LUCWANINGO LOLUNZULU LOLUMAYELANA NEKUBALULEKA ...
LUCWANINGO LOLUNZULU LOLUMAYELANA NEKUBALULEKA ... LUCWANINGO LOLUNZULU LOLUMAYELANA NEKUBALULEKA ...
Nawendzile ngesiSwati awukendzi endvodzeni yakho kuphela kepha wendzele kunakekela wonkhe umuntfu lokhona ekhaya. Umlobokati inhlonipho yakhe uyiveta ngekutsi ahloniphe kakhulu babetala wakhe. Kumele kutsi umlobokati asebentise letinye tindlela letitawukhombisa inhlonipho nakhuluma ngababetala, kumele akwati kutsi akayulisebentisa ligama lelicondzene nababetala wakhe. Sanderson (1999:9) ukubeka ngalendla: Alternative terms must be used for all everyday words that contain these taboo syl/ables. Kulisiko ikakhulu esiveni sebeNguni kutsi umlobokati angabiti bekhakhakhe ngemagama abo. Iba khona lenye indlela layisebentisako uma akhuluma nabo kodvwa angababiti ngemabito abo, kuyatila. Sanderson (1999:83) utsi: In Zulu and Xhosa, a married women may not used the name ofher husbands family. Umlobokati kumele kutsi lesimo asicaphele kakhulu ngobe singahle simente abe nyamanambana ekhakhakhe kutsiwe akahloniphi kantsi (ha. Kuhlonipha kuchubeka kwandze aze ahloniphe nebelikhaya labangasekho langabati, kodvwa kuhlonipha lokukhulu kutsi ahloniphe kucala babetala wakhe. BoRadcliffe-Brown naForde (1975:93) batsi: A rigid etiquete of hlonipha (respect or shame) is demanded from a wife in her husbands home (ekhakhakhe). She is prohibited from using the names, or words similar to a principal syl/able of the names, of her husbands nearest senior male relatives-his fathers father, his father, his fathers senior brothers, his own senior brother-living or dead. 225
ngisho nobe ngabe bacabene nemyeni wakhe. Nakungenteka kutsi ayidvube akayiwuphindze futsi ayidle inyama lapha emtini imphilo yakhe yonkhe. Umlobokati uyidla akhala ngalesinye sikhatsi. Kulisiko kutsi ayidle futsi entelwe nalomsebenti khona atewukhululeka. 5.4.7 MALUKATANE SEWUNGUMUNTFU Ngalesikhatsi umlobokati asahize sidziya usuke asangumalukatane. Kuba ngumalukatane kucala ngaso lesikhatsi ngobe kusukela bekangumlobokati. Uma kubonakala kutsi malukatane utetfwele siyasuswa lesidziya sehliswe angasihizi. Kungaleso sikhatsi lapho kutsiwa sewungumuntfu ngobe utetfwele. Nasekufike sikhatsi sekubeleka batawuphuma belikhaya bamemete kakhulu khona bomakhelwane batekuva. Batawumemeta batsi: Hawu! sekunemuntfu, sekufike umuntfu, u/abani (basho sibongo samalukatane) sewuhih/iki/e, tidvumbu seteh/ukene. Lokutsi tidvumbu setehlukene kusuke kushiwo kona kutsi sewutikhululile. Uma umfati abeleka kusuke kusigaba lesimatima ngobe usuke asemkhatsini wekufa nekuphila. Kungako kusigaba lesimatima kakhulu ngobe kwehlukana kwemiphefumulo lemibili akulula. Ngiko nje kutsi nasabelekile kuzilwa. NgeSintfu tintfo letinyenti tiyatilelwa uma natenteka. Nakusikhatsi sekulima bantfu batawukhumbula emajoka. Kuyatilwa uma sekubelekiwe, akulinywa. Kutawuze kulinywe ngelilanga lelilandzelako. Gogo Magongo (2002) ubeka atsi: Uyati/e/wa bekunene umntfwana nakefika emh/abeni. Kube/ekwa kuyati/e/wa ngobe kuyefana nekuhamba kwemuntfu emh/abeni. Konkhe kuyamenyetelwa. Nakabelekile umlobokati kutawutsatfwa indlu yemntfwana, lekuyinkhaba yakhe igcinwe. Utawugeziswa lomntfwana, bese , --' 7'''''
- Page 197 and 198: Ukhorasi Umholi Likhorasi Umholi Li
- Page 199 and 200: Indlela lekavunule ngayo umlobokati
- Page 201 and 202: Nakusagidvwa bemndeni nebendzawo ba
- Page 203 and 204: The groom, who is also traditionall
- Page 205 and 206: 4.12 INHLABISAMTSIMBA KUHLATJWA KWE
- Page 207 and 208: sakhe. Labadzala batawutsatsa umlob
- Page 209 and 210: ninobabili kepha uma lengoma. Lutsa
- Page 211 and 212: Sigaba lesilandzelako nasacedzile k
- Page 213 and 214: kubonakale kutsi umlobokati ungenil
- Page 217 and 218: Insulamnyembeti iyakhishwa nobe nga
- Page 221 and 222: mbamba Iwawo langeke acitfwe naseku
- Page 223 and 224: Khumalo (1997:527) ubeka kanjena ma
- Page 225 and 226: akulingani naloku kwematibuko. Emat
- Page 229 and 230: Lengoma ihlatjelwa nje ikhombisa ku
- Page 231 and 232: ekutseni kusibopho kubo bobabili kw
- Page 233: Emva kwaloko kutawuta bafanyana nem
- Page 236 and 237: Inkomo kanina yaziwa ngokuthi yinko
- Page 238 and 239: Kutawutsi ngakusasa ekuseni inyongo
- Page 240 and 241: kodvwa kumele kutsi ngekuhamba kwes
- Page 242 and 243: atsandza indlela lakhulilseke ngayo
- Page 244: Lisikela utawusika ngalo tjani beku
- Page 247: aphakela kusale ngobe kunebantfwana
- Page 252 and 253: Labaculako Uyaphi kamntfwanami lonj
- Page 254 and 255: kwaloko batabahlabisa inkhomo bajat
- Page 256 and 257: Kulolucwaningo ikakhulukati kulesih
- Page 258 and 259: neNgwenyama lekhona nyalo Mswati Il
- Page 260 and 261: nemachikiza ngobe tisuke tifundzisw
- Page 262 and 263: nase Iitfombile kuze Iilungiselwe t
- Page 264 and 265: ekhakhakhe bamvusa ekuseni kakhulu
- Page 266 and 267: ekhabo makoti batawubuya batekwakha
- Page 268 and 269: Kuyancomeka kutsi intfombi naseyili
- Page 270 and 271: T1ngoma temtsimba tiba tinyenti kod
- Page 272: Kulolucwaningo nginelitsemba lekuts
- Page 275 and 276: 7. TINCWADZI LETISETJENTISIWE Alant
- Page 277 and 278: Mouly, G.T. Mouton, J na Marais, S.
- Page 279 and 280: 8. BACOCELI KUbonakale kukuhle kwek
- Page 281 and 282: Babe L.Z. Maziya lotfolakala kaMats
- Page 283: Umholi Likhorasi Umholi Likhorasi U
- Page 286: Likhorasi Umholi Likhorasi Umholi L
- Page 289: Umholi Likhorasi Umholi Likhorasi U
- Page 293 and 294: Likhorasi Umholi Likhorasi Umholi L
- Page 295 and 296: Umholi Likhorasi Umholi Likhorasi U
- Page 297 and 298: Likhorasi Umholi Likhorasi Umholi L
ngisho nobe ngabe bacabene nemyeni wakhe. Nakungenteka kutsi ayidvube<br />
akayiwuphindze futsi ayidle inyama lapha emtini imphilo yakhe yonkhe.<br />
Umlobokati uyidla akhala ngalesinye sikhatsi. Kulisiko kutsi ayidle futsi<br />
entelwe nalomsebenti khona atewukhululeka.<br />
5.4.7 MALUKATANE SEWUNGUMUNTFU<br />
Ngalesikhatsi umlobokati asahize sidziya usuke asangumalukatane. Kuba<br />
ngumalukatane kucala ngaso lesikhatsi ngobe kusukela bekangumlobokati.<br />
Uma kubonakala kutsi malukatane utetfwele siyasuswa lesidziya sehliswe<br />
angasihizi. Kungaleso sikhatsi lapho kutsiwa sewungumuntfu ngobe<br />
utetfwele. Nasekufike sikhatsi sekubeleka batawuphuma belikhaya<br />
bamemete kakhulu khona bomakhelwane batekuva. Batawumemeta batsi:<br />
Hawu! sekunemuntfu, sekufike umuntfu, u/abani (basho<br />
sibongo samalukatane) sewuhih/iki/e, tidvumbu<br />
seteh/ukene.<br />
Lokutsi tidvumbu setehlukene kusuke kushiwo kona kutsi sewutikhululile.<br />
Uma umfati abeleka kusuke kusigaba lesimatima ngobe usuke asemkhatsini<br />
wekufa nekuphila. Kungako kusigaba lesimatima kakhulu ngobe kwehlukana<br />
kwemiphefumulo lemibili akulula. Ngiko nje kutsi nasabelekile kuzilwa.<br />
NgeSintfu tintfo letinyenti tiyatilelwa uma natenteka. Nakusikhatsi sekulima<br />
bantfu batawukhumbula emajoka. Kuyatilwa uma sekubelekiwe, akulinywa.<br />
Kutawuze kulinywe ngelilanga lelilandzelako. Gogo Magongo (2002) ubeka<br />
atsi:<br />
Uyati/e/wa bekunene umntfwana nakefika emh/abeni.<br />
Kube/ekwa kuyati/e/wa ngobe kuyefana nekuhamba<br />
kwemuntfu emh/abeni.<br />
Konkhe kuyamenyetelwa. Nakabelekile umlobokati kutawutsatfwa indlu<br />
yemntfwana, lekuyinkhaba yakhe igcinwe. Utawugeziswa lomntfwana, bese<br />
,<br />
--'<br />
7'''''