LUCWANINGO LOLUNZULU LOLUMAYELANA NEKUBALULEKA ...

LUCWANINGO LOLUNZULU LOLUMAYELANA NEKUBALULEKA ... LUCWANINGO LOLUNZULU LOLUMAYELANA NEKUBALULEKA ...

uzspace.uzulu.ac.za
from uzspace.uzulu.ac.za More from this publisher
06.05.2013 Views

Nawendzile ngesiSwati awukendzi endvodzeni yakho kuphela kepha wendzele kunakekela wonkhe umuntfu lokhona ekhaya. Umlobokati inhlonipho yakhe uyiveta ngekutsi ahloniphe kakhulu babetala wakhe. Kumele kutsi umlobokati asebentise letinye tindlela letitawukhombisa inhlonipho nakhuluma ngababetala, kumele akwati kutsi akayulisebentisa ligama lelicondzene nababetala wakhe. Sanderson (1999:9) ukubeka ngalendla: Alternative terms must be used for all everyday words that contain these taboo syl/ables. Kulisiko ikakhulu esiveni sebeNguni kutsi umlobokati angabiti bekhakhakhe ngemagama abo. Iba khona lenye indlela layisebentisako uma akhuluma nabo kodvwa angababiti ngemabito abo, kuyatila. Sanderson (1999:83) utsi: In Zulu and Xhosa, a married women may not used the name ofher husbands family. Umlobokati kumele kutsi lesimo asicaphele kakhulu ngobe singahle simente abe nyamanambana ekhakhakhe kutsiwe akahloniphi kantsi (ha. Kuhlonipha kuchubeka kwandze aze ahloniphe nebelikhaya labangasekho langabati, kodvwa kuhlonipha lokukhulu kutsi ahloniphe kucala babetala wakhe. BoRadcliffe-Brown naForde (1975:93) batsi: A rigid etiquete of hlonipha (respect or shame) is demanded from a wife in her husbands home (ekhakhakhe). She is prohibited from using the names, or words similar to a principal syl/able of the names, of her husbands nearest senior male relatives-his fathers father, his father, his fathers senior brothers, his own senior brother-living or dead. 225

ngisho nobe ngabe bacabene nemyeni wakhe. Nakungenteka kutsi ayidvube akayiwuphindze futsi ayidle inyama lapha emtini imphilo yakhe yonkhe. Umlobokati uyidla akhala ngalesinye sikhatsi. Kulisiko kutsi ayidle futsi entelwe nalomsebenti khona atewukhululeka. 5.4.7 MALUKATANE SEWUNGUMUNTFU Ngalesikhatsi umlobokati asahize sidziya usuke asangumalukatane. Kuba ngumalukatane kucala ngaso lesikhatsi ngobe kusukela bekangumlobokati. Uma kubonakala kutsi malukatane utetfwele siyasuswa lesidziya sehliswe angasihizi. Kungaleso sikhatsi lapho kutsiwa sewungumuntfu ngobe utetfwele. Nasekufike sikhatsi sekubeleka batawuphuma belikhaya bamemete kakhulu khona bomakhelwane batekuva. Batawumemeta batsi: Hawu! sekunemuntfu, sekufike umuntfu, u/abani (basho sibongo samalukatane) sewuhih/iki/e, tidvumbu seteh/ukene. Lokutsi tidvumbu setehlukene kusuke kushiwo kona kutsi sewutikhululile. Uma umfati abeleka kusuke kusigaba lesimatima ngobe usuke asemkhatsini wekufa nekuphila. Kungako kusigaba lesimatima kakhulu ngobe kwehlukana kwemiphefumulo lemibili akulula. Ngiko nje kutsi nasabelekile kuzilwa. NgeSintfu tintfo letinyenti tiyatilelwa uma natenteka. Nakusikhatsi sekulima bantfu batawukhumbula emajoka. Kuyatilwa uma sekubelekiwe, akulinywa. Kutawuze kulinywe ngelilanga lelilandzelako. Gogo Magongo (2002) ubeka atsi: Uyati/e/wa bekunene umntfwana nakefika emh/abeni. Kube/ekwa kuyati/e/wa ngobe kuyefana nekuhamba kwemuntfu emh/abeni. Konkhe kuyamenyetelwa. Nakabelekile umlobokati kutawutsatfwa indlu yemntfwana, lekuyinkhaba yakhe igcinwe. Utawugeziswa lomntfwana, bese , --' 7'''''

ngisho nobe ngabe bacabene nemyeni wakhe. Nakungenteka kutsi ayidvube<br />

akayiwuphindze futsi ayidle inyama lapha emtini imphilo yakhe yonkhe.<br />

Umlobokati uyidla akhala ngalesinye sikhatsi. Kulisiko kutsi ayidle futsi<br />

entelwe nalomsebenti khona atewukhululeka.<br />

5.4.7 MALUKATANE SEWUNGUMUNTFU<br />

Ngalesikhatsi umlobokati asahize sidziya usuke asangumalukatane. Kuba<br />

ngumalukatane kucala ngaso lesikhatsi ngobe kusukela bekangumlobokati.<br />

Uma kubonakala kutsi malukatane utetfwele siyasuswa lesidziya sehliswe<br />

angasihizi. Kungaleso sikhatsi lapho kutsiwa sewungumuntfu ngobe<br />

utetfwele. Nasekufike sikhatsi sekubeleka batawuphuma belikhaya<br />

bamemete kakhulu khona bomakhelwane batekuva. Batawumemeta batsi:<br />

Hawu! sekunemuntfu, sekufike umuntfu, u/abani (basho<br />

sibongo samalukatane) sewuhih/iki/e, tidvumbu<br />

seteh/ukene.<br />

Lokutsi tidvumbu setehlukene kusuke kushiwo kona kutsi sewutikhululile.<br />

Uma umfati abeleka kusuke kusigaba lesimatima ngobe usuke asemkhatsini<br />

wekufa nekuphila. Kungako kusigaba lesimatima kakhulu ngobe kwehlukana<br />

kwemiphefumulo lemibili akulula. Ngiko nje kutsi nasabelekile kuzilwa.<br />

NgeSintfu tintfo letinyenti tiyatilelwa uma natenteka. Nakusikhatsi sekulima<br />

bantfu batawukhumbula emajoka. Kuyatilwa uma sekubelekiwe, akulinywa.<br />

Kutawuze kulinywe ngelilanga lelilandzelako. Gogo Magongo (2002) ubeka<br />

atsi:<br />

Uyati/e/wa bekunene umntfwana nakefika emh/abeni.<br />

Kube/ekwa kuyati/e/wa ngobe kuyefana nekuhamba<br />

kwemuntfu emh/abeni.<br />

Konkhe kuyamenyetelwa. Nakabelekile umlobokati kutawutsatfwa indlu<br />

yemntfwana, lekuyinkhaba yakhe igcinwe. Utawugeziswa lomntfwana, bese<br />

,<br />

--'<br />

7'''''

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!