Uudu Usai "Elektroonika Komponendid"

ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk.73
Elektronkiire ekraanil toimuva nihke ja seda põhjustanud pinge suhet nimetatakse
hälvitussüsteemi tundlikkuseks
Elektronkiiretorude tundlikkus on tavaliselt 0,2...0,6 mm/V. Tundlikkuse
suurendamiseks võib suurendada hälvitusplaatide pikkust, suurendada hälvitussüsteemi
ja ekraani vahekaugust, vähendada plaatide vahekaugust või vähendada anoodpinget
(vähendada elektronide liikumiskiirust). Tegelikult on need võimalused aga piiratud,
sest plaatide mõõtmete muutmisega kaasneb fokuseerimise halvenemine; plaatide ja
ekraani vahekauguse suurendamine ning anoodpinge vähendamine soodustab aga
elektronide hajumist, millega kaasneb kujutise teravuse vähenemine; plaatide
vahekauguse vähendamine piirab võimalikku hälvitusnurka. Ainsaks kasutatavaks
tundlikkuse suurendamise võimaluseks on murtud kujuga hälvitusplaatide
kasutamine, millega hälvituse tundlikkus suureneb 1,5...2 korda.
Elektronkiire magnetiliseks hälvitamiseks paigutatakse toru kaelale kaks paari
mähiseid nii, et nad oleksid teineteise ja toru telje suhtes risti (joonis 9.5).
JOONIS 9.5.
Ühistelgsed mähised ühendatakse järjetikku ja nende poolt tekitatud magnetväli
hakkab mõjutama kiire hälbenurka. Sealjuures hälvitab horisontaalne magnetväli Hx
kiirt verikaalsuunas ja vertikaalne magnetväli Hy horisontaalsuunas. Võrreldes
elektrostaatilise hälvitussüsteemiga on magnetilise süsteemi energiatarve suurem ja
kasutatavad laotussagedused madalamad. Seevastu on aga kergem saavutada suuri
hälvitusnurki.
9.4. Ekraanid
Ekraani tähtsaimaks osaks on fluorestseeriva aine kiht. Selleks kasutatakse
mitmesuguseid metalliühendeid: tsinksulfiidi, tsinksilikaati (villemiiti) kaltsium-
volframaati jne. Sealjuures lisatakse põhimaterjalile aktivaatoritena 0,001.... 1%
mitmesuguseid metalle (vask, hõbe, vismut jne).
Kasutatavad ekraanimaterjalid erinevad teineteisest põhiliselt kolme
parameetri poolest. Nendeks on valgusandlikkus, järelhelenduse kestus ja helenduse
värvus.