishwako
- Page 120: Should a wife be laZ'h neglect her
- Page 123 and 124: makoti lomdzala lomendlalelako phas
- Page 125 and 126: kutsi kwenteke. Gogo njengobe bekus
- Page 127 and 128: 3.4 TIGABA TALABADVUNA 3.4.1 UMFANA
- Page 129: Kulesinye sikhatsi kungaze kubukeke
- Page 132: Kuba lijaha kutsatsa iminyaka lemin
3.2 TIGABATEBANTFWANA<br />
3.2.1 lUSWANE<br />
Luswane kushiwo umntfwana losebovu losandza kutalwa longakaphumi<br />
endlini. Imvamisa uma lubelekwa kuba netalukati kulelodladla. Luswane<br />
lubelekelwa edladleni lapho kungalali muntfu khona. Nangabe kute lidladla<br />
lekubelekela ekhaya, lubelekelwa endlini yagogo ngobe kumele kutsi<br />
kungangeni bantfu labashisako kulelodladla. Nguletinye tizatfu letenta kutsi<br />
kubelekelwe edladleni lagogo ngobe vena akashisi, umuntfu lokhulile<br />
longasatinaki tindzaba temacansi. Talukati letikhona lapho tiyacinisekisa<br />
kutsi luswane uma luchamuka emhlabeni luyakhala lukhambise kutsi<br />
luphilile. Uma lungakhali talukati tiyalushaya etinyaweni name ematsangeni<br />
kancane luze lukhale. Uma kungenteka kutsi lungakhali kutawubese<br />
kuyabonakala kutsi kukhona lokungakalungi emphilweni yalo. Kukubeleka<br />
kahle uma lutsite luyabelekwa bese luyakhala.Lokukhala kuyindlela<br />
yekukhombisa kutsi luyakhuluma luphilile. Kukukhuluma kwekucala.<br />
Sanderson (1991:11) ukubeka kanje:<br />
The prelinguistic stage which includes the crying stage<br />
and the cooing stage.<br />
Kukhwehlela ngulokunye lokubalulekile lokumele kwenteke uma luswane<br />
luphile kahle. Kukhala nekukhwehlela kuyahambisana. Nanobe luswane<br />
kutakwenteka kutsi lube yimbebebe uma selukhulile kodvwa kumele kutsi<br />
kukhala kwenteke. Lokukhala kuyindlela lelikhuluma ngayo ngobe phela<br />
alukwati kukhuluma. Kuze kutsi kubonakale luphilile kumele lukukhombise<br />
laka ngekukhala.<br />
63