LUCWANINGO LOLUNZULU LOLUMAYELANA NEKUBALULEKA ...
LUCWANINGO LOLUNZULU LOLUMAYELANA NEKUBALULEKA ... LUCWANINGO LOLUNZULU LOLUMAYELANA NEKUBALULEKA ...
ekutseni kusibopho kubo bobabili kwenta njengobe bebenta, ngeke bamane bahlukaniswe tintfo letilula letingasho lutfo. Umlobokati nave uba nekutibophela etintfweni takhe nasekwenteni kahle kwakhe kulelikhaya langena kulo. Kubeketela kwemlobokati emendvweni wakhe kuyintfo lesuka khashane futsi lehlanganisa bantfu labanyenti emndenini. Kubeketela lokukhulu kucala khona ekucaleni uma umlobokati asangena kulomuti. Eva Ntandane (2002) ukufakazela kanjena: Kubonakala ngako kutsi amelane nenyongo latawunikwa yona lekhishwe kulenkhomo yenhlambisamtsimba. Lijaha litawunikwa inyongo yalenkhomo kutsi Iiyilungise kahle. Labaphetse umtsimba nabo batawunikwa Iitfuba lekutsi bakhombise lijaha lemlobokati kutsi liyijube kanjani lenyongo. Umlobokati utawubitwa bantfu bemtsimba bamtjele kutsi akahlale njengalesikhatsi bekagcotjiswa ngelibovu. Utawuhlala phasi enabei. Lijaha litawube seliyilungise kahle inyongo, layijuba. Lijaha litawucela umlobokati kutsi akhamise umlomo. Litayitsela emlonyeni lenyongo. Kumele kutsi umlobokati ayinatse lenyongo nobe ibaba. Lokunatsa lenyongo ibaba kusifungo sekutsi utawuhlala kulelo khaya langena kulo. Jim Gama (2002) uchaza kanjena: Lijaha litawuchubeka lijojotele umlobokati ngalenyongo wonkhe umtimba lize Iiyofika elugalweni lolukhulu bese lijaha liyayiminyela lenyongo. Loko kusifungo salalababili. Lijaha batalitjela labatiko kutsi lenyongo Iiyivule kanjani. Litayigocota kahle nalingati batayigocotela yona lenyongo. Lenyongo itawutsatfwa ifakwe esandleni semlobokati. Ngiyona ndandatho yesintfu. Lenyongo itawuhlala esandleni ize idzabuke. 207
Emva kwaloko kutawuta bafanyana nemantfombatanyana lamanyentane afike ahlale bucadlwana. Atawufike abute libito leyise ngobe lemlobokati sebalati. Labantfwana batawutjelwa kutsi libito leyise ngubani (basho Iibito leyise njengobe linjalo). Labantfwana kutawutsi bangatjelwa lamabito bese bonkhe kanye kanye batsi: Ayabonga, ayabonga emankankazane Atsi hhe! Atsi hhe! Bani (basho /igama /em/obokati) /abani (basho /igama /eyise wem/obokati) Kumele kutsi belikhaya uma umlobokati afika atiwe emagama akhe nekutsi uyise ngubani lakakhe ligama. Nanobe asagugile umlobokati utakwatiwa kutsi Iibito lakhe ngubani nekutsi utalwa ngubani. Akumelanga kutsi kulahleke kulaba bekhakhakhe kutsi Iigama lemlobokati ngubani nekutsi utalwa ngubani. Umlobokati nemtsimba batawuphuma bayewutfota. Gozolo usuke asalutfotile lubandze, kufike-nje babophe tinkhuni nje letincane benta inyandza. Batawubuya nato letinkhuni bese batetfula egumeni lemtsimba. Kutawuletfwa kudla, bese kuyadliwa. Nasewucedzile kudla umtsimba kutawubese kukhulunywa umtsetfo. Indvodza lephetse umtsimba ibeka umtsetfo itsi: Nine bakazibani (isho sibongo sakhabojaha) batsite bakabani (isho sibongo sem/obokati) nibobabhasobhe/a /itsambo taboo Na/apho inja iyawungena ehhokweni ningayibu/a/i, inh/oko yeyise. Batsite bakabani nine bakabani (isho sibongo) egameni /ebayeni babeka nasi sikhatsi (singaba sedvute nobe khashane). Nendvuku nayi. " Lendvodza lephetse umtsimba inika belikhaya lendvuku. Nabo belikhaya bayayitsatsa bese bayatibala tonkhe letinkhomo. Belikhaya batatiphendvulela basho kutsi bayeni bangaphuma ngesikhatsi lesitsite, 208
- Page 182 and 183: Umholi Likhorasi Umholi Likhorasi U
- Page 185 and 186: ngekuyivalelisa, emavi akhe atawuhl
- Page 187 and 188: Make lophetse umtsimba ubuka kahle
- Page 190: Umholi Likhorasi Sengikhalela babe,
- Page 193 and 194: loko. Bagidza bobabili khona bantfu
- Page 195 and 196: The practice among the traditional
- Page 197 and 198: Ukhorasi Umholi Likhorasi Umholi Li
- Page 199 and 200: Indlela lekavunule ngayo umlobokati
- Page 201 and 202: Nakusagidvwa bemndeni nebendzawo ba
- Page 203 and 204: The groom, who is also traditionall
- Page 205 and 206: 4.12 INHLABISAMTSIMBA KUHLATJWA KWE
- Page 207 and 208: sakhe. Labadzala batawutsatsa umlob
- Page 209 and 210: ninobabili kepha uma lengoma. Lutsa
- Page 211 and 212: Sigaba lesilandzelako nasacedzile k
- Page 213 and 214: kubonakale kutsi umlobokati ungenil
- Page 217 and 218: Insulamnyembeti iyakhishwa nobe nga
- Page 221 and 222: mbamba Iwawo langeke acitfwe naseku
- Page 223 and 224: Khumalo (1997:527) ubeka kanjena ma
- Page 225 and 226: akulingani naloku kwematibuko. Emat
- Page 229 and 230: Lengoma ihlatjelwa nje ikhombisa ku
- Page 231: ekutseni kusibopho kubo bobabili kw
- Page 236 and 237: Inkomo kanina yaziwa ngokuthi yinko
- Page 238 and 239: Kutawutsi ngakusasa ekuseni inyongo
- Page 240 and 241: kodvwa kumele kutsi ngekuhamba kwes
- Page 242 and 243: atsandza indlela lakhulilseke ngayo
- Page 244: Lisikela utawusika ngalo tjani beku
- Page 247 and 248: aphakela kusale ngobe kunebantfwana
- Page 249: ngisho nobe ngabe bacabene nemyeni
- Page 252 and 253: Labaculako Uyaphi kamntfwanami lonj
- Page 254 and 255: kwaloko batabahlabisa inkhomo bajat
- Page 256 and 257: Kulolucwaningo ikakhulukati kulesih
- Page 258 and 259: neNgwenyama lekhona nyalo Mswati Il
- Page 260 and 261: nemachikiza ngobe tisuke tifundzisw
- Page 262 and 263: nase Iitfombile kuze Iilungiselwe t
- Page 264 and 265: ekhakhakhe bamvusa ekuseni kakhulu
- Page 266 and 267: ekhabo makoti batawubuya batekwakha
- Page 268 and 269: Kuyancomeka kutsi intfombi naseyili
- Page 270 and 271: T1ngoma temtsimba tiba tinyenti kod
- Page 272: Kulolucwaningo nginelitsemba lekuts
- Page 275 and 276: 7. TINCWADZI LETISETJENTISIWE Alant
- Page 277 and 278: Mouly, G.T. Mouton, J na Marais, S.
- Page 279 and 280: 8. BACOCELI KUbonakale kukuhle kwek
- Page 281 and 282: Babe L.Z. Maziya lotfolakala kaMats
ekutseni kusibopho kubo bobabili kwenta njengobe bebenta, ngeke bamane<br />
bahlukaniswe tintfo letilula letingasho lutfo. Umlobokati nave uba<br />
nekutibophela etintfweni takhe nasekwenteni kahle kwakhe kulelikhaya<br />
langena kulo. Kubeketela kwemlobokati emendvweni wakhe kuyintfo lesuka<br />
khashane futsi lehlanganisa bantfu labanyenti emndenini. Kubeketela<br />
lokukhulu kucala khona ekucaleni uma umlobokati asangena kulomuti. Eva<br />
Ntandane (2002) ukufakazela kanjena:<br />
Kubonakala ngako kutsi amelane nenyongo<br />
latawunikwa yona lekhishwe kulenkhomo<br />
yenhlambisamtsimba.<br />
Lijaha litawunikwa inyongo yalenkhomo kutsi Iiyilungise kahle. Labaphetse<br />
umtsimba nabo batawunikwa Iitfuba lekutsi bakhombise lijaha lemlobokati<br />
kutsi liyijube kanjani lenyongo. Umlobokati utawubitwa bantfu bemtsimba<br />
bamtjele kutsi akahlale njengalesikhatsi bekagcotjiswa ngelibovu.<br />
Utawuhlala phasi enabei. Lijaha litawube seliyilungise kahle inyongo,<br />
layijuba. Lijaha litawucela umlobokati kutsi akhamise umlomo. Litayitsela<br />
emlonyeni lenyongo. Kumele kutsi umlobokati ayinatse lenyongo nobe<br />
ibaba. Lokunatsa lenyongo ibaba kusifungo sekutsi utawuhlala kulelo khaya<br />
langena kulo. Jim Gama (2002) uchaza kanjena:<br />
Lijaha litawuchubeka lijojotele umlobokati ngalenyongo<br />
wonkhe umtimba lize Iiyofika elugalweni lolukhulu bese<br />
lijaha liyayiminyela lenyongo.<br />
Loko kusifungo salalababili. Lijaha batalitjela labatiko kutsi lenyongo Iiyivule<br />
kanjani. Litayigocota kahle nalingati batayigocotela yona lenyongo.<br />
Lenyongo itawutsatfwa ifakwe esandleni semlobokati. Ngiyona ndandatho<br />
yesintfu. Lenyongo itawuhlala esandleni ize idzabuke.<br />
207