LUCWANINGO LOLUNZULU LOLUMAYELANA NEKUBALULEKA ...

LUCWANINGO LOLUNZULU LOLUMAYELANA NEKUBALULEKA ... LUCWANINGO LOLUNZULU LOLUMAYELANA NEKUBALULEKA ...

uzspace.uzulu.ac.za
from uzspace.uzulu.ac.za More from this publisher
06.05.2013 Views

seyikhona kulelo khaya. EmaSwati ayati kutsi umntfwana uletfwa nguMdali, nakungenteka kutsi umlobokati angamtfoli umntfwana akusho lutfo ngobe lokufunwako ngumfati. Lomntfwana utsatfwa njengendlu yemlobokati nakabelekwa. Kutawutsi emva kwekunikwa umntfwana umlobokati ubese uyasukuma nemntfwanakhe. Kungaleso sikhatsi lapho atawunikwa khona Gozolo umlobokati. Gozolo unikwa bekhabo jaha. Gozolo kumele kutsi ahlakaniphe ngobe nguye umuntfu loshayekako uma ahlanjiswa, kantsi nguye futsi lowenta umsebenti lomkhulu nalomuhle. Umlobokati utawubuyela esibayeni kwekugcina ayewuvalelisa. Utawufika lena esibayeni angene amane atsi nganya bese uyaphuma. Akasayuphindze angene futsi esibayeni ugcinile ngalo lelolanga kungena. Esibayeni bafati abangeni. Naye lomlobokati sewungumfati akayiwuphindze angene. Uma abuya esibayeni umlobokati utawuhamba kancane ngesandla sekudla aze ayewungena endlini ngesandla sesancele. Kungaleso sikhatsi bemndeni batawubingelela umtsimba. Seloku umtsimba wangena awukaze ubingelelwe. Belikhaya bahlala bucadlwana ngesheya kwemtsimba. Kusala indzawo emkhatsini kulemindeni lemibili. Babingelelana ngalendlela : Bemndeni Umtsimba Bemtsimba Umtsimba Sawubona make wemtsimba! Yebo site sati. Sakubona make wemtsimba! Yebo site sati. Belikhaya batawubingelela ngamunye ngamunye uze uphele wonkhe umtsimba. Umndeni utawutsi ungacedza kubingelela bese uletsa inkhomo yenhlambisamtsimba. Inhlambisamtsiba ihlatjwa bakhwenyane. Inyongo yayo ivulwa kahle bese lijaha lelingumkhwenyane Iiyijojotela kumlobokati imtsele ngayo etinyaweni nasemtimbeni wonkhe. Umlobokati nave ngalokunjalo wenta njengobe Iijaha lakhe belenta kuye. Kwetsenjelwa 206

ekutseni kusibopho kubo bobabili kwenta njengobe bebenta, ngeke bamane bahlukaniswe tintfo letilula letingasho lutfo. Umlobokati nave uba nekutibophela etintfweni takhe nasekwenteni kahle kwakhe kulelikhaya langena kulo. Kubeketela kwemlobokati emendvweni wakhe kuyintfo lesuka khashane futsi lehlanganisa bantfu labanyenti emndenini. Kubeketela lokukhulu kucala khona ekucaleni uma umlobokati asangena kulomuti. Eva Ntandane (2002) ukufakazela kanjena: Kubonakala ngako kutsi amelane nenyongo latawunikwa yona lekhishwe kulenkhomo yenhlambisamtsimba. Lijaha Iitawunikwa inyongo yalenkhomo kutsi liyilungise kahle. Labaphetse umtsimba nabo batawunikwa Iitfuba lekutsi bakhombise lijaha lemlobokati kutsi Iiyijube kanjani lenyongo. Umlobokati utawubitwa bantfu bemtsimba bamtjele kutsi akahlale njengalesikhatsi bekagcotjiswa ngelibovu. Utawuhlala phasi enabei. Lijaha Iitawube seliyilungise kahle inyongo, layijuba. Lijaha litawucela umlobokati kutsi akhamise umlomo. Litayitsela emlonyeni lenyongo. Kumele kutsi umlobokati ayinatse lenyongo nobe ibaba. Lokunatsa lenyongo ibaba kusifungo sekutsi utawuhlala kulelo khaya langena kulo. Jim Gama (2002) uchaza kanjena: Lijaha litawuchubeka lijojotele umlobokati ngalenyongo wonkhe umtimba Iize liyofika elugalweni lolukhulu bese lijaha liyayiminyela lenyongo. Loko kusifungo salalababili. Lijaha batalitjela labatiko kutsi lenyongo Iiyivule kanjani. Litayigocota kahle nalingati batayigocotela yona lenyongo. Lenyongo itawutsatfwa ifakwe esandleni semlobokati. Ngiyona ndandatho yesintfu. Lenyongo itawuhlala esandleni ize idzabuke. 207

ekutseni kusibopho kubo bobabili kwenta njengobe bebenta, ngeke bamane<br />

bahlukaniswe tintfo letilula letingasho lutfo. Umlobokati nave uba<br />

nekutibophela etintfweni takhe nasekwenteni kahle kwakhe kulelikhaya<br />

langena kulo. Kubeketela kwemlobokati emendvweni wakhe kuyintfo lesuka<br />

khashane futsi lehlanganisa bantfu labanyenti emndenini. Kubeketela<br />

lokukhulu kucala khona ekucaleni uma umlobokati asangena kulomuti. Eva<br />

Ntandane (2002) ukufakazela kanjena:<br />

Kubonakala ngako kutsi amelane nenyongo<br />

latawunikwa yona lekhishwe kulenkhomo<br />

yenhlambisamtsimba.<br />

Lijaha Iitawunikwa inyongo yalenkhomo kutsi liyilungise kahle. Labaphetse<br />

umtsimba nabo batawunikwa Iitfuba lekutsi bakhombise lijaha lemlobokati<br />

kutsi Iiyijube kanjani lenyongo. Umlobokati utawubitwa bantfu bemtsimba<br />

bamtjele kutsi akahlale njengalesikhatsi bekagcotjiswa ngelibovu.<br />

Utawuhlala phasi enabei. Lijaha Iitawube seliyilungise kahle inyongo,<br />

layijuba. Lijaha litawucela umlobokati kutsi akhamise umlomo. Litayitsela<br />

emlonyeni lenyongo. Kumele kutsi umlobokati ayinatse lenyongo nobe<br />

ibaba. Lokunatsa lenyongo ibaba kusifungo sekutsi utawuhlala kulelo khaya<br />

langena kulo. Jim Gama (2002) uchaza kanjena:<br />

Lijaha litawuchubeka lijojotele umlobokati ngalenyongo<br />

wonkhe umtimba Iize liyofika elugalweni lolukhulu bese<br />

lijaha liyayiminyela lenyongo.<br />

Loko kusifungo salalababili. Lijaha batalitjela labatiko kutsi lenyongo Iiyivule<br />

kanjani. Litayigocota kahle nalingati batayigocotela yona lenyongo.<br />

Lenyongo itawutsatfwa ifakwe esandleni semlobokati. Ngiyona ndandatho<br />

yesintfu. Lenyongo itawuhlala esandleni ize idzabuke.<br />

207

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!