LUCWANINGO LOLUNZULU LOLUMAYELANA NEKUBALULEKA ...

LUCWANINGO LOLUNZULU LOLUMAYELANA NEKUBALULEKA ... LUCWANINGO LOLUNZULU LOLUMAYELANA NEKUBALULEKA ...

uzspace.uzulu.ac.za
from uzspace.uzulu.ac.za More from this publisher
06.05.2013 Views

abati, kungenteka kutsi labanye babo uke waphila nabo. Nalangakaze aphile nabo kodvwa lake weva ngabo uyababita kute kutsi lesitukulwane sanyalo sibati labantfu labashoko. Khokho sewutsatseka njengelidloti lalapha ekhaya ngobe angakhuluma intfo iyenteka, kantsi futsi kungashiwo kutsi uyingilozi yalapha ekhaya. Khokho ekhaya utsatfwa njengengilozi ngobe sewudvute naMvelinchanti konkhe lakushoko kuyenteka. Khokho usuke asaphila kantsi lidloti Iona selahamba alisaphili nalabaphilako. Khokho uyakwati kukhulumela lebasaphila emhlabeni atjele lese bahamba, kutsi lesebahamba bona bakhulume naMvelinchanti. Khokho vena kwakhe kukhuluma emaciniso kuphela. Ute licala nemuntfu, kwakhe kukholwa kuphela. Tintfo uvamise kutibona ngeliciniso leliphelele. 5ewute ernanga uyakholwa kuphela. Ulidloti lesitukulwane sonkhe sakulowo muti. Tibusiso tigcwele kuye. Sewute nemagcubu nalabanye. Intfo layicela ngenhlitiyo yakhe yonkhe iyenteka. Khokho njengemuntfu losakhulile uvakala kancono uma akhuluma nebakubo lesebalala ngobe akasasuye umuntfu lokungenteka avuke ekuseni atfukutsele kungatiwa kutsi sekwentenjani lapha ekhaya. Gogo Magongo (2001) ukubeka kanjena: Lokukhuluma kwakhe emaciniso kwenta kutsi Mvelinchanti amuve kancono ngobe akasoni futsi ungumuntfu longasayi nasemacansini kungako konkhe kwakhe kuvakalakalula kuMvelinchanti ngobe uhla/a azilile ngaso sonkhe sikhatsi. Uma uzila kukhombisa kuyilangatelela kwakho ngenhlitiyo yakho leyontfo losuka uyidzinga. Khokho-ke vena ngobe uhlala akulungele futsi uhlala ahlobile, utsatseka njengemuntfu losuke angcwele kuMdali. Kungakho umdali tifiso-takhe tonkhe utiva kangcono. Khokho ekhaya ulidloti leliphilako loko lakakushoko kuyenteka kantsi futsi kumele kutsi kuhlonishwe. Imiyalo yakhe iyabonakala ibuye yenteke. 104

3.4 TIGABA TALABADVUNA 3.4.1 UMFANA Umfana ngumuntfu lomdvuna losemncane losesigabeni seminyaka lesihlanu kuya kulosesigabeni seminyaka lesikhombisa nobe ngetudlwana-nje kancane. Umsebenti wakhe kwelusa ematfole netimbuti. Kutawutsi nasakhulakhulile bese welusa tinkhomo. Kulesigaba tinkhomo akavami kutelusa kodvwa nakute libhobhodleyana ekhaya nobe libhungu uye agcine asatelusa. Umfana uhlala esangweni neyise nalabanye nje bafanyana labasuke bakhona kulelo khaya. Kulesinye sikhatsi esangweni kuye kugcwale ngobe kusuke kunebafanyana bakabo makhelwane. Esangweni babe' usuke abafundzisa ngetintfo leticondzene nebafana. Abatjela kutsi akumelanga kutsi bahlale edladleni nalabasikati. Bafana bafundziswa basesebancane imisebenti yabo khona kutekutsi nasebakhulile uma bakhulile bangahlupheki ngobe batawube sebati. Bafana bafundziswa imisebenti yemadvodza nekutsi bodzadzewabo bangabobabuka ngeliso lekufuna kuvana nabo nasebakhulile kodvwa bati kutsi bayingati yinye. NgesiSwati dzadzewenu awumteki futsi awumhawukeli kuyatila, akukavunyelwa. BoRadcliffe-Brown na Forde (1975:97) bawubeka kanjena lombono: The boys are separated from the girls, given masculine duties and in the game of house learn not to choose their sisters as their wives. Lena esangweni akuhlali kuphela bafana lebasebancane kepha kuhlala bonkhe labadvuna, emabhungu, emajaha kanye nabobabe. Esangweni bafundziswa imihambo yesiSwati. Lokunye lokukhulu labafundziswa kona kutsi intfombi lesonywako ngulenjani. Bayafundziswa futsi kutsi ubonakala njani umehluko emkhatsini kwentfombi nemshwedla, bafundziswa kutsi , 105

abati, kungenteka kutsi labanye babo uke waphila nabo. Nalangakaze<br />

aphile nabo kodvwa lake weva ngabo uyababita kute kutsi lesitukulwane<br />

sanyalo sibati labantfu labashoko. Khokho sewutsatseka njengelidloti<br />

lalapha ekhaya ngobe angakhuluma intfo iyenteka, kantsi futsi kungashiwo<br />

kutsi uyingilozi yalapha ekhaya. Khokho ekhaya utsatfwa njengengilozi<br />

ngobe sewudvute naMvelinchanti konkhe lakushoko kuyenteka. Khokho<br />

usuke asaphila kantsi lidloti Iona selahamba alisaphili nalabaphilako. Khokho<br />

uyakwati kukhulumela lebasaphila emhlabeni atjele lese bahamba, kutsi<br />

lesebahamba bona bakhulume naMvelinchanti.<br />

Khokho vena kwakhe kukhuluma emaciniso kuphela. Ute licala nemuntfu,<br />

kwakhe kukholwa kuphela. Tintfo uvamise kutibona ngeliciniso leliphelele.<br />

5ewute ernanga uyakholwa kuphela. Ulidloti lesitukulwane sonkhe sakulowo<br />

muti. Tibusiso tigcwele kuye. Sewute nemagcubu nalabanye. Intfo layicela<br />

ngenhlitiyo yakhe yonkhe iyenteka. Khokho njengemuntfu losakhulile<br />

uvakala kancono uma akhuluma nebakubo lesebalala ngobe akasasuye<br />

umuntfu lokungenteka avuke ekuseni atfukutsele kungatiwa kutsi<br />

sekwentenjani lapha ekhaya. Gogo Magongo (2001) ukubeka kanjena:<br />

Lokukhuluma kwakhe emaciniso kwenta kutsi<br />

Mvelinchanti amuve kancono ngobe akasoni futsi<br />

ungumuntfu longasayi nasemacansini kungako<br />

konkhe kwakhe kuvakalakalula kuMvelinchanti<br />

ngobe uhla/a azilile ngaso sonkhe sikhatsi.<br />

Uma uzila kukhombisa kuyilangatelela kwakho ngenhlitiyo yakho leyontfo<br />

losuka uyidzinga. Khokho-ke vena ngobe uhlala akulungele futsi uhlala<br />

ahlobile, utsatseka njengemuntfu losuke angcwele kuMdali. Kungakho<br />

umdali tifiso-takhe tonkhe utiva kangcono. Khokho ekhaya ulidloti leliphilako<br />

loko lakakushoko kuyenteka kantsi futsi kumele kutsi kuhlonishwe. Imiyalo<br />

yakhe iyabonakala ibuye yenteke.<br />

104

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!