LUCWANINGO LOLUNZULU LOLUMAYELANA NEKUBALULEKA ...
LUCWANINGO LOLUNZULU LOLUMAYELANA NEKUBALULEKA ... LUCWANINGO LOLUNZULU LOLUMAYELANA NEKUBALULEKA ...
abati, kungenteka kutsi labanye babo uke waphila nabo. Nalangakaze aphile nabo kodvwa lake weva ngabo uyababita kute kutsi lesitukulwane sanyalo sibati labantfu labashoko. Khokho sewutsatseka njengelidloti lalapha ekhaya ngobe angakhuluma intfo iyenteka, kantsi futsi kungashiwo kutsi uyingilozi yalapha ekhaya. Khokho ekhaya utsatfwa njengengilozi ngobe sewudvute naMvelinchanti konkhe lakushoko kuyenteka. Khokho usuke asaphila kantsi lidloti Iona selahamba alisaphili nalabaphilako. Khokho uyakwati kukhulumela lebasaphila emhlabeni atjele lese bahamba, kutsi lesebahamba bona bakhulume naMvelinchanti. Khokho vena kwakhe kukhuluma emaciniso kuphela. Ute licala nemuntfu, kwakhe kukholwa kuphela. Tintfo uvamise kutibona ngeliciniso leliphelele. 5ewute ernanga uyakholwa kuphela. Ulidloti lesitukulwane sonkhe sakulowo muti. Tibusiso tigcwele kuye. Sewute nemagcubu nalabanye. Intfo layicela ngenhlitiyo yakhe yonkhe iyenteka. Khokho njengemuntfu losakhulile uvakala kancono uma akhuluma nebakubo lesebalala ngobe akasasuye umuntfu lokungenteka avuke ekuseni atfukutsele kungatiwa kutsi sekwentenjani lapha ekhaya. Gogo Magongo (2001) ukubeka kanjena: Lokukhuluma kwakhe emaciniso kwenta kutsi Mvelinchanti amuve kancono ngobe akasoni futsi ungumuntfu longasayi nasemacansini kungako konkhe kwakhe kuvakalakalula kuMvelinchanti ngobe uhla/a azilile ngaso sonkhe sikhatsi. Uma uzila kukhombisa kuyilangatelela kwakho ngenhlitiyo yakho leyontfo losuka uyidzinga. Khokho-ke vena ngobe uhlala akulungele futsi uhlala ahlobile, utsatseka njengemuntfu losuke angcwele kuMdali. Kungakho umdali tifiso-takhe tonkhe utiva kangcono. Khokho ekhaya ulidloti leliphilako loko lakakushoko kuyenteka kantsi futsi kumele kutsi kuhlonishwe. Imiyalo yakhe iyabonakala ibuye yenteke. 104
3.4 TIGABA TALABADVUNA 3.4.1 UMFANA Umfana ngumuntfu lomdvuna losemncane losesigabeni seminyaka lesihlanu kuya kulosesigabeni seminyaka lesikhombisa nobe ngetudlwana-nje kancane. Umsebenti wakhe kwelusa ematfole netimbuti. Kutawutsi nasakhulakhulile bese welusa tinkhomo. Kulesigaba tinkhomo akavami kutelusa kodvwa nakute libhobhodleyana ekhaya nobe libhungu uye agcine asatelusa. Umfana uhlala esangweni neyise nalabanye nje bafanyana labasuke bakhona kulelo khaya. Kulesinye sikhatsi esangweni kuye kugcwale ngobe kusuke kunebafanyana bakabo makhelwane. Esangweni babe' usuke abafundzisa ngetintfo leticondzene nebafana. Abatjela kutsi akumelanga kutsi bahlale edladleni nalabasikati. Bafana bafundziswa basesebancane imisebenti yabo khona kutekutsi nasebakhulile uma bakhulile bangahlupheki ngobe batawube sebati. Bafana bafundziswa imisebenti yemadvodza nekutsi bodzadzewabo bangabobabuka ngeliso lekufuna kuvana nabo nasebakhulile kodvwa bati kutsi bayingati yinye. NgesiSwati dzadzewenu awumteki futsi awumhawukeli kuyatila, akukavunyelwa. BoRadcliffe-Brown na Forde (1975:97) bawubeka kanjena lombono: The boys are separated from the girls, given masculine duties and in the game of house learn not to choose their sisters as their wives. Lena esangweni akuhlali kuphela bafana lebasebancane kepha kuhlala bonkhe labadvuna, emabhungu, emajaha kanye nabobabe. Esangweni bafundziswa imihambo yesiSwati. Lokunye lokukhulu labafundziswa kona kutsi intfombi lesonywako ngulenjani. Bayafundziswa futsi kutsi ubonakala njani umehluko emkhatsini kwentfombi nemshwedla, bafundziswa kutsi , 105
- Page 75 and 76: seyikhulile lenkhomo yemadloti laba
- Page 77 and 78: ebakhuluma Iona lulwimi IwesiSwati.
- Page 79 and 80: SEHLUKO SESITSATFU 3.0 TIGABA TEBAN
- Page 81: kutsatfwa njengobe kunjalo kutsi ak
- Page 84 and 85: 3.2 TIGABATEBANTFWANA 3.2.1 lUSWANE
- Page 86 and 87: lesibopho sibakhona lesibopho asikh
- Page 88 and 89: uyajuma, akalali njengemfati. Kumel
- Page 90 and 91: 3.3.2 LITJITJI/INGABISA LITJITJI/ I
- Page 92 and 93: sikhatsi lingasonywa emitsimbeni, e
- Page 94: 3.3.3 LICHIKlZA Lichikiza kushiwo i
- Page 97 and 98: tekucala titawuhlangana elukhalweni
- Page 99 and 100: etintfombini ngobe kulapho kubonaka
- Page 101 and 102: ayatati tinanatelo tesiSwati ngobe
- Page 103 and 104: Labadzala batawubese bayabitana bat
- Page 105 and 106: NgesiSwati intfombi ayihlolwa ngula
- Page 107 and 108: asuke asentiwe. Kuphuma kwayo lapha
- Page 109 and 110: lokwentekako kulesigaba kodvwa loku
- Page 111: Makoti nave uyabahlonipha basemtini
- Page 114 and 115: letiyimfica kepha kungenteka tigcin
- Page 116 and 117: value than the activities monopoliz
- Page 118 and 119: yintfo lenkhulu futsi lehlonishwako
- Page 120: Should a wife be laZ'h neglect her
- Page 123 and 124: makoti lomdzala lomendlalelako phas
- Page 125: kutsi kwenteke. Gogo njengobe bekus
- Page 129: Kulesinye sikhatsi kungaze kubukeke
- Page 132: Kuba lijaha kutsatsa iminyaka lemin
- Page 135 and 136: 3.4.4 UMKHWENYANE I UMKHWENYEWETFU
- Page 137 and 138: Nasekakhulelwe uyamteka nave amgidz
- Page 139 and 140: lridvodza kushiwo umuntfu lomdvuna
- Page 141 and 142: iye ifune tihlati tekwenta kutsi si
- Page 143 and 144: alungiselela umndeni kudla. Uma kum
- Page 145 and 146: sekungene tembatfo talabamhlophe ke
- Page 147 and 148: Ubuye Ubhayibheli likusho ngalokuso
- Page 150 and 151: A man treats his wifes father with
- Page 152 and 153: sekwendlulele ngobe vena sewusedvut
- Page 155 and 156: UNGAPHANDLE LEMUTI WESISWATI Uma um
- Page 157 and 158: itewuhlatiywa sive netindvuna khona
- Page 159 and 160: 3. Ludziwo Iwemjoni. Loludziwo kuni
- Page 161 and 162: ngobe losandza kufika kumele ambite
- Page 163 and 164: usuke ungakapheleli uma ute sibaya.
- Page 165 and 166: 3.7.7 LITlE LEKUSILA Likhaya kumele
- Page 167 and 168: 4.0 UMTSIMBA 4.1 SINGENISO SEHLUKO
- Page 169 and 170: tjwala kodvwa banganatseli kudzakwa
- Page 171 and 172: itente ngembi kwekutsi ifike kuleti
- Page 173 and 174: ahlale bangakhulumi bantfu basemend
- Page 175 and 176: Uninatala wave kumele imentele konk
abati, kungenteka kutsi labanye babo uke waphila nabo. Nalangakaze<br />
aphile nabo kodvwa lake weva ngabo uyababita kute kutsi lesitukulwane<br />
sanyalo sibati labantfu labashoko. Khokho sewutsatseka njengelidloti<br />
lalapha ekhaya ngobe angakhuluma intfo iyenteka, kantsi futsi kungashiwo<br />
kutsi uyingilozi yalapha ekhaya. Khokho ekhaya utsatfwa njengengilozi<br />
ngobe sewudvute naMvelinchanti konkhe lakushoko kuyenteka. Khokho<br />
usuke asaphila kantsi lidloti Iona selahamba alisaphili nalabaphilako. Khokho<br />
uyakwati kukhulumela lebasaphila emhlabeni atjele lese bahamba, kutsi<br />
lesebahamba bona bakhulume naMvelinchanti.<br />
Khokho vena kwakhe kukhuluma emaciniso kuphela. Ute licala nemuntfu,<br />
kwakhe kukholwa kuphela. Tintfo uvamise kutibona ngeliciniso leliphelele.<br />
5ewute ernanga uyakholwa kuphela. Ulidloti lesitukulwane sonkhe sakulowo<br />
muti. Tibusiso tigcwele kuye. Sewute nemagcubu nalabanye. Intfo layicela<br />
ngenhlitiyo yakhe yonkhe iyenteka. Khokho njengemuntfu losakhulile<br />
uvakala kancono uma akhuluma nebakubo lesebalala ngobe akasasuye<br />
umuntfu lokungenteka avuke ekuseni atfukutsele kungatiwa kutsi<br />
sekwentenjani lapha ekhaya. Gogo Magongo (2001) ukubeka kanjena:<br />
Lokukhuluma kwakhe emaciniso kwenta kutsi<br />
Mvelinchanti amuve kancono ngobe akasoni futsi<br />
ungumuntfu longasayi nasemacansini kungako<br />
konkhe kwakhe kuvakalakalula kuMvelinchanti<br />
ngobe uhla/a azilile ngaso sonkhe sikhatsi.<br />
Uma uzila kukhombisa kuyilangatelela kwakho ngenhlitiyo yakho leyontfo<br />
losuka uyidzinga. Khokho-ke vena ngobe uhlala akulungele futsi uhlala<br />
ahlobile, utsatseka njengemuntfu losuke angcwele kuMdali. Kungakho<br />
umdali tifiso-takhe tonkhe utiva kangcono. Khokho ekhaya ulidloti leliphilako<br />
loko lakakushoko kuyenteka kantsi futsi kumele kutsi kuhlonishwe. Imiyalo<br />
yakhe iyabonakala ibuye yenteke.<br />
104