Uudu Usai "Elektroonika Komponendid"
Uudu Usai "Elektroonika Komponendid"
Uudu Usai "Elektroonika Komponendid"
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 74<br />
Valgusandlikkus on ekraani valgustugevus kiire võimsusel 1 W. See parameeter ei<br />
ole konstantne, vaid sõltub elektronide kiirusest (anoodpingest) ja kiire<br />
voolutugevusest. Kasutatavate materjalide valgusandlikkus on 0,17... 17 cd/W.<br />
Järelhelenduse kestus on ajavahemik, mille vältel ekraani heledus pärast<br />
elektronkiire kustumist langeb 1%-ni esialgsest. Kasutusotstarbest sõltuvalt võib<br />
järelhelenduse kestus olla mõnest mikrosekundist kümnete sekunditeni.<br />
Helenduse värvus sõltub otseselt fluorestseerivast ainest ja tema kiirgusspekter on<br />
üsna kitsas. Seepärast kasutatakse sageli sobiva helenduse värvuse saamiseks mitmete<br />
ainete segusid. Nii näiteks annavad tsinksulfiid ja villemiit rohelise helenduse, kuid<br />
esimesel on järelhelendus pikk, teisel aga lühike. Valge helenduse saamiseks<br />
kasutatakse tsinksulfiidi ja tsinkkaaliumi segu, mis on aktiveeritud kaadmiumi ja<br />
hõbedaga. Arusaadavalt on sageli kasutatavad luminofoorimaterjalid firmasaladusteks.<br />
Kuna ekraanile langeb töötades pidevalt elektrone, siis peaks ekraan laaduma<br />
negatiivselt. Tegelikult aga esineb sekundaaremissioon ja selle tulemusena laadub<br />
ekraan hoopis positiivselt. Ekraanilt sekundaaremiteerunud elektronid liiguvad<br />
positiivselt pingestatud anoodile. Sekundaaremiteerunud elektronide kiirus on aga<br />
ekraani läheduses väike ja tekib ruumilaeng, mis hajutab elektronkiirt. Ruumilaengu<br />
kõrvaldamiseks kaetakse toru sisekülg voolujuhtiva grafiitemulsiooni kihiga<br />
(akvadaagiga), mis ühendatakse teise anoodiga. Kasutatakse ka alumineeritud<br />
ekraani (vt. joonis 9.6). Alumineeritud ekraani puhul kaetakse ekraani sisekülg<br />
õhukese, elektronidele "läbipaistva" alumiiniumi kihiga. Et elektronid suudaksid<br />
alumiiniumikihti edukalt läbida, kasutatakse kõrgemat anoodpinget.<br />
JOONIS 9.6.<br />
Ekraanile langevate elektronide energiast muutub valguseks 2...3%, ülejäänu aga<br />
kuumutab ekraani. Kuumenemise tulemusena luminofoor vananeb ja ekraan tuhmub.<br />
Samuti võib tugeva vooluga paigalseisev kiir ekraani langemispunktis "läbi põletada".<br />
Seepärast on ekraani säilitamise eesmärgil soovitav kasutada võimalikult väikest<br />
heledust.<br />
9.5. Ostsilloskoobitorud<br />
Ostsilloskoobitorud on elektronkiiretorud, mida kasutatakse ostsilloskoopides<br />
kiiresti muutvate pingete ja voolud jälgimiseks. Suurema sagedusega tööpiirkonna<br />
tagamiseks kasutatakse neis elektrostaatilist hälvitussüsteemi. Selle ehitusskeem on<br />
toodud joonisel 9.7.<br />
Muutuvate pingete uurimisel rakendatakse uuritav pinge y-teljelistele<br />
plaatidele, x-teljelistele plaatidele aga antakse ajaliselt lineaarse laotuse saamiseks<br />
hammaspinge. Hammaspinge tõusu kestel kaldub elektronkiir perioodiliselt vasakult<br />
paremale ja langu kestel kiiresti tagasi. Kui hammaspinge periood on võrdne või<br />
kordne uuritava pinge perioodiga, saame olukorra, kus üksikute perioodide jäljed<br />
satuvad pealekuti ja ekraanil tekib jälgimiseks sobiv seisev kujutis. Seisva kujutise<br />
tekkimist selgitab joonis 9.8.
Change language