LUCWANINGO LOLUNZULU LOLUMAYELANA NEKUBALULEKA ...

LUCWANINGO LOLUNZULU LOLUMAYELANA NEKUBALULEKA ... LUCWANINGO LOLUNZULU LOLUMAYELANA NEKUBALULEKA ...

uzspace.uzulu.ac.za
from uzspace.uzulu.ac.za More from this publisher
06.05.2013 Views

kwaloko batabahlabisa inkhomo bajatjuliswe kutsi babashiyele tjwala lobunyenti. Batakosa labakosako. Batfwale leluhlata babuyele nave emuva. Lenyama itawugocotelwa emacembeni lenye ifakwe kuletindziwo labachamuka nato. Kubuyelwa lena ekhabo mfati lapho kutawudlelwa khona lenyama. Kumele kuphatfwane kahle kulemindeni lemibili, uma kungaphatfwani kahle kuyavilaphisana kushiswa tinyongo. Kungako siSwati sitsandze kutsi kungatsi kungentiwa emva kwemaviki lambalwa umtsimba ugidziwe. Uma kuvela umntfwana ekhabo mfati baphisa tjwala baye bayawubona lomntfwana. Lotjwala kutsiwa ngemahlanta emntfwana. 5.5.3 MALUKATANE WAKHELWA INDLU Kutawutsi emva kwemalanga tinyongo tishisiwe bese kubuyelwa emuva ekhabo mkhwenyane kuyekwakhelwa umlobokati indlu yakhe yekufihla inhloko. Kutawubekwa Iilanga lekutsi yakhiwa nini. Bekhabo mfati bachamuka netintsambo tabo kantsi bekhabo mkhwenyane bona balungisa tjani kutsi butfolakale bukhona ngalelo langa lekutewakhiwa ngayo lendlu. Uma kwakhiwa lendlu bekhabo mfati bakha esandleni sesancele akufuneki nangeliphutsa batfolakale sebakha ngasesandleni sekudla. Sandla sesancele semfati. Bekhabo mfati bona batawakha esandleni sekudla nabo ngalokunjalo akumelanga kutsi bakhe esandleni sesancele. Nanobe sebayigiga lendlu kumele kutsi kube njalo, lomunye angayi eceleni lalomunye. Totimbili letinhlangotsi tiyilwa etindzaweni tato atilenti Iiphutsa. Naseyiphelile kuyilwa lendlu ngekhatsi, iyabukwa kutsi icine kahle ylnl. Kumele kutsi icine kakhulu ngobe ihlanganisa tandla letimbili talemindeni. Naseyiphelile ngekhatsi kutawuphunyelwa ngaphandle kwakhiwe liguma layo. Leliguma kumele libe ngembi kwendlu. Naseliphelile leliguma 232

lelingembi kwendlu kutakwakhelwa leliguma lelitungeletela indlu yonkhe. Kumele kutsi lendlu ibe ngekhatsi kweliguma yonkhe. Loko kwentelwa kutsi nakungenteka kutsi malukatane abeleke bakwati kubeka ludzengelo lakhe lungabonwa ngumuntfu Kuye kube nekudideka lokuncane kulabanye labangakwati kutsi kucalani emkhatsini kwemshisanyongo nekwakha indlu yemfati. Kuyehluka uma sekuphele konkhe kugidza ekhabo mkhwenyane basheshe balungisa kwashiswa kahle tinyongo, indlu yemfati itakwakhiwa emva kwemshisanyongo kodvwa nakushiswa tinyongo kutsatse sikhatsi lesidze kutawucala ngako kutsi indlu yemfati isheshe yakhiwe. Kungako kubalulekile kutsi letinyongo tisheshe tishiswe emva kwemaviki lambalwa khona konkhe kutewuhamba ngeluhlelo Iwakhona lolwemukelekako emaSwatini. 5.6 SIPHETFO Lolucwaningo lutfolile kutsi umtsimba unetigaba tawo lekumelwe tilandzelwe ngendlela yakhona. Kutfolakele kutsi kumekeza ngusona sicongo semtsimba. Kugidza umtsimba esiveni semaSwati ngiyona ndlela lemukelekako uma umlobokati ayawukwendza, angena kulelinye Iikhaya lapho afuna kuhlala khona imphilo yakhe yonkhe. Kugidza umtsimba kusuke kuyindlela lenhle yekutekwa nangabe bekhakhakhe bavumile. Lutsandvo emaSwatini alukho kuphela kulababili kepha lusemindenini lemibili lehlangene. Kuper na Motsa -Dladla kuDlamini (1995:74) batsi: Swazi marriage is essentially a linking of two families rather than two persons, and the bearing of children is the essential consummation of wisehood. I 233

kwaloko batabahlabisa inkhomo bajatjuliswe kutsi babashiyele tjwala<br />

lobunyenti.<br />

Batakosa labakosako. Batfwale leluhlata babuyele nave emuva. Lenyama<br />

itawugocotelwa emacembeni lenye ifakwe kuletindziwo labachamuka nato.<br />

Kubuyelwa lena ekhabo mfati lapho kutawudlelwa khona lenyama. Kumele<br />

kuphatfwane kahle kulemindeni lemibili, uma kungaphatfwani kahle<br />

kuyavilaphisana kushiswa tinyongo. Kungako siSwati sitsandze kutsi<br />

kungatsi kungentiwa emva kwemaviki lambalwa umtsimba ugidziwe. Uma<br />

kuvela umntfwana ekhabo mfati baphisa tjwala baye bayawubona<br />

lomntfwana. Lotjwala kutsiwa ngemahlanta emntfwana.<br />

5.5.3 MALUKATANE WAKHELWA INDLU<br />

Kutawutsi emva kwemalanga tinyongo tishisiwe bese kubuyelwa emuva<br />

ekhabo mkhwenyane kuyekwakhelwa umlobokati indlu yakhe yekufihla<br />

inhloko. Kutawubekwa Iilanga lekutsi yakhiwa nini. Bekhabo mfati<br />

bachamuka netintsambo tabo kantsi bekhabo mkhwenyane bona balungisa<br />

tjani kutsi butfolakale bukhona ngalelo langa lekutewakhiwa ngayo lendlu.<br />

Uma kwakhiwa lendlu bekhabo mfati bakha esandleni sesancele akufuneki<br />

nangeliphutsa batfolakale sebakha ngasesandleni sekudla. Sandla sesancele<br />

semfati. Bekhabo mfati bona batawakha esandleni sekudla nabo<br />

ngalokunjalo akumelanga kutsi bakhe esandleni sesancele. Nanobe<br />

sebayigiga lendlu kumele kutsi kube njalo, lomunye angayi eceleni<br />

lalomunye. Totimbili letinhlangotsi tiyilwa etindzaweni tato atilenti Iiphutsa.<br />

Naseyiphelile kuyilwa lendlu ngekhatsi, iyabukwa kutsi icine kahle ylnl.<br />

Kumele kutsi icine kakhulu ngobe ihlanganisa tandla letimbili talemindeni.<br />

Naseyiphelile ngekhatsi kutawuphunyelwa ngaphandle kwakhiwe liguma<br />

layo. Leliguma kumele libe ngembi kwendlu. Naseliphelile leliguma<br />

232

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!