LUCWANINGO LOLUNZULU LOLUMAYELANA NEKUBALULEKA ...

LUCWANINGO LOLUNZULU LOLUMAYELANA NEKUBALULEKA ... LUCWANINGO LOLUNZULU LOLUMAYELANA NEKUBALULEKA ...

uzspace.uzulu.ac.za
from uzspace.uzulu.ac.za More from this publisher
06.05.2013 Views

5.0 KUTEKWA 5.1 SINGENISO SEHLUKO SESIHLANU Kulisiko lekumele lindluliselwe kulabanye kutsi balisebentise balati. Sanderson (1993:31) utsi: Culture refers to the total pattern of learned human behavior passed on from generation to generation. Lisiko Iibalulekile futsi ngilo lelenta kutsi bantfu batati kutsi bayini, baphila njani. Sive sisuke sakhiwe bantfu labanyenti labaphila kuso labafuna kulandzela inchubo yinye yekuphila kuleso sive. Kantsi emmangweni kunebantfu labahlala ngobe basive lesitsite, njengemaSwati nje. Compton (1992:6) ukubeka kanjena: A society is made up ofmanypeople andgroup. Ngalesikhatsi bantfu baya ngekwandza bababanyenti kuleso sive kulapho bacala khona kutsi babumbane bakhe intfo yinye lebatawubonakala ngayo kutsi bona babakuphi futsi bayini. Kungaleso sikhatsi lapho sive siba nenchubo yaso lesitayichuba uma senta tintfo taso letingemasiko. EmaSwati-ke nawo anemihambo yawo layichubako uma ateka. Kuteka ngesiSwati kuba yintfo yemalanga lamatsatfu. Kumekeza kwenteka ngelilanga lesitsatfu ngembulukusa. Kulisiko vele kutsi lomsikati longumlobokati angamekezi ngaletinye tikhatsi ngaphandle kwasekuseni. 188

Sigaba lesilandzelako nasacedzile kumekeza umlobokati kuhlambisa bonkhe lekumele bahlanjiswe. Kuye kube matinyana kusebentisa Iigama lelitsi " umfati uma umuntfu angakangeni esibayeni, wamekeza ngesiSwati. Kantsi ngasikhatsi kuye kungacondzisiseki kulabanye labangacondzisisi tigaba talabasikati uma basakhula. Kulesehluko Iigama lelitsi umloboka i litawuchubeka n90be suke asesengumlobokati angakabi ngumfati. Kuhlambisa kulisiko lelentekako nangabe umlobokati acedzile kugidza umtsimba wabuye wangena esibayeni wamekeza. Kuhlambisa kuyindlela lapha ngayo bemndeni wakhe tipho nakangena emtini lomusha latinikela kuwo. Kufika kwebayeni ekhabo mlobokatuti kusuke sekugcwaliswa umtsetfo wekulobolelana. Kulobola nako ngulokunye lokwenta kutsi lijaha Iitigcabhe ngobe lati kutsi latishaya tonkhe tinkhomo lalobola. Kutawubukwa kushiswa kwetinyongo ngalokuphelele. Tinyongo tishiswa ekugcineni umfati asahleti ekhakhakhe. Kulisiko lesiSwati kutsi tinyongo kumele tishiswe ngumake wamalukatana lamtalako. Khumalo (1995:570) uyavumelana nalombono uma atsi : Izjnyongo zonke zezi/wane ezisuke zih/atshiswe umtwana zishiswa ngunina omza/a nh. Nakungenteka malukatane abebete unina wakhe langamshisela letinyongo kukhetfwa munye umuntfu welusendvo nobe babekati kutsi kube nguye lamshisela letinyongo. 189

5.0 KUTEKWA<br />

5.1 SINGENISO<br />

SEHLUKO SESIHLANU<br />

Kulisiko lekumele lindluliselwe kulabanye kutsi balisebentise balati.<br />

Sanderson (1993:31) utsi:<br />

Culture refers to the total pattern of learned human<br />

behavior passed on from generation to generation.<br />

Lisiko Iibalulekile futsi ngilo lelenta kutsi bantfu batati kutsi bayini, baphila<br />

njani. Sive sisuke sakhiwe bantfu labanyenti labaphila kuso labafuna<br />

kulandzela inchubo yinye yekuphila kuleso sive. Kantsi emmangweni<br />

kunebantfu labahlala ngobe basive lesitsite, njengemaSwati nje. Compton<br />

(1992:6) ukubeka kanjena:<br />

A society is made up ofmanypeople andgroup.<br />

Ngalesikhatsi bantfu baya ngekwandza bababanyenti kuleso sive kulapho<br />

bacala khona kutsi babumbane bakhe intfo yinye lebatawubonakala ngayo<br />

kutsi bona babakuphi futsi bayini. Kungaleso sikhatsi lapho sive siba<br />

nenchubo yaso lesitayichuba uma senta tintfo taso letingemasiko.<br />

EmaSwati-ke nawo anemihambo yawo layichubako uma ateka. Kuteka<br />

ngesiSwati kuba yintfo yemalanga lamatsatfu. Kumekeza kwenteka<br />

ngelilanga lesitsatfu ngembulukusa. Kulisiko vele kutsi lomsikati<br />

longumlobokati angamekezi ngaletinye tikhatsi ngaphandle kwasekuseni.<br />

188

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!