LUCWANINGO LOLUNZULU LOLUMAYELANA NEKUBALULEKA ...

LUCWANINGO LOLUNZULU LOLUMAYELANA NEKUBALULEKA ... LUCWANINGO LOLUNZULU LOLUMAYELANA NEKUBALULEKA ...

uzspace.uzulu.ac.za
from uzspace.uzulu.ac.za More from this publisher
06.05.2013 Views

emaSwati anekwetsemba kutsi losewahamba sewungumoya futsi sewusondzelene naMvelinchanti. Nangabe kukhona lekumelwe kwedluliswe kuye kulosewahamba, kwendluliswa emsamo kuhlalwe phasi nobe kugucwe ngemadvolo kukhombisa inhlonipho. EmaSwati bekangcwaba ekhaya nangabe babe nobe make welikhaya ahambile. Lokwendluliswa kwemsebenti kwenteka ngalesikhatsi losewahamba angasambonwa ngemehlo enyama kepha kube watiwa kutsi uke waphila waba nani ngenyama. Lomuntfu losewahamba akasuye uMdali kepha ulidloti EmaSwati ayabatisa bantfu lese bahamba. Awabalahli labantfu. Kutsi nakufika leso sikhatsi emaSwati akhombise kutsi asabakhumbula ngekutsi abentele umsebenti. EmaSwati kumele kutsi ati kutsi labantfu labangemadloti nabo, futsi ayabati. Asikho-ke sidzingo sekutsi njengobe umuntfu angasekho kulabaphilako akhohlweke kalula. Tintfo labebateswela labaphilako emadloti ayatati ngobe ake aphila nabo. Labanye bayakholelwa ekutseni emadloti ngiwo latabakhulumela naMvelinchanti njengobe nawo angumoya. Jim Gama (2002) uchaza Iidloti kanjena : Lid/oti ngumuntfu /osewafa /osida/wa saNku/unku/u /ongasekho kitsi. Labantfu lesebahamba lesitsi ngemadloti uma sekumatima bayasita kakhulu yingci-nje nawukholelwa kubo. Kulesinye sikhatsi nangabe belusendvo sebakhohliwe ngabo bayenta kutsi baletse kugula nobe imimoya lemibi ekhaya khona batewukhunjulwa ngobe kungaphunywa kuyewuphengulwa kutawutfolakala kutsi yini lefunekako, bese iyalungiswa, imvamisa kulungiswa ngekutsi kuphahlwe. Emadloti ekhaya ayabikelwa ngako konkhe lokwentekako, kungaba kugula, umtsimba, kufa, kuvakasha, kufundza nobe kutalwa kwemntfwana ekhaya nalokunye lokubalulekile emphilweni yemuntfu. Emadloti ngalesinye sikhatsi afika ngeliphupho kulomdzala ekhaya nangabe kukhona lafuna kukudlulisa. Umntfwana nakefika ekhaya uyabikwa I 48

emadlotini amemukele, amati. Kulesinye sikhatsi angahle amgulise khona kutewuhanjwa kufunwa bese kuyatfolwa kutsi yini lokudzingekako. Bo Radcliffe-Brown naForde (1975:105) batsi: The maternal must be kept informed ofany illness, and if it is divine as caused bylidloo lakubo (the ancestor ofthe maternal home) the girl's father or brother must provide the sacrifice and officiate athis own heart. Emadloti ayahlonishwa kakhulu anendzawo yawo endlini ngasemsamo lapho kubekwa tingubo tawo khona. Letingubo temadloti tihlala emtuntwini nobe esitjeni lekungadlelwa kuso. Kuleyo ndzawo kuye kubekwe khona nemali yawo lamadloti, ngesikhatsi netjwala buyabekwa. Emadloti nekuphahla akukehluki kuyahambisana. Likhaya liba likhaya ngobe nawo emadloti akhona alisibekele. Nanobe emaSwati angawaboni kodvwa ayakholwa kutsi awabukile futsi anabo ayabanakekela ngobe abati futsi netidzingo tabo atati. EmaSwati anelisiko lelihle lekungawakhohlwa emadloti ngobe ayati kutsi ingati yawo ikhona kulabo lese bahamba. Nasekukubi, emaSwati, ikakhulu balolo lusendvo baya emadlotini kuyewucela loko labakufunako. Ngekusho kwaGogo Magongo (2002) utsi: Uma intrombi ihamba iyawukwendza, ngesiSwati kumele kutsi ibikwe emadlotini khona atewuvula indlela lemhlophe yemukeleke futsi ibe nenhlanhla lapho iya !

emaSwati anekwetsemba kutsi losewahamba sewungumoya futsi<br />

sewusondzelene naMvelinchanti. Nangabe kukhona lekumelwe kwedluliswe<br />

kuye kulosewahamba, kwendluliswa emsamo kuhlalwe phasi nobe kugucwe<br />

ngemadvolo kukhombisa inhlonipho. EmaSwati bekangcwaba ekhaya<br />

nangabe babe nobe make welikhaya ahambile. Lokwendluliswa kwemsebenti<br />

kwenteka ngalesikhatsi losewahamba angasambonwa ngemehlo enyama<br />

kepha kube watiwa kutsi uke waphila waba nani ngenyama. Lomuntfu<br />

losewahamba akasuye uMdali kepha ulidloti<br />

EmaSwati ayabatisa bantfu lese bahamba. Awabalahli labantfu. Kutsi<br />

nakufika leso sikhatsi emaSwati akhombise kutsi asabakhumbula ngekutsi<br />

abentele umsebenti. EmaSwati kumele kutsi ati kutsi labantfu labangemadloti<br />

nabo, futsi ayabati. Asikho-ke sidzingo sekutsi njengobe umuntfu angasekho<br />

kulabaphilako akhohlweke kalula. Tintfo labebateswela labaphilako emadloti<br />

ayatati ngobe ake aphila nabo. Labanye bayakholelwa ekutseni emadloti<br />

ngiwo latabakhulumela naMvelinchanti njengobe nawo angumoya. Jim Gama<br />

(2002) uchaza Iidloti kanjena :<br />

Lid/oti ngumuntfu /osewafa /osida/wa saNku/unku/u<br />

/ongasekho kitsi.<br />

Labantfu lesebahamba lesitsi ngemadloti uma sekumatima bayasita kakhulu<br />

yingci-nje nawukholelwa kubo. Kulesinye sikhatsi nangabe belusendvo<br />

sebakhohliwe ngabo bayenta kutsi baletse kugula nobe imimoya lemibi<br />

ekhaya khona batewukhunjulwa ngobe kungaphunywa kuyewuphengulwa<br />

kutawutfolakala kutsi yini lefunekako, bese iyalungiswa, imvamisa kulungiswa<br />

ngekutsi kuphahlwe. Emadloti ekhaya ayabikelwa ngako konkhe<br />

lokwentekako, kungaba kugula, umtsimba, kufa, kuvakasha, kufundza nobe<br />

kutalwa kwemntfwana ekhaya nalokunye lokubalulekile emphilweni yemuntfu.<br />

Emadloti ngalesinye sikhatsi afika ngeliphupho kulomdzala ekhaya nangabe<br />

kukhona lafuna kukudlulisa. Umntfwana nakefika ekhaya uyabikwa<br />

I 48

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!