Uudu Usai "Elektroonika Komponendid"

JOONIS 8.6.
ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk.67
Türistori lülitumispinge vähenemine on seletatav sellega, et tüürvoolu kui
ekvivalenttransistori VT2 baasivoolu suurenemisega suureneb ka emittervool, mis viib
vooluvõimendusteguri suurenemisele, see aga omakorda kutsub esile laviinitaolise
lülitumise. Seega on SCR türistor pärisuunas avatav kahel meetodil: kui ületatakse
lülituspinge või kui antakse tüürelektroodile avamiseks piisav tüürvool. Mõlemal juhul
suureneb avanemise järel türistori vool välise vooluahela takistusega määratud
väärtuseni. Praktikas kasutatakse SCR türistori avamiseks impulsse. Seejuures: sõltub
avamiseks vajalik vool impulsi kestusest ja temperatuurist. Mida pikem on
käivitusimpulss, seda väiksem võib olla ta vool. Minimaalseks käivitusimpulsi
kestuseks on sõltuvalt türistori tüübist umbes 200 us. Pikendades käivitusimpulssi kuni
5 ms, väheneb vajalik tüürvool umbes 10 korda. Mida kõrgem on temperatuur, seda
väiksemal tüürvoolul türistor avaneb. Firma "Motorola" antud käivitusimpulsside
kestuse ja voolu sõltuvused on antud joonisel 8.7.
JOONIS 8.7.
Türistori sulgemiseks tuleb seda läbiv vool viia hoidevoolust väiksemaks või anda
türistorile vastupinge.
Lisaks dioodtüristoril kasutatavatele parameetritele, kasutatakse trioodtüristoridel
veel avavat tüürvoolu IGT (kas alalis või impulssvooluna) ja avavat tüürpinget
UGT.Toime kiirust kajastab väljalülitumiskestus tq. Reeglina lülituvad türistorid
aeglasemalt välja kui sisse.
Türistorid on tundlikud kiiretele anoodpinge muutustele. Kui anoodpinge
muutumise kiirus du/dt ületab lubatu, võib türistor avaneda või avaneb tavalisest
väiksemal ümberlülitumispingel.