LUCWANINGO LOLUNZULU LOLUMAYELANA NEKUBALULEKA ...
LUCWANINGO LOLUNZULU LOLUMAYELANA NEKUBALULEKA ... LUCWANINGO LOLUNZULU LOLUMAYELANA NEKUBALULEKA ...
kwaloko batabahlabisa inkhomo bajatjuliswe kutsi babashiyele tjwala lobunyenti. Batakosa labakosako. Batfwale leluhlata babuyele nave emuva. Lenyama itawugocotelwa emacembeni lenye ifakwe kuletindziwo labachamuka nato. Kubuyelwa lena ekhabo mfati lapho kutawudlelwa khona lenyama. Kumele kuphatfwane kahle kulemindeni lemibili, uma kungaphatfwani kahle kuyavilaphisana kushiswa tinyongo. Kungako siSwati sitsandze kutsi kungatsi kungentiwa emva kwemaviki lambalwa umtsimba ugidziwe. Uma kuvela umntfwana ekhabo mfati baphisa tjwala baye bayawubona lomntfwana. Lotjwala kutsiwa ngemahlanta emntfwana. 5.5.3 MALUKATANE WAKHELWA INDLU Kutawutsi emva kwemalanga tinyongo tishisiwe bese kubuyelwa emuva ekhabo mkhwenyane kuyekwakhelwa umlobokati indlu yakhe yekufihla inhloko. Kutawubekwa Iilanga lekutsi yakhiwa nini. Bekhabo mfati bachamuka netintsambo tabo kantsi bekhabo mkhwenyane bona balungisa tjani kutsi butfolakale bukhona ngalelo langa lekutewakhiwa ngayo lendlu. Uma kwakhiwa lendlu bekhabo mfati bakha esandleni sesancele akufuneki nangeliphutsa batfolakale sebakha ngasesandleni sekudla. Sandla sesancele semfati. Bekhabo mfati bona batawakha esandleni sekudla nabo ngalokunjalo akumelanga kutsi bakhe esandleni sesancele. Nanobe sebayigiga lendlu kumele kutsi kube njalo, lomunye angayi eceleni lalomunye. Totimbili letinhlangotsi tiyilwa etindzaweni tato atilenti Iiphutsa. Naseyiphelile kuyilwa lendlu ngekhatsi, iyabukwa kutsi icine kahle ylnl. Kumele kutsi icine kakhulu ngobe ihlanganisa tandla letimbili talemindeni. Naseyiphelile ngekhatsi kutawuphunyelwa ngaphandle kwakhiwe liguma layo. Leliguma kumele libe ngembi kwendlu. Naseliphelile leliguma 232
lelingembi kwendlu kutakwakhelwa leliguma lelitungeletela indlu yonkhe. Kumele kutsi lendlu ibe ngekhatsi kweliguma yonkhe. Loko kwentelwa kutsi nakungenteka kutsi malukatane abeleke bakwati kubeka ludzengelo lakhe lungabonwa ngumuntfu Kuye kube nekudideka lokuncane kulabanye labangakwati kutsi kucalani emkhatsini kwemshisanyongo nekwakha indlu yemfati. Kuyehluka uma sekuphele konkhe kugidza ekhabo mkhwenyane basheshe balungisa kwashiswa kahle tinyongo, indlu yemfati itakwakhiwa emva kwemshisanyongo kodvwa nakushiswa tinyongo kutsatse sikhatsi lesidze kutawucala ngako kutsi indlu yemfati isheshe yakhiwe. Kungako kubalulekile kutsi letinyongo tisheshe tishiswe emva kwemaviki lambalwa khona konkhe kutewuhamba ngeluhlelo Iwakhona lolwemukelekako emaSwatini. 5.6 SIPHETFO Lolucwaningo lutfolile kutsi umtsimba unetigaba tawo lekumelwe tilandzelwe ngendlela yakhona. Kutfolakele kutsi kumekeza ngusona sicongo semtsimba. Kugidza umtsimba esiveni semaSwati ngiyona ndlela lemukelekako uma umlobokati ayawukwendza, angena kulelinye Iikhaya lapho afuna kuhlala khona imphilo yakhe yonkhe. Kugidza umtsimba kusuke kuyindlela lenhle yekutekwa nangabe bekhakhakhe bavumile. Lutsandvo emaSwatini alukho kuphela kulababili kepha lusemindenini lemibili lehlangene. Kuper na Motsa -Dladla kuDlamini (1995:74) batsi: Swazi marriage is essentially a linking of two families rather than two persons, and the bearing of children is the essential consummation of wisehood. I 233
- Page 203 and 204: The groom, who is also traditionall
- Page 205 and 206: 4.12 INHLABISAMTSIMBA KUHLATJWA KWE
- Page 207 and 208: sakhe. Labadzala batawutsatsa umlob
- Page 209 and 210: ninobabili kepha uma lengoma. Lutsa
- Page 211 and 212: Sigaba lesilandzelako nasacedzile k
- Page 213 and 214: kubonakale kutsi umlobokati ungenil
- Page 217 and 218: Insulamnyembeti iyakhishwa nobe nga
- Page 221 and 222: mbamba Iwawo langeke acitfwe naseku
- Page 223 and 224: Khumalo (1997:527) ubeka kanjena ma
- Page 225 and 226: akulingani naloku kwematibuko. Emat
- Page 229 and 230: Lengoma ihlatjelwa nje ikhombisa ku
- Page 231 and 232: ekutseni kusibopho kubo bobabili kw
- Page 233: Emva kwaloko kutawuta bafanyana nem
- Page 236 and 237: Inkomo kanina yaziwa ngokuthi yinko
- Page 238 and 239: Kutawutsi ngakusasa ekuseni inyongo
- Page 240 and 241: kodvwa kumele kutsi ngekuhamba kwes
- Page 242 and 243: atsandza indlela lakhulilseke ngayo
- Page 244: Lisikela utawusika ngalo tjani beku
- Page 247 and 248: aphakela kusale ngobe kunebantfwana
- Page 249: ngisho nobe ngabe bacabene nemyeni
- Page 252 and 253: Labaculako Uyaphi kamntfwanami lonj
- Page 256 and 257: Kulolucwaningo ikakhulukati kulesih
- Page 258 and 259: neNgwenyama lekhona nyalo Mswati Il
- Page 260 and 261: nemachikiza ngobe tisuke tifundzisw
- Page 262 and 263: nase Iitfombile kuze Iilungiselwe t
- Page 264 and 265: ekhakhakhe bamvusa ekuseni kakhulu
- Page 266 and 267: ekhabo makoti batawubuya batekwakha
- Page 268 and 269: Kuyancomeka kutsi intfombi naseyili
- Page 270 and 271: T1ngoma temtsimba tiba tinyenti kod
- Page 272: Kulolucwaningo nginelitsemba lekuts
- Page 275 and 276: 7. TINCWADZI LETISETJENTISIWE Alant
- Page 277 and 278: Mouly, G.T. Mouton, J na Marais, S.
- Page 279 and 280: 8. BACOCELI KUbonakale kukuhle kwek
- Page 281 and 282: Babe L.Z. Maziya lotfolakala kaMats
- Page 283: Umholi Likhorasi Umholi Likhorasi U
- Page 286: Likhorasi Umholi Likhorasi Umholi L
- Page 289: Umholi Likhorasi Umholi Likhorasi U
- Page 293 and 294: Likhorasi Umholi Likhorasi Umholi L
- Page 295 and 296: Umholi Likhorasi Umholi Likhorasi U
- Page 297 and 298: Likhorasi Umholi Likhorasi Umholi L
- Page 299 and 300: Umholi Likhorasi Umholi Likhorasi U
- Page 301 and 302: Likhorasi D/ala nsizwa dlala mkhwen
kwaloko batabahlabisa inkhomo bajatjuliswe kutsi babashiyele tjwala<br />
lobunyenti.<br />
Batakosa labakosako. Batfwale leluhlata babuyele nave emuva. Lenyama<br />
itawugocotelwa emacembeni lenye ifakwe kuletindziwo labachamuka nato.<br />
Kubuyelwa lena ekhabo mfati lapho kutawudlelwa khona lenyama. Kumele<br />
kuphatfwane kahle kulemindeni lemibili, uma kungaphatfwani kahle<br />
kuyavilaphisana kushiswa tinyongo. Kungako siSwati sitsandze kutsi<br />
kungatsi kungentiwa emva kwemaviki lambalwa umtsimba ugidziwe. Uma<br />
kuvela umntfwana ekhabo mfati baphisa tjwala baye bayawubona<br />
lomntfwana. Lotjwala kutsiwa ngemahlanta emntfwana.<br />
5.5.3 MALUKATANE WAKHELWA INDLU<br />
Kutawutsi emva kwemalanga tinyongo tishisiwe bese kubuyelwa emuva<br />
ekhabo mkhwenyane kuyekwakhelwa umlobokati indlu yakhe yekufihla<br />
inhloko. Kutawubekwa Iilanga lekutsi yakhiwa nini. Bekhabo mfati<br />
bachamuka netintsambo tabo kantsi bekhabo mkhwenyane bona balungisa<br />
tjani kutsi butfolakale bukhona ngalelo langa lekutewakhiwa ngayo lendlu.<br />
Uma kwakhiwa lendlu bekhabo mfati bakha esandleni sesancele akufuneki<br />
nangeliphutsa batfolakale sebakha ngasesandleni sekudla. Sandla sesancele<br />
semfati. Bekhabo mfati bona batawakha esandleni sekudla nabo<br />
ngalokunjalo akumelanga kutsi bakhe esandleni sesancele. Nanobe<br />
sebayigiga lendlu kumele kutsi kube njalo, lomunye angayi eceleni<br />
lalomunye. Totimbili letinhlangotsi tiyilwa etindzaweni tato atilenti Iiphutsa.<br />
Naseyiphelile kuyilwa lendlu ngekhatsi, iyabukwa kutsi icine kahle ylnl.<br />
Kumele kutsi icine kakhulu ngobe ihlanganisa tandla letimbili talemindeni.<br />
Naseyiphelile ngekhatsi kutawuphunyelwa ngaphandle kwakhiwe liguma<br />
layo. Leliguma kumele libe ngembi kwendlu. Naseliphelile leliguma<br />
232