LUCWANINGO LOLUNZULU LOLUMAYELANA NEKUBALULEKA ...
LUCWANINGO LOLUNZULU LOLUMAYELANA NEKUBALULEKA ... LUCWANINGO LOLUNZULU LOLUMAYELANA NEKUBALULEKA ...
letiyimfica kepha kungenteka tigcine setilishumi nakungakabaleki kahle ekucaleni asabamba. Umfati nasekusondzele sikhatsi sakhe sekubeleka uhle aphuma ayewutfota tinkhuni atibeke ngasedladleni ngobe entela kutsi nasakhululekile angahlupheki njengobe utawuhlala endlini sikhatsi lesidze atiphekela. Naselifikile lelo langa kutawutsiwa make sewusendlini. Balapho kulelo khaya, ikakhulu labadzala bajabula kakhulu, kungako nasabelekile kutsiwa tidvumbu tehlukene, sewutikhululile. Uyajabula kakhulu gogo ngobe phela umfati nakabeleka usuke asekufeni, nobe yini ingenteka. Uva-nje talukati titsi sewungumuntfu. Uma umfati abeleka kuphuma bantfu balilitela batsi: Sekufike umuntfu lapha ekhaya. Kutawubekwa emakhuba phasi kungasalinywa nangabe kusikhatsi sekulima emabele. Njengobe asakhululekile make lapha ekhaya akasawabambi emabhodo, bayamphekela kudla ngobe vena akasapheki. Kutawuhamba sikhatsi agcine sekatiphekela vena kwakakhe kudla. Indvodza yakhe akalingi nekuyiphekela kudla kuyatila. Utawuniketwa kudla belikhaya. Lokunye lokubalulekile uma umfati abelekile ekhaya kutsi akangeni endlunkhulu, iyahlonishwa ngobe indlu yababetala. Radcliffe-Brown na Forde (1975:105) bayifakazela kanje lendzaba: In many districts a woman, after she has born a child, is not allowed into a great hut until the baby can crawl , when it is led to the supporting poles in hut and then into courtyard where the granny is waiting , she puts a little ash from the hearth on its forehead so that it will be the one with its fathers. Luswane lugcotjiswa libovu ngugogo nalubelekwa ekhaya. Luswane nalubelekwa ekhaya lubikwa ngugogo welikhaya kulabaphansi. Gogo utakwenta loko ngendlela yakhona nemihambo yaleso sibongo salelo khaya. 92
Nanobe umfati angafuni kutsi kwenteke loko akakwati kwala ngobe lomntfwana akusuye wakhe wesibongo salelo khaya. Nemiyalo lanikwa yona ngalesikhatsi aphuma ekhaya usayikhumbula. Umntfwana utsatsa sibongo sasemtini ngobe vele wakhona unina nobe ngabe wagidza ngesiSwati sibongo sakhe asintjiintji, utawube aloku abitwa ngaso. Asesive lombono waboRadcliffe-Brown naForde (1975:91) kutsi wona unemba kanjani: Wives always keep their own clan names and this distinguishes them as the ''strangers; the out-group. Sibongo semfati asitjintji ngobe phela vele vena wefika ngetinkhomo kulomuti akusiye wakhona. Kepha nanobe kunjalo utakumela kutsi kusekhakhakhe kulelokhaya ngekutsi ente konkhe lokufanele ngendlela yakhona. Utawushaya phasi atsi kusekhakhami lapha nakumele akusho loko. BoRadcliffe-Brown na Forde (1975:170) batsi: A wife may say ekhakhami. Nabelekile umfati bamshukela imbeleko yemntfwana yalembuti lebuya kumake wakhe. BoRadcliffe-Brown na Forde (1975:105) kufakazela lombono batsi: The maternalgrandparents also slaughter a goat to provide the baby with a carrying sling. Kudzala phela bekusetjetiswa imbeleko yesintfu lekusikhumba sembuti. Akanammema umfati lomntfwana ngalembeleko uma angakaphumi endlini. Nasaphumile endlini umntfwana asalalatelwe angaphuma endlini bese unina uyammema umntfwana wakhe. Angasacala-ke umfati ngaleso sikhatsi kutsi ente imisebenti yelikhaya ngalokufanele. BoRadcliffe-Brown na Forde (1975:91) bavumelana ngekutsi: The woman are primarily responsible for the routine work, which carries lower prestige 93
- Page 64 and 65: ltiyori yaParsons (1996) iyasho kut
- Page 66: loko lokholelwa kuko kungaba inkhol
- Page 69 and 70: emadlotini amemukele, amati. Kulesi
- Page 71 and 72: tinkhukhu, nobe bamendzisele umfati
- Page 73 and 74: kulapho abuka khona imindeni yawo.
- Page 75 and 76: seyikhulile lenkhomo yemadloti laba
- Page 77 and 78: ebakhuluma Iona lulwimi IwesiSwati.
- Page 79 and 80: SEHLUKO SESITSATFU 3.0 TIGABA TEBAN
- Page 81: kutsatfwa njengobe kunjalo kutsi ak
- Page 84 and 85: 3.2 TIGABATEBANTFWANA 3.2.1 lUSWANE
- Page 86 and 87: lesibopho sibakhona lesibopho asikh
- Page 88 and 89: uyajuma, akalali njengemfati. Kumel
- Page 90 and 91: 3.3.2 LITJITJI/INGABISA LITJITJI/ I
- Page 92 and 93: sikhatsi lingasonywa emitsimbeni, e
- Page 94: 3.3.3 LICHIKlZA Lichikiza kushiwo i
- Page 97 and 98: tekucala titawuhlangana elukhalweni
- Page 99 and 100: etintfombini ngobe kulapho kubonaka
- Page 101 and 102: ayatati tinanatelo tesiSwati ngobe
- Page 103 and 104: Labadzala batawubese bayabitana bat
- Page 105 and 106: NgesiSwati intfombi ayihlolwa ngula
- Page 107 and 108: asuke asentiwe. Kuphuma kwayo lapha
- Page 109 and 110: lokwentekako kulesigaba kodvwa loku
- Page 111: Makoti nave uyabahlonipha basemtini
- Page 116 and 117: value than the activities monopoliz
- Page 118 and 119: yintfo lenkhulu futsi lehlonishwako
- Page 120: Should a wife be laZ'h neglect her
- Page 123 and 124: makoti lomdzala lomendlalelako phas
- Page 125 and 126: kutsi kwenteke. Gogo njengobe bekus
- Page 127 and 128: 3.4 TIGABA TALABADVUNA 3.4.1 UMFANA
- Page 129: Kulesinye sikhatsi kungaze kubukeke
- Page 132: Kuba lijaha kutsatsa iminyaka lemin
- Page 135 and 136: 3.4.4 UMKHWENYANE I UMKHWENYEWETFU
- Page 137 and 138: Nasekakhulelwe uyamteka nave amgidz
- Page 139 and 140: lridvodza kushiwo umuntfu lomdvuna
- Page 141 and 142: iye ifune tihlati tekwenta kutsi si
- Page 143 and 144: alungiselela umndeni kudla. Uma kum
- Page 145 and 146: sekungene tembatfo talabamhlophe ke
- Page 147 and 148: Ubuye Ubhayibheli likusho ngalokuso
- Page 150 and 151: A man treats his wifes father with
- Page 152 and 153: sekwendlulele ngobe vena sewusedvut
- Page 155 and 156: UNGAPHANDLE LEMUTI WESISWATI Uma um
- Page 157 and 158: itewuhlatiywa sive netindvuna khona
- Page 159 and 160: 3. Ludziwo Iwemjoni. Loludziwo kuni
- Page 161 and 162: ngobe losandza kufika kumele ambite
- Page 163 and 164: usuke ungakapheleli uma ute sibaya.
letiyimfica kepha kungenteka tigcine setilishumi nakungakabaleki kahle<br />
ekucaleni asabamba. Umfati nasekusondzele sikhatsi sakhe sekubeleka uhle<br />
aphuma ayewutfota tinkhuni atibeke ngasedladleni ngobe entela kutsi<br />
nasakhululekile angahlupheki njengobe utawuhlala endlini sikhatsi lesidze<br />
atiphekela. Naselifikile lelo langa kutawutsiwa make sewusendlini. Balapho<br />
kulelo khaya, ikakhulu labadzala bajabula kakhulu, kungako nasabelekile<br />
kutsiwa tidvumbu tehlukene, sewutikhululile. Uyajabula kakhulu gogo ngobe<br />
phela umfati nakabeleka usuke asekufeni, nobe yini ingenteka. Uva-nje<br />
talukati titsi sewungumuntfu. Uma umfati abeleka kuphuma bantfu<br />
balilitela batsi:<br />
Sekufike umuntfu lapha ekhaya.<br />
Kutawubekwa emakhuba phasi kungasalinywa nangabe kusikhatsi sekulima<br />
emabele. Njengobe asakhululekile make lapha ekhaya akasawabambi<br />
emabhodo, bayamphekela kudla ngobe vena akasapheki. Kutawuhamba<br />
sikhatsi agcine sekatiphekela vena kwakakhe kudla. Indvodza yakhe akalingi<br />
nekuyiphekela kudla kuyatila. Utawuniketwa kudla belikhaya.<br />
Lokunye lokubalulekile uma umfati abelekile ekhaya kutsi akangeni<br />
endlunkhulu, iyahlonishwa ngobe indlu yababetala. Radcliffe-Brown na<br />
Forde (1975:105) bayifakazela kanje lendzaba:<br />
In many districts a woman, after she has born a child, is<br />
not allowed into a great hut until the baby can crawl ,<br />
when it is led to the supporting poles in hut and then<br />
into courtyard where the granny is waiting , she puts a<br />
little ash from the hearth on its forehead so that it will<br />
be the one with its fathers.<br />
Luswane lugcotjiswa libovu ngugogo nalubelekwa ekhaya. Luswane<br />
nalubelekwa ekhaya lubikwa ngugogo welikhaya kulabaphansi. Gogo<br />
utakwenta loko ngendlela yakhona nemihambo yaleso sibongo salelo khaya.<br />
92